2-17-12009/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12009

Tsiviilasi

XX ja YY avaldus RR vastu kinnisasjale

juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse

vastava märkuse kandmiseks nõusoleku

kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad: XX (isikukood XXXXXXXXXX) ja YY

(isikukood XXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja

Liivi Tuus

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): RR (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Hannes Olli

Puudutatud isik II: Saaremaa vald (Saaremaa

Vallavalituse kaudu, õiguseellane Kuresaare linn),

seaduslik esindaja vallavanem Madis Kallas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebuse esitaja 20. detsembri 2017 taotlus ja võtta kaebuse lisa

toimikusse.

2. Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2017 määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta maakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Punktis 2 viidatud määrus tühistada lisaks osas, millega määrati kanda märkus

kinnistusraamatusse ja nimetati märkusele esimene järjekoht, samuti osas, millega

määrati kohtulahendi edastamine kinnistusosakonnale. Teha uus määrus, millega

jätta avaldus selles osas rahuldamata, aga nimetada märkusele esimene vaba

järjekoht.

4. Ülejäänud osas jätta punktis 2 viidatud määrus muutmata.

5. Kõrvalda punktis 2 viidatud määruse tehniline puudus ja lisada selle määruse

resolutsiooni punktis 2.1 viidatud kaart käesoleva määruse digitaalselt all-

kirjastatud failile, samuti täiendada juurdepääsutee mõõtmeid lühendiga ca.

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2 (10)

KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Seada kinnisomandi kitsendus ja määrata Kuressaares Ida 18 asuva kinnistu,

registriosa nr 3142234, igakordse omaniku, tema perekonnaliikmete, külaliste ja

kinnistut teenindavate isikute kasuks tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta

juurdepääs jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega (sh kinnistu hoonestamise ja

ehitatud hoonete remondi ajal ehitustehnikaga) avalikult kasutatavalt Ida tänavalt

üle Kuressaares asuva Ida 20a kinnistu, registriosa nr 232334, järgmiselt:

2.1. Juurdepääsu asukoht määratakse Ida 20a kinnistule kohta, mida kinnistu

Ida 18 omanikud on senini kinnistule pääsemiseks kasutanud. Juurdepääsu

asukoht tähistatakse kohtumääruse lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri

kaardil punasega. Juurdepääsutee mõõtmeteks määrata: pindala 151,55 m²,

laius ca 5,7 meetrit ja pikkus ca 28,30 meetrit (mõõdetuna kaardilt).

2.2. Juurdepääsu asukohas oleva tee hooldamiskulud panna Kuressaares Ida 18

asuva kinnistu igakordse omaniku kanda.

2.3. Kohustada kinnistu Ida 18 igakordseid omanikke maksma kinnistu Ida 20a

kinnistu igakordsele omanikule ainukasutusõiguse kaotuse eest hüvitist

30 eurot aastas kandes märgitud summa Ida 20a omaniku poolt soovitud

arvelduskontole.

3. Kohustada RR (isikukood XXXXXXXXXX) andma nõusolek selleks, et

kinnistusraamatu registriosa nr 232334 kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale kantakse järgmine märkus: „Kinnistu on koormatud kinnistusregistri

registriossa nr 3142234 kantud Kuressaares Ida 18 asuva kinnistu igakordse

omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate isikute kasuks

tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääsõigusega liikumiseks jalgsi ja

igat liiki mootorsõidukitega kohtumääruse lisaks oleval kaardil punasega

märgitud juurdepääsu asukohas“ ja asendada nõusolek käesoleva määrusega.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II, koos avaldajad) esitasid 11. augustil 2017 Pärnu

maakohtule avalduse RR (puudutatud isik I) vastu kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ja

kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmiseks nõusoleku kohtulahendiga asendamiseks.

Maakohus kaasas 24. augustil 2017 menetlusse puudutatud isikuna II Kuressaare linna

(õigusjärglane Saaremaa vald, kohalik omavalitsus).

