1-12-7865/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

2. märts 2018

Kohtuasja number

1-12-7865

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Andrei Plotnikovi (36607152211) vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. veebruari 2018. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Plotnikov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Plotnikovi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13. novembri 2012. a otsusega tunnistati Andrei Plotnikov süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 6, § 120, § 121 ja § 122 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis

kohus A. Plotnikovile liitkaristuse 9 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

6 aasta pikkuse vangistuseni. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 19. märtsi 2012 ja vangistuse

lõpptähtpäev on 19. september 2020.

2. 16. novembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Plotnikovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud

A. Plotnikovi ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega jäeti Andrei Plotnikov vangistusest

ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2

kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Plotnikov, kes väljendab arusaamatust,

millistel motiividel jättis kohus ta vangistusest vabastamata, ja palub enda kaebuse läbi vaadata.

Süüdimõistetu kinnitusel on ta loobunud egoismist ja andnud endast kõik, et end parandada.

2(2)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Plotnikovi

määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning

§ 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama

seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui

kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine

ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad

mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult

asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on

kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid

juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas

nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid

järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

7. A. Plotnikovi määruskaebus on tervikuna perspektiivitu – kaebuse kõik väited on sellised, mis

ilmselgelt ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus leidis, et A. Plotnikovi ei saa

enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna selleks on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad

sisulised eeldused. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule

süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku

otsustusruumi.

Kõrgema

astme

kohus

on

õigustatud

edasikaebemenetluses

kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on

selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017.

aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus,

et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4

nimetatud otsustuskriteeriume arvestades A. Plotnikovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

Maakohus võttis A. Plotnikovi vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka

negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei jätnud A. Plotnikovi ennetähtaegse vabastamise

seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget

kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist

kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

A. Plotnikovi määruskaebuse Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a määruse peale eelmenetluses

läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas