1-09-1679/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht 24.august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-1679 (kohtueelses menetluses nr 08260104182) riik versus G.P. Menetlus asja sisuline arutamine istungil Määruse tegija kohtunik Silvi Maiste Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav G.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxx x-xx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) Süüdistus KarS § 121 Kaitsja advokaat Margo Normann

Resolutsioon I Lõpetada kriminaalasjas nr 1-09-1679 (kohtueelses menetluses nr 08260104182) leppimise tõttu. II Määrata, et G.P. on kohustatud täitma lepituskokkuleppes kokku lepitud kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks alljärgnevat:

1. G.P. hoidub V.H.u suhtes vaimsest ja füüsilisest vägivallast.

2. G.P. kohustub mitte sekkuma V.H.u isiklikku ellu.

3. G.P. kohustub V.H.uga suheldes käituma viisakalt ja lugupidavalt.

III Saata käesoleva määruse koopia prokurörile, V.H.ule, G.P.le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord KrMK § 2031 lg 7 kohaselt kannatanul on õigus esitada kaebus KrMK § 2031 alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Asjaolud Prokuratuur on KrMS § 2031 lg 1 alusel esitanud kohtule taotluse lepitusmenetluse alustamiseks G.P. süüdistuses KarS § 121 järgi. 26.05. 2009.a. esitas Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva käesolevas kriminaalasja Tartu Maakohtule taotluse lepitusmenetluse alustamiseks.

G.P.t süüdistatakse selles, tema 11.08.2008 kella 19.30 ajal Viljandi linnas Vabriku 16 korter 6 koridoris eelnevalt tekkinud tüli käigus, tõukas õlgadest lükates V.H. põrandale pikali ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma kehapiirkonda, põhjustades viimasele valu ning vasaku küünarliigese ja rindkere põrutuse.

Prokuratuuri taotluses on leidnud, et kriminaalmenetluses kuriteo läbi tekitatud materiaalne kahju puudub ning asjas puudub avalik menetlushuvi ja G.P. süü ei ole suur.

G.P. ja V.H. on kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustunud lepitusmenetlusega ning G.P. on teadlik, et kohustuse mittetäitmisel võib prokurör või prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse uuendada.

Kohus algatas kriminaalasjas lepitusmenetluse määrusega 27.05.2009.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond määras oma 29.05.2009 kirjaga lepitajaks osakonna peaspetsialisti Evelin Leppiku.

03.06. 2009.a. sõlmis Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist Evelin Leppik lepituskokkuleppe kannatanu V.H. ja kahtlustatava G.P. vahel. Sotsiaalkindlustusamet saatis kohtule 16.06.2009 lepituskokkuleppe koopia ja lepituse käiku kirjeldava aruande.

Lepituse käiku kirjeldava aruande järgi kohtumine kannatanu V.H.ga toimus 03.06.2009 Viljandis. Kannatanu kirjeldas eelmise aasta augusti kuus toimunud sündmuse käiku ning suhteid kahtlustatavaga. Kannatanu V.H. on kahtlustatav G.P. 9-aastase poja vanaema. Omavaheline läbisaamine ei ole kunagi hea olnud. Suhted muutusid veelgi halvemaks siis, kui kannatanu poeg ja kahtlustatav otsustasid oma kooselu lõpetada. Tülide põhjuseks on saanud lapse hooldusõiguse küsimus. Hetkel elab kahtlustava laps koos kannatanu ning oma isaga. Kannatanu soovib enda sõnul oma poja ning kahtlustatava ühisele lapsele vaid rahulikku elu ja turvalist keskkonda. Hetkel ei leia ta, et lapse ema oleks võimeline seda pakkuma. V.H. soovib, et G.P. käituks edaspidi suheldes viisakalt ning ei tarvitaks vaimset ega füüsilist vägivalda. Lepituse käiku kirjeldava aruande järgi kohtumine kahtlustatav G.P.ga toimus 05.06.2009 Viljandis. Kahtlustatav tunnistas, et kaotas hetkeks enesevalitsuse ning kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kahtlustatav G.P.le tundub, et kannatanu V.H. on võtnud endale eemärgiks teda lapsest lahutada. Kahtlustatav ei leia, et tema oleks lapsega suheldes valesti käitunud. G.P. on valmis V.H.uga leppima ning lapse huvisid silmas pidades andma oma panuse suhete parandamiseks. Lepituskokkuleppe sõlmimine toimus 15.06.2009. Osapooled jõudsid järelduseni, et edaspidi peavad mõlemad andma oma panuse rahumeelse suhtlemise nimel. Kahtlustatav G.P. ja kannatanu V.H. kinnitasid nõusolekut lõpetada kriminaalmenetlus leppimisega. G.P. oli nõus V.H. poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tehtud ettepanekutega. Lepituskokkuleppe on sõlminud kannatanu V.H. ja kahtlustatav G.P. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialisti Evelin Leppiku juuresolekul. Peaspetsialist Evelin Leppik on volitatud Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 14.06.2007 käskkirjaga nr Sotsiaalkindlustusameti nimel alla kirjutama lepituskokkulepetele. Lepituskokkuleppe sõlmimise aluseks on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.05.2009 määrus lepitusmenetluse korraldamiseks kriminaalasjas nr 08260104182. Lepitamine viiakse läbi kooskõlas Ohvriabi seaduse § 63 lõikega 1 , § 64 lõikega 1 ning Vabariigi Valitsuse 13.juuli 2007 a. määrusega nr 188. V.H. ja G.P. on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks alljärgnevas:

4. G.P. hoidub V.H. suhtes vaimsest ja füüsilisest vägivallast.

5. G.P. kohustub mitte sekkuma V.H. isiklikku ellu.

6. G.P. kohustub V.H.ga suheldes käituma viisakalt ja lugupidavalt. V.H.le ja G.P.le on tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2031 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui G.P. ei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Samuti on V.H.le ja G.P.le tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. V.H. on andnud nõusoleku teavitada lepitajat G.P. poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest.

Prokurör Toomas Liiva esitas 21.08.2009 kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks. Ta palub KrMS § 2031 lg 1 alusel lõpetada kriminaalasjas nr . 1-09-1679 G.P. suhtes menetlus. Taotluse järgi määratud kohustuse liik ja tähtaeg: vastavalt lepituskokkuleppest sätestatule; tõkendi tühistamine: elukohast lahkumise keeld tühistada; asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad; vahistuse andmed: puuduvad; kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

Kohtu põhjendused KrMS § 2031 lg 1 kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus leidis, et prokuratuuri taotlus vastab KrMS §-s 2031 lg 1 sätestatud asjaoludele mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistatav ja kannatanu on andnud nõusoleku lepitusmenetluse kohaldamiseks kriminaalasjas. Kriminaalmenetlus tuleb viidatud alusel lõpetada ja algatada lepitamismenetlus kriminaalasjas nr 1-09-1679.

KrMS § 2031 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse lepitajale. KrMS § 2031 lg 2 kohaselt prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde lepitaja, prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Kohus kuulas ära G.P., tema kaitsja Margo Normanni, kannatanu V.H. ära kohtuistungil 26.05.2009. Kõik olid nõus lepitusmenetlusega. Kohus leiab, et peale lepituskokkuleppe sõlmimist ei ole enam vajalik menetlusosalisi kohtusse kutsuda. Selgitada, et KrMS § 2031 lg 5 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

Silvi Maiste

Kohtunik