3 (10)

Avaldajad palusid:

 seada kinnisomandi kitsendus ja määrata Kuressaares Ida 18 asuva kinnistu (registriosa

nr 3142234, edaspidi „Ida 18 kinnistu“) igakordse omaniku, tema perekonnaliikmete,

külaliste ja kinnistut teenindavate isikute kasuks tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta

juurdepääs jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avalikult kasutatavalt Ida tänavalt

Kuressaares üle Ida 20a kinnistu (registriosa nr 232334, edaspidi „Ida 20a kinnistu“);

 juurdepääsu asukohaks määrata senise Ida 18 kinnistu juurdepääs, mille pindala on

151,55 m², laius ca 5,7 m ja pikkus ca 28,30 m (mõõdetuna kaardilt);

 juurdepääsu hooldamiskulud jätta Ida 18 kinnistu igakordse omaniku kanda;

 määrata Ida 20a kinnistu igakordsele omanikule ainukasutusõiguse kaotuse eest hüvitis

30 eurot aastas kandes märgitud summa Ida 20a omaniku poolt soovitud arveldus-

kontole;

 tuvastada puudutatud isiku I kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande

tegemiseks ja asendada tema nõusolek kohtumäärusega ning kanda Ida 20a kinnistu

registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale märkus kinnistu koormamise kohta

Ida 18 kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja kinnistut

teenindavate isikute kasuks tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääsõigusega

liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avaldusele lisatud kaardil punasega

märgitud juurdepääsu asukohas.

Avaldajad tõi esile järgmised asjaolud:

 Ida 18 kinnistu kuulub avaldajate ühisomandisse ja Ida 20a kinnistu kuulub puudutatud

isikule I;

 Ida 18 kinnistult puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning kinnistult

on avalikult kasutatavale Ida tänavale vaid üks juurdepääs, mis kulgeb üle puudutatud

isikule I kuuluva Ida 20a kinnistu. Seda juurdepääsuteed on avaldajad alates Ida 18

kinnistu omandamisest (18. jaanuar 2007) kasutanud;

 puudutatud isik I on asunud takistama avaldajate juurdepääsu Ida 18 kinnistule, mh

esitas ta puudutatud isikule II taotluse piirdeaia ehitamiseks Ida 20a kinnistule;

 avaldajad pöördusid enne kohtusse avalduse esitamist puudutatud isiku I poole

taotlusega juurdepääsu vormistamiseks, aga puudutatud isik I vastas eitavalt.

Avaldajad lisasid avaldusele väljatrüki Maa-ameti kaardiserveri kaardist, millele oli kantud

taotletava juurdepääsu asukoht.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited olid järgmised:

 juurdepääsu nõudmise eeldused pole täidetud, sest puudutatud isik I pole juurdepääsu

takistanud, samuti pole ta keeldunud juurdepääsu asukohta või tingimusi vormistamast;

 avaldajatele kuulub ka Ida 20 kinnistu, mis on Ida 18 kinnistuga ühendatud, neil on

ca 3 m laiune piir. Ida 20 kinnistu kaudu on avaldajatel juurdepääs avalikult kasutatava

teele. Selle ühenduse on aga avaldajad ise sulgenud ebaseadusliku ehitisega;

 põhjendatud ei ole nõuda 5,7 m laiust juurdepääsuteed. Sissesõidutee on Ida 20a

kinnistu ainuke parkimisala. Ühe auto parkimiseks on vaja keskmiselt 3 m (auto laius

ca 2 m ja uste avamiseks kummaltki poolt 50 cm). Ida 20a sissesõidu teelt üksnes

läbisõitmiseks piisab auto laiusest alast. Kui puudutatud isik I peaks tagama 5,7 m laiuse

juurdepääsutee, siis sellisel juhul kaotaks Ida 20a kinnistu igakordsed omanikud oma

sõidukite parkimise võimalused oma kinnistul;

4 (10)

 alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele, palub puudutatud

isik I:

o

määrata Ida 18 kinnistu juurdepääsuteeks Ida 20a kinnistul asuvast juurde-

pääsuteest 2,5 m laiune ja 28,3 m pikkune osa,

o

märkida kohtulahendis, et avaldajad kohustuvad eemaldama Ida 20a kinnistule

rajatud ja taotletud juurdepääsu alal asuva aia 30 päeva jooksul alates asja

lahendava kohtulahendi jõustumisest;

o

märkida kohtulahendis, et Ida 18 kinnistu igakordsel omanikul on õigus Ida 20a

kinnistu juurdepääsu teed kasutada üksnes läbisõiduks, juurdepääsu teel ei ole

igakordsel Ida 18 kinnistu omanikul ega külalistel lubatud parkida. Ida 18 kinnistu

