1-09-12785/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-12785 (08240103771)

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi

M.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 järgi käskmenetluses

Süüdistatav M.A, isikukood xxx, elukoht xxxx;

kodakondsus: määramata; töökoht: xxxx; varem

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend elukohast lahkumise keeld - alates 24.03.2009.a Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada M.A KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määratud rahaline karistus tasuda osade kaupa vähemalt 500 krooni kuus alates 10.09.2009.a. kuni 10.03.2009.a.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld M.A suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista M.A-lt 11 600 (üksteist tuhat kuussada) krooni R S kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.A-lt 1475, 50 (ükstuhat nelisada seitsekümmend viis krooni ja 50 senti) krooni OÜ Refonda kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.A-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu kokku 915, 60 (üheksasada viisteist krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

Ajavahemikul 24.08 kuni 26.08.2008 oli M.A kasutuses väikebuss xxxx reg.

numbriga xxxx, mis kuulus E R. Samal ajavahemikul murdis ta sisse xxxx FIE R S kuuluvasse lukustatud saeveski territooriumile. Saeveski territooriumil asus abihoone, mis oli samuti lukustatud tabalukkudega, lukud murdis kahtlustatav puruks ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvaid esemeid järgmiselt- 2 saeraamikäru koguväärtusega 2000 krooni, saepingi väärtusega 5000 krooni, elektrilise käia mootori väärtusega 2000 krooni, tööriistad (mutrivõtmed, torutangid, labidad, käsisaed)

koguväärtusega 5000 krooni, tõmmitsa väärtusega 10 000 krooni, väikese tõmmitsa väärtusega 1000 krooni, raudkangi väärtusega 300 krooni, saeraami ettenihke seadeldise väärtusega 1000 krooni, kasti koos erinevate mutritega koguväärtusega 2000 krooni, sõiduauto VAZ esisillatüki ja starteri väärtuseta. Kokku tekitas vargusega R. S kahju 28 300 krooni. Peale vargust sõitis M.A Rakveresse, kutsus endale appi vanarauda laadima P P ja koos P sõitsid OÜ Refondasse, kus M.A müüs oma nimel varastatud metalli ära, saades metalli eest 1475.50 krooni.

29.08.2009.a R S olles avastanud saeveskisse sissemurdmise, läks kohe oma asju OÜ Refonda platsilt otsima, kus ta tundis ära 2 elektrimootorit, saeraami kärud, kangi, tööriistad, tõmmitsad. OÜ Refonda vastuvõtja V D kinnitab, et esemed, mis M.A vanametalliks müüs on just need samad, mis R. S ära tundis. Käesolevaks ajaks on R S saanud tagasi esemeid 17 000 krooni väärtuses, tagastamata on esemeid 4000 krooni väärtuses ning lõhkumisega tekitatud kahju on 11 000 krooni s.o. esemed, mis kannatanu üles leidis, kuid need olid kasutamiskõlbmatud, 600 krooni lukkude lõhkumisega tekitatud kahju.

II Süüdistuse sisu M.A süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 24.08.2008 kuni 26.08.2008 xxxx tungis sisse uste tabalukkude lõhkumise teel FIE R S kuuluvasse saeveski abihoonesse ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad 2 saeraamikäru koguväärtusega 2000 krooni, saepingi väärtusega 5000 krooni, elektrilise käiamootori väärtusega 2000 krooni, tööriistad (mutrivõtmed, torutangid, labidad, käsisaed)

koguväärtusega 5000 krooni, tõmmitsa väärtusega 10 000 krooni, väikese tõmmitsa väärtusega 1000 krooni, raudkangi väärtusega 300 krooni, saeraami ettenihke seadeldise väärtusega 1000 krooni, kasti koos erinevate mutritega koguväärtusega 2000 krooni, sõiduauto VAZ esisillatüki ja starteri väärtuseta. Kokku tekitas vargusega R. S kahju 28 300 krooni. Seega M.A võttes sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende , ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb M.A süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o. summas 3000 krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määratud rahaline karistus tasuda osade kaupa vähemalt 500 krooni kuus alates 10.09.2009.a. lõpptähtajaga 10.03.2009.a.

IV Kohtu põhjendused

Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus M.A käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 199 lg 2 p 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Sergei

M.A käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava M.A puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Tsiviilhagi

KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu R S poolt esitatud tsiviilhagi summas 11 600 krooni ja OÜ Refonda poolt summas

1475, 50 krooni. Tuvastatud on, et kannatanutele põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine VÕS § 127, 132, 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel ning süüdistatavalt 11 600 krooni väljamõistmine R S kasuks ja 1475, 50 krooni väljamõistmine OÜ Refonda kasuks.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedrole makstud tasu 915, 60 krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik:

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

5. septembril 2009. a.

№oremreferent

Lea Herne