igakordne omanik kohustub kinnistule juurdepääsu teed omal kulul hooldama, mis

muuhulgas hõlmab lume koristust ja äravedu Ida 20a kinnistult;

o

märkida kohtulahendis, et Ida 18 kinnistu ja Ida 20a kinnistu piirile aia ehitamisel

kohustub Ida 20a kinnistu omanik jätma Ida 18 kinnistule pääsemiseks väravate

ehitamiseks 3,7 m laiused avad. Läbipääsu kasutamisel kohustuvad Ida 18 kinnistu

igakordsed omanikud tagama väravate igakordse läbimise järgselt väravate

sulgemise;

o

määrata kohtulahendis õiglane talumishüvitis.

3. Puudutatud isik II toetas avaldust.

Vaidlusalune juurdepääsutee avalikult teelt Ida 18 maaüksusele on ajalooliselt paiknenud

samas kohas ka enne majavalduste Ida 18, Ida 20 ja Ida 20a juurde maade erastamist, mis

nähtub järgnevast:

 Kuressaare Linnavalitsuse 20. mai 1997 korraldusega nr 347 (edaspidi „korraldus

nr 347) anti luba jagada Ida 20 majavaldus kaheks majavalduseks: Ida 20 ja 20a, mille

käigus juurdepääsu ala jäi Ida 20a maavalduse koosseisu. Korralduse nr 347 p 1.3.

kohaselt on Ida 20a maa kasutaja kohustatud lubama 253 m² ulatuses Ida 18 omanikul

kasutada juurdepääsuteed;

 korralduse nr 347 ühe algdokumendina on säilinud ka AA 22. aprilli 1997 avaldus,

mille kohaselt palutakse tema nimel oleva elamu Ida 20 maale juurde liita Ida 18 ja

Ida 20 vahel olev reservmaa, mis on tee ja võimaldab eelpoolmainitud kruntidele

juurdepääsu Ida tänavalt. See avaldus esitati Ida 20 majavalduse jagamise menetluses,

mille käigus liideti juurdepääsutee maa-ala Ida 20 maaüksusega. Seejärel jagati see

kaheks majavalduseks: Ida 20 ja Ida 20a. Juurdepääsutee jäi Ida 20a koosseisu;

 Ida 20a maaüksuse erastamisel on eelnenud otsustustest lähtuvalt seatud Ida 18 kasuks

juurdepääsu kitsendus Kuressaare Linnavalitsuse 15. juuli 1997 korraldusega nr 522

„Maa ostueesõigusega erastamine, Ida tn 20a“ (edaspidi „korraldus nr 522) p-ga 7,

mille kohaselt on seatud maa erastamise eritingimus: „Ida tn 20a maa kasutaja on

kohustatud lubama 253 m² ulatuses Ida 18 omanikul kasutada juurdepääsuteed“.

Väide Ida 18 kinnistul alternatiivse juurdepääsu olemasolu kohta üle Ida 20 kinnistu ei vasta

tõele. Ida 18 kinnistul on küll 2,44 m ulatuses ühine piir Ida 20 kinnistuga, kus aga paikneb

Ida 20 majandushoone kõrvuti Ida 20a piiril asuva majandushoonega. Ka maakorralduslikult ei

ole mõistlik ega otstarbekas Ida 18 kinnistu juurdepääsu luua üle Ida 20 kinnistu.

Juurdepääsutee asukoha määramisel ei saa lähtuda sellest, et hetkel on kinnistutel sama omanik.

5 (10)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 5. detsembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja määras

Ida 18 kinnistu igakordse omaniku, tema perekonnaliikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate

isikute kasuks tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääsu jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukitega (sh kinnistu hoonestamise ja ehitatud hoonete remondi ajal ehitustehnikaga)

avalikult kasutatavalt Ida tänavalt üle Ida 20a kinnistu järgmiselt:

 juurdepääsu asukoht määratakse Ida 20a kinnistule kohta, mida Ida 18 kinnistu

omanikud on senini kinnistule pääsemiseks kasutanud. Juurdepääsu asukoht

tähistatakse kohtumääruse lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri kaardil punasega.

Juurdepääsutee mõõtmeteks määrata: pindala 151,55 m², laius 5,7 m ja pikkus 28,30 m

(mõõdetuna kaardilt);

 juurdepääsu asukohas oleva tee hooldamiskulud jäävad Ida 18 kinnistu igakordse

omaniku kanda;

 Ida 18 kinnistu igakordsel omanikul on kohustus maksta Ida 20a kinnistu igakordsele

omanikule ainukasutusõiguse kaotuse eest hüvitist 30 eurot aastas, kandes märgitud

summa Ida 20a kinnistu omaniku poolt soovitud arvelduskontole.

Maakohus tuvastas puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kande

tegemiseks ja asendada tema nõusolek tehtava määrusega ning kanda Ida 20a kinnistu

registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale märkus kinnistu koormamise kohta Ida 18

kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate isikute

kasuks tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääsõigusega liikumiseks jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukitega kohtumääruse lisaks oleval kaardil punasega märgitud juurdepääsu

asukohas. Maakohus määras edastada kohtulahend kinnistusraamatu pidajale.

Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku I kanda ja määras kindlaks avaldajatele hüvitatava

summa.

5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud

 avaldajad on Ida 18 kinnistu ühisomanikud ja puudutatud isikule I kuulub Ida 20a

kinnistu;

 puudutatud isik I soovib oma kinnistu eraldamiseks Ida 20 kinnistust rajada piirdeaia ja

esitas kohalikule omavalitsusele vastava taotluse;

 pooled on üritanud tekkinud juurdepääsu küsimuse erimeelsusi lahendada ka

kohtuväliselt, kuid tulemusteta.

6. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-le 1 ja Riigikohtu 28. mai 2014 määruse

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14 p-le 14. Kohus leidis, et avaldajatel on õigus nõuda juurdepääsu

Ida 18 kinnistule üle Ida 20a kinnistu, kuna läbirääkimistel ei ole õnnestunud väljakujunenud

tava alusel kasutatavat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel vormistada.

Korraldusest nr 347 nähtub, et sellega on antud luba jagada Ida 20 majavaldus kaheks

majavalduseks: Ida 20 ja 20a, mille käigus jäi juurdepääsu ala Ida 18 krundile Ida 20a

maavalduse koosseisu. Korralduse p-ga 1.3 on määratud, et Ida 20a maa kasutaja on kohustatud

lubama 253 m² ulatuses Ida 18 omanikul kasutada juurdepääsuteed.

Korraldusega nr 522 anti nõusolek Ida 20a maaüksuse erastamiseks ning eelnenud otsustustest

lähtuvalt on seatud Ida 18 kasuks juurdepääsu kitsendus p-ga 7, mille kohaselt on seatud maa

erastamise eritingimus – Ida 20a maa kasutaja on kohustatud lubama 253 m² ulatuses Ida 18

omanikul kasutada juurdepääsuteed. Nende asjaolude üle pole ka vaidlust ja sel viisil

juurdepääsu on seni kasutatud.

6 (10)

Seega on Ida 18 kinnistule tavana välja kujunenud ühendus avalikult kasutatava teelt mööda

maatükki, mis oli reservmaa ja mis liideti Ida 20a kinnistuga tingimusel, et Ida 18 kinnistu

omanikul on õigus seda maatükki kasutada juurdepääsuteena. Ida 18 kinnistule ei ole kunagi

olnud juurdepääsu avalikult kasutatavalt Ida tänavalt üle Ida 20 kinnistu.

Arvestades väljakujunenud tava on põhjendatud määrata tähtajatu juurdepääs avalikult

kasutatavalt Ida tänavalt üle Ida 20a kinnistu Ida 18 kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Määratava juurdepääsu asukohaks Ida 20a kinnistul on koht, mida kinnistu Ida 18 omanikud on

senini kinnistule pääsemiseks kasutanud. Kõnealust juurdepääsu kasutab Ida 20a omanik ka ise.

Liiklustihedus märgitud juurdepääsuteel on väga hõre, mistõttu ei koorma juurdepääsu

määramine üle Ida 20a kinnistu omanikku ebamõistlikult ega liigselt. Määratava juurdepääsu

asukoht on märgitud Maa-ameti kaardiserveri kaardil ning juurdepääsutee pindala on 151,55 m²,

laius 5,7 m ja pikkus 28,30 m ning see on väiksem kui korraldusega nr 347 määratud

juurdepääsutee ulatus. Tee laiuse määramisel on oluline, et vajadusel peavad kinnistule

pääsema ka suuremad mootorsõidukid (päästetehnika jms).

7. Ida 20a kinnistu juurdepääsutee ainukasutusõiguse kaotuse eest hüvitise suuruse määramisel

arvestas kohus, et:

 juurdepääsu asukohas oleva tee hoolduskulud tee korrashoiu ja ohutu liiklemise

tagamiseks jäävad Ida 18 asuva kinnistu kanda;

 puudutatud isik I kasutab sama teed;

 hüvitis katab ca kahekordselt juurdepääsutee aluse maa (151,55 m²) maamaksu suuruse;

 juurdepääsu taotleja huve (talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu

taotlemise asjaolusid, kuna juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast

sõltumatutest asjaoludest so maareformist);

 puudutatud isiku I omandi sisu ja ulatust tuntavalt ei riivata, kuna vaidlusalune

juurdepääsutee on avalikult teelt Ida 18 maaüksusele ajalooliselt paiknenud samas

kohas ka enne majavalduste Ida 18, Ida 20 ja Ida 20a juurde maade erastamist ning

Ida 20a maaüksuse erastamisel on seatud Ida 18 kasuks juurdepääsu kitsendus

korraldusega nr 522;

 puudutatud isiku I kinnistu turuväärtus juurdepääsu ainukasutamise õiguse kaotusega ei

vähene, sest juurdepääsuks määratav tee ei muutu avalikult kasutatavaks teeks, vaid

seda kasutavad lisaks omanikule ainult Ida 18 kinnistuga seotud isikud.

8. Kuna avaldajad puudutatud isikult I juurdepääsu kandmiseks kinnistusregistrisse nõusolekut

ei saanud, siis tuleb tuvastada puudutatud isiku I kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu

kande tegemiseks ja asendada tema nõusolek käesolevas asjas tehtava määrusega.

9. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise

lause alusel puudutatud isiku I kanda. Avaldajad pöördusid põhjendatult kohtusse, kuna nad ei

saanud puudutatud isikult I nõusolekut juurdepääsu kandmiseks kinnistusraamatusse ja

vaatamata avaldajate tehtud ettepanekule ei saavutatud ka kokkulepet. Lõppkokkuvõttes tegi

kohus lahendi avaldajate kasuks ja määras juurdepääsu vastavalt avaldajate soovidele.

Arvestades avaldajaid esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning asja

keerukust, on avaldajate õigusabikulud põhjendatud taotletud ulatuses. Kõik lepingulise

esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on olnud vajalikud. Seetõttu

peab puudutatud isik I avaldajatele hüvitama menetluskulud kokku 830 euro ulatuses, millest

50 eurot on avalduselt tasutud riigilõiv ning 780 eurot avalduse menetlemisega seonduvad

õigusabikulud.

7 (10)

MÄÄRUSKAEBUS

10. Puudutatud isik I esitas 20. detsembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik I, kui

kohus leiab, et avaldajate avalduse täies ulatuses rahuldamata jätmiseks puudub alus, rahuldada

avaldus osaliselt ja määrata juurdepääs nii nagu kirjeldatud eespool p 2 viimase taande

alapunktides.

Menetluskulud palub puudutatud isik I panna avaldajate kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks jääb puudutatud isik I selle juurde, et avaldajad ei pöördunud kohtusse oma rikutud

õiguste kaitseks, kuna Ida 18 kinnistule ei ole juurdepääsu kunagi takistatud. Maakohus jättis

selle kohta tähelepanuta kõik puudutatud isiku I selgitused ja tõendid ning kohtuistungil

protokolliti vaid avaldajate väiteid ja selgitusi.

Teiseks ei ole maakohus põhjendanud, miks juurdepääsu ala on määratud 5,7 m laiuselt.

Määrusest ei nähtu, mille põhjal kohus tuvastas, et puudutatud isiku I maast 20% suuruse ala

Ida 18 kinnistu servituudi alaks määramine puudutatud isiku I omandi sisu ega ulatust ei riiva.

Samuti ei ole kohus selgitanud, mis alusel ta leidis, et puudutatud isiku I maast 20% suuruse

ala Ida 18 kinnistu servituudi alaks määramine ei vähenda kuidagi Ida 20a kinnistu turuväärtust.

Kolmandaks tuleb juurdepääsutee avalduse lahendamisel lähtuda selle kinnistu kõikidest

omadustest ajal, mil kinnistule juurdepääsu tingimusi määrata soovitakse. Lähtuda ei saa

oletustest, et juhul kui kinnistut hakatakse hoonestama, siis millist liiki transpordile sellisel

juhul juurdepääsu oleks vaja. Kui hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada maatükil

paiknevate ehitistega, ehituslikke, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid

sellest aspektist tähtsaid asjaolusid, siis tuleb neid samu asjaolusid arvestada ka ajaliste

piirangute ja mootorsõidukite liigi osas.

Neljandaks jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti puudutatud isiku I kanda. Avaldajad

pöördusid kohtusse peale seda, kui puudutatud isik I tegi neile ettepaneku sõlmida servituudi

kokkulepe kohtuväliselt. Seega leidis maakohus vääralt, et avaldajad pöördusid kohtusse

põhjendatult. Lisaks ei ole avaldajatel Ida 18 kinnistule juurdepääs olnud takistatud ning kogu

vaidluse algatamise tagamõte on survestada puudutatud isikut I müüma odavalt oma kinnistu

avaldajatele.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajatele ja puudutatud isikule II

tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldajad ja puudutatud isik II vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 11. jaanuari 2018 kirjaga lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse otsustamise osas. Sõltumata määruskaebuse

väidetest kuulub vaidlustatud määrus tühistamisele ka osas, millega maakohus määras kanda

kinnistusraamatusse märkuse, nimetas selle järjekoha ja otsustas saata lahendi kinnistusraamatu

pidajale. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta ise uue määruse, millega jätab

need menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud tühistatavas osas teeb ringkonnakohus uue

määruse, millega jätab avalduse selles osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8 (10)

13. Puudutatud isik I esitas koos määruskaebusega taotluse ühe täiendava tõendi (foto)

vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda foto vastuvõtmisest.

14. Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st 1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal

avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja

juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille

kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt

Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49).

Maakohus on vaidluse sisulisel lahendamisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides

menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike

vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2006

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05,

p 22). Maakohus kaalumispiire ei ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses

esitatud põhjendustega juurdepääsu asukoha ja tingimuste osas ega kord neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Maakohus on avalduse rahuldamise eeldusi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja leidnud

õigesti, et avaldajatele tuleb tagada juurdepääs Ida 18 kinnistule üle Ida 20a kinnistu. Maakohus

tuvastas õigesti, et eespool p-s 14 kokkuvõtvalt esitatud juurdepääsutee määramise eeldused on

käesoleval juhul täidetud. Sõltumata sellest, kas puudutatud isik I tegi või ei teinud avaldajatele

takistusi tema maal oleva tee juurdepääsuteena kasutamiseks, on ta läbirääkimistel (ja ka

kohtumenetluses) esitanud vastuväiteid, mis viitab kinnisasjade omanike suutmatusele ise

kokku leppida. Järelikult tuli juurdepääs ja selle kasutamise tasu määrata AÕS § 156 lg 1

kolmanda lause järgi kohtus.

16. Põhjendamatu on puudutatud isiku I seisukoht, et juurdepääsutee määramine 5,7 m laiuselt

koormab teda liigselt. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I kasutab maakohtu määratud ala

ka ise Ida 20a kinnistule pääsemiseks. Puudutatud isiku II esitatud andmete ja dokumentide

järgi on kogu vaidlusalune juurdepääsutee juba algselt mõeldud pääsemiseks nii avaldajate kui

ka puudutatud isiku I kinnistutele. Seega ei ole alust määrata avaldajate juurdepääsuteed poole

kitsamana sellest, mida puudutatud isik I ise kasutab. Samuti põhjendas maakohus asjakohaselt,

et tee laiuse määramisel tuleb silmas pidada, et vajadusel peavad Ida 18 kinnistule pääsema ka

suuremad mootorsõidukid (nt päästetehnika).

Juurdepääsutee laiuseks on määratud 5,7 m ja pikkuseks 28,3 m. See teeb ligi 100 m² väiksema

ala, kui on nähtud ette korralduses nr 522 maa erastamise eritingimuste kohta. Asjakohane ei

ole puudutatud isiku I väide, et tal ei ole võimalik väljapool kindlaksmääratud juurdepääsuteed

parkida, sest puudutatud isiku I kinnisasjal parkimisvõimaluste piiratus ei anna alust määrata

avaldajatele soovitust väiksemat juurdepääsutee kasutamise õigust.

Maakohus ei pidanud juurdepääsuõiguse määramisel piirama avaldajate õigust juurdepääsuteel

parkida, sest sellist õigust avaldajatel niigi ei ole. AÕS § 156 lg 1 alusel ei saa nõuda võõral

kinnisasjal parkimise õigust ja see ei ole hõlmatud juurdepääsutee olemusega.

Ka ei anna asjaolu, et avaldajad on juurdepääsuteele ehitanud aia, alust määrata juurdepääsutee

kitsamana. Kui aed on ehitatud puudutatud isiku I kinnistule, saab ta nõuda AÕS § 89 alusel

omandi rikkumise kõrvaldamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.

17. Vaidlustatud määruse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka puudutatud isiku I

seisukoht, et juurdepääsutee määramisel tuleb lähtuda kinnistu omadustest ajal, mil kinnistule

juurdepääsu tingimusi määrata soovitakse. Kuivõrd Ida 18 kinnistu on hoonestamata, on

mõistetav avaldajate soov juurdepääsu saamiseks kinnistu hoonestamise ja ehitatud hoonete

9 (10)

remondi ajal ehitustehnikaga. Seetõttu on maakohus juurdepääsu määranud igat liiki

sõidukitega, piirates ehitustehnika liikumist kinnistu hoonestamise ja hoonete remondi ajaga.

Arvestada tuleb ka sellega, et vajadusel peab Ida 18 kinnistule pääsema päästetehnika.

Kuivõrd vaidlustatud määrusega on kohustus tee hooldamise eest pandud avaldajatele,

vastutavad nad selle eest, et tee kandevõime vastaks seal liikuvate sõidukite massile. Kuigi

kaebusele lisatud fotolt nähtub puudutatud isiku I väidetu, et juurdepääsu ala on kaetud muru

või kerge pinnasekattega, siis ei anna see alust juurdepääs määramata jätta või tingimusi muuta.

18. Kuigi puudutatud isik I leiab, et ajaliste piiranguteta ja igat liiki sõidukitega juurdepääsutee

määramisel ei ole piisavaks hüvitiseks 30 eurot aastas, ei ole ta vastuses avaldusele ega

määruskaebuses välja toonud, kui suur peaks vastav hüvitis olema. Maakohus on piisavalt

põhjendanud avaldajatelt puudutatud isiku I kasuks Ida 20a kinnistu juurdepääsutee

ainukasutusõiguse kaotuse eest hüvitise 30 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub ka

selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Lisaks tuleb märkida, et kohus ei saa

mõista juurdepääsu eest välja suuremat hüvitist, kui on taotletud.

19. Kuna maakohtu määratud juurdepääsu varianti ei ole alust muuta, siis ei võta

ringkonnakohus seisukohta puudutatud isiku I alternatiivse taotluse osas. Ringkonnakohus

selgitab siiski, et eespool p-des 16 ja 17 märgitud kaalutlustel ei saanud ega pidanud maakohus

juurdepääsuõiguse määramisel lahendama aia kõrvaldamise, väravate paigaldamise tingimuste

seadmise ja parkimise keelamise nõudeid. Menetluslikult olnuks korrektne, kui maakohus oleks

seda puudutatud isikule I selgitanud, aga see minetus ei ole oluline menetlusnormi rikkumine

ega too kaasa vaidlustatud määruse muutmist või tühistamist.

20. Sõltumata määruskaebuse väidetest tuleb aga vaidlustatud määrus tühistada osas, milles

maakohus määras kanda märkus kinnistusraamatusse, nimetas märkuse järjekoha ja otsustas

edastada lahendi kinnistusraamatu pidajale. Samuti tuleb kohtu omal algatusel kõrvalda puudus,

et maakohus ei lisanud määruse failile selle resolutsiooni p-s 2.1 viidatud kaarti ja täiendada

juurdepääsutee mõõtmete arvandmeid lühendiga ca.

Seadus ei näe ette võimalust kanda juurdepääsuõiguse kohta märkus kinnistusraamatusse

kohtumääruse alusel. Kinnistamine toimub kinnistamisavalduse lahendamisel tehtava kande-

määruse alusel. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34

lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kuna puudutatud

isikul I ei ole seadusest tulenvat kohustust esitada tema kinnistut koormava juurdepääsuõiguse

kinnistamiseks avaldus, siis ei saa teda selleks ka kohtumäärusega kohustada. Avaldajate

taotlusel saab üksnes asendada puudutatud isiku I nõusoleku KRS § 34¹ lg-te 1 ja 8 tähenduses.

Samuti ei saa juurdepääsu määramisel otsustada, mitmendale järjekohale vastav märkus

kantakse. KRS § 25 esimene lause ja § 30 lg 1 näevad ette, et kanded kinnistusregistriosas

nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras. Seega saab juurdepääsuõiguse

kohta märkuse kanda kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale vastavas jaos.

Kuna määruse alusel ei saa teha kannet kinnistusraamatus, vaid selleks on vajalik veel

kandemenetluse läbiviimine, siis puudub vajadus saata kohtulahend kinnistusraamatu pidajale.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada juurdepääsu tingimustes tee laiust ja pikkust

kajastavaid arve lühendiga ca (ligikaudu). Avalduses ja vaidlustatud määruse resolutsioonis

esitatud laiuse (5,7 m) ja pikkuse (28,3 m) korrutis ehk nende mõõtmetega riskülikukujulise ala

pindala on 161,31 m², aga avaldajad palusid määrata juurdepääsutee pindalaks 151,55 m².

Järelikult ei ole kaardilt mõõdetud pikkus ja laius täpsed või ei püsi sellised kogu tee ulatuses.

Edasiste vaidluste vältimiseks on otstarbekas sellises olukorras märkida lahendi resolutsioonis,

millised ebakõlas olevatest arvudest on ligikaudsed. Kuna pindala on esitatud täpsemalt (kaks

kohta peale koma), siis tuleb eeldada, et see on täpsem arv ja pealegi ei saaks kohus määrata

juurdepääsu suuremas ulatuses kui taotletud.

10 (10)

Maakohus lisas juurdepääsu asukohta kajastava kaardi vaidlustatud määrusele sel viisil, et

vormistas kohtute infosüsteemis (KIS) salvestatud määrusele lisa, milles eraldi failina on

salvestatud docx-formaadis fail, mis omakorda kujutab sarnast kaarti nagu avaldajad esitasid

avalduse lisana nr 7. Ringkonnakohus leiab, et sel viisil ei ole määrus piisavalt selge ja täidetav,

sest menetlusvälisel isikul (nt kinnistusraamatu pidajal, kohtutäituril) puudub võimalus

kontrollida, kas neile esitatakse sama kaart, mille kohus soovis määrusele lisada. Kirjeldatud

puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada lisades avalduse lisana nr 7 esitatud kaardi

käesolevale määrusele. Kuna ringkonnakohus sõnastab TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva

§ 654 lg 2² alusel määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse, siis on määrust tervikuna võimalik

seeläbi täita.

21. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isik I soovis kohtueelselt pidada

läbirääkimisi juurdepääsu tingimuste üle, kuid avaldajad pidasid otstarbekamaks kohtusse

pöörduda, ei ole õige jätta maakohtu menetluskulusid puudutatud isiku I kanda. Arvestades, et

juurdepääsutee on määratud avaldajate huvides ja osaliselt jääb avaldus rahuldamata, tuleb

avaldajate maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta nende

endi kanda. Puudutatud isikute menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel nende endi kanda, arvestades, et avaldus juurdepääsuõiguse sisu ja tingimuste osas

kuulub rahuldamisele.

Määruskaebuse osalise rahuldamise ja eelmises lõigus toodud põhjuste tõttu on kohane jaotada

ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selliselt, et need jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

Kokkuvõtvalt jäävad kõik menetluskulud osaliste endi kanda. Kulude sellise jaotuse korral ei

ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

22. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm