3-18-44/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-44

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Puudutatud isik – RN, volitatud esindaja v.adv Gerly

Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2018. a

määrus haldusasjas nr 3-18-44 muutmata.

2. Tagastada RN määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja

kanda see RN SEB Pank AS arveldusarvele nr EE431010011711861229.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.01.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks RN varalistele õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena kohtuliku

hüpoteegi seadmise RN-le kuuluvale kinnisasjale (korteriomand nr 10) asukohaga Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, summas 49 566,90 eurot.

Taotluse kohaselt kontrollis MTA 04.03.2015 korralduse nr 12.2-3/030873-1 alusel OÜ F

(kustutatud)

käibemaksu

arvestamise,

deklareerimise

ja

tasumise

õigsust

maksustamisperioodidel november–detsember 2014 ja 05.05.2015 korralduse nr 12.2-

3-18-44

2(7)

3/032101-1 alusel perioodil jaanuar‒aprill 2014. 03.12.2015 maksuotsusega kohustati OÜ-d F

(kustutatud) tasuma maksusumma 21 482,15 eurot (kontrolliperiood jaanuar‒aprill 2014).

Pärast 03.12.2015 maksuotsuse väljastamist OÜ-le F (kustutatud) ühines OÜ F (kustutatud)

M OÜ-ga (kustutatud). M OÜ-d (kustutatud) kohustati 14.01.2016 maksuotsusega tasuma OÜ

F (kustutatud) poolt tekitatud maksukohustust summas 16 540,47 eurot (kontrolliperiood

november‒detsember 2014). M OÜ (kustutatud) ühines 29.05.2017 äriühinguga R OÜ

(kustutatud). R OÜ (kustutatud) ühines 20.06.2017 äriühinguga OÜ V (kustutatud). OÜ V

(kustutatud) ühines 12.12.2017 äriühinguga OÜ G (pankrotis).

Maksuhaldur tuvastas, et OÜ F (kustutatud) ei saanud erinevatelt äriühingutelt tööjõurendi

teenust, vaid väidetavad renditöötajad töötasid tegelikkuses OÜ-s F (kustutatud). Fiktiivse

tööjõu rendisuhte abil soovis OÜ F (kustutatud) vähendada enda maksukohustust. OÜ F

(kustutatud) kontrollimenetluses tuvastati, et äriühingu juhatuse ainuliikmeks ning töötajate

otseseks ülemuseks oli RN. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et RN rikkus

teadlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS §

40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega OÜ F (kustutatud) juhatuse liikme RN suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine. Maksumenetluse käigus kogutakse teavet OÜ G (pankrotis)

maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla kohustuse täitja kohta. OÜ G (pankrotis)

registreeriti äriregistris 03.08.2006. Harju Maakohtu 04.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-16-5294 kuulutati 04.05.2016 välja OÜ G (pankrotis) pankrot. Harju Maakohtu

02.10.2017 määrusega nr 2-16-5294 lõpetati OÜ G (pankrotis) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ G (pankrotis) maksuvõlg on 03.01.2018

seisuga 317 130,32 eurot ja arvestuslik intress 2 530,66 eurot. Maksuvõlg tekkis põhjusel, et

mitmed maksukohustust omavad äriühingud ühinesid OÜ-ga G (pankrotis). Maksuvõla OÜ-le

G (pankrotis) tekitas ka OÜ F (kustutatud), kui OÜ-le F (kustutatud) määrati maksuotsustega

täiendavalt tasumisele 38 022,62 eurot.

Äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused maksuvõla sissenõudmiseks RN-lt on

täidetud. Äriregistri andmebaasi kohaselt on RN seotud 10 äriühinguga ning 9 äriühingu

juhatuse liikmeks. Kuivõrd RN on seotud juhatuse liikme ja osanikuna mitmete tulutoovate

äriühingutega ning endale äriühingutest väljamakseid ei deklareeri, on alust arvata, et RN

võib varjata enda tegelikku sissetulekut. Kuna RN soovis läbi OÜ F (kustutatud) vähendada

äriühingu maksukohustusi ja soovis saada sellega maksueelist, siis iseloomustab see RN

pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Arvestades asjaolu, et RN-l

puudub piisav sissetulek, et täita eeldatava vastutusotsusega määratud kohustusi,

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine RN suhtes olla

raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

RN oli OÜ F (kustutatud) juhatuse liikmeks perioodil 05.06.2008‒21.12.2015. Äriühingule

maksuotsustega määratud maksukohustused kogusummas 38 022,61 eurot tekkisid perioodil

jaanuar‒aprill 2014 ning november‒detsember 2014. Sellest tulenevalt on maksuhalduril

tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõlgnevus tekkis RN tegevuse tulemusena.

Maksuhalduri ülesandeks on vastutusmenetluse käigus tuvastada RN tegevus OÜ-s F

(kustutatud) ning nõuda sisse OÜ G maksuvõlg, mis tekkis ühinemisel OÜ-ga F (kustutatud).

RN-lt vastutusotsusega nõutava maksuvõla suuruseks koos intressiga on 44 802,62 eurot.

3-18-44

3(7)

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine, sest OÜ-l G (pankrotis) on kehtiv maksuvõlg,

mille põhjustas F OÜ (kustutatud) ning mille sissenõudmine ei ole aegunud. 22.12.2017

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16269 lõpetati võlgniku, OÜ G (pankrotis)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA esitas

02.01.2018 taotluse OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuni

6 kuuni. Tulenevalt eeltoodust on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev alus vastutusotsuse

koostamiseks. RN-le saab teha vastutusotsuse enne OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamist.

Kuna äriühing ei ole äriregistrist kustutatud, siis ei esine olukorda, kus juriidilise isiku

õigusvõime oleks lõppenud. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-st 4 läheb ühinemisel

ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Õigusaktidega ei

oleks kooskõlas olukord, kus juhatuse liige saab äriühingu ühinemise järgselt

vastutuskohustuse täitmisest vabaneda.

RN-le kuulub korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, nr

10, 30,10 m2, registriosa numbriga XXXXXXXX. Kinnistul lasub hüpoteek summas 48 764

eurot Swedbank AS kasuks (sisse kantud 01.11.2006) ning hüpoteek summas 41 542 eurot

OÜ R kasuks (sisse kantud 17.07.2007). Kinnisvaraportaalide City24.ee ja kv.ee5 kohaselt

võiks RN-le kuuluva korteriomandi ligikaudne väärtus olla 79 663 eurot. Maanteeameti

liiklusregistri andmetel kuulub RN-le Pontiac Firebird, XXXXX. Portaali auto24.ee kohaselt

võiks sõiduki väärtus olla 10 000 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks seada

kohtulik hüpoteek RN kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, nr 10 summas 49 566,90 eurot

(maksuvõlg koos intresside ja täitekuludega). Hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale on

proportsionaalne OÜ F (kustutatud) poolt tekitatud maksuvõlaga.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui RN on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

toodud loetletule. Tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Kui

RN soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt 44

802,62 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.01.2018 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa taotleda hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) RN omandis olevale

kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, XXX, korteriomand nr 10, summas 49 566,90 eurot.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud RN suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks

on vastutusotsuse koostamine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine. Maksuhaldur on selgitanud, et OÜ G (pankrotis) ei ole äriregistrist

kustutatud, MTA on teinud taotluse äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks ja

vastutusotsuse saaks teha enne osaühingu kustutamist äriregistrist.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus

tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taotlusest nähtuvalt puuduvad RN-l alates 2017. a

detsembrist sissetulekud. Maksuvõla tekitamine ning tegevus äriühingu majandustegevuse

korraldamisel iseloomustab RN suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. Sarnaselt

viidatud suhtumisega avalik-õiguslikesse kohustustesse võib RN suhtuda ka vastutusotsusega

määratavasse vastutuskohustusse ja taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

3-18-44

4(7)

luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne

kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. RN oli taotluses märgitud andmete kohaselt OÜ F (kustutatud) juhatuse liige

perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 121 ja §

122 kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. RN palub 08.02.2018 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.01.2018 määrus

tühistada ning jätta uue määrusega MTA taotlus rahuldamata.

Täidetud ei ole kõik eeldused MKS § 1361 alusel täitetoimingu sooritamiseks. Maksuhaldur ei

ole põhjendanud ja halduskohus kontrollinud, mil moel taotluses näidatud rahalise nõude või

kohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) on RN vastutada. Maksukohustus on 14.01.2016

maksuotsusega määratud M OÜ-le (kustutatud). RN ei ole kunagi olnud M OÜ (kustutatud)

juhatuse liige. Ettevõtte seadusjärgsel üleminekul läheb maksukohustus üle õigusjärglasele.

Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese

lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendav ühing loetakse ÄS §

403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning

registripidaja kustutab ühendava ühingu äriregistrist. OÜ F (kustutatud) ühinemisel M OÜ-ga

(kustutatud) liikus maksukohustus tervikuna üle M OÜ-le (kustutatud). Ühinemise

jõustumisel 21.12.2015 ei olnud OÜ F (kustutatud) suhtes maksukohustust kindlaks määratud,

vaid see tuvastati maksuotsusega pärast ühinemist 14.01.2016. Kuna RN ei ole M OÜ

(kustutatud) vastutav isik, siis ei saa ta tagada MKS § 8 lg 1 kohustuste täitmist ja vastutada

MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt kohustuste rikkumise eest. Juhatuse liikme vastutus äriühingu

maksuvõla eest on aktsessoorne, st esmaseks kohustuse täitjaks on äriühing. Seega ei ole

MTA väide, et RN võib solidaarselt vastutada OÜ F (kustutatud) poolt OÜ-le G (pankrotis)

tekitatud maksuvõla tasumise eest, kooskõlas seadusega. Maksuhalduril ei ole võimalik teha

vastutusotsust M OÜ-le (kustutatud) 14.01.2016 maksuotsusega määratud summa

sissenõudmiseks. OÜ F (kustutatud) kustutamise ja õigusvõime lõppemisega on lõppenud ka

RN vastutus.

Õiguslikult ei ole võimalik RN-lt nõuda ka 03.12.2015 maksuotsusega OÜ-le F (kustutatud)

määratud maksusumma tasumist. MTA taotluses ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja

millal 03.12.2015 maksuotsus OÜ-le F (kustutatud) ja M OÜ-le (kustutatud) kätte toimetati.

Arvestades MKS § 95 lg-st 5 tulenevat tähtaega maksuotsuse täitmiseks, saabus 03.12.2015

maksuotsuse täitmine ajal, kui OÜ F (kustutatud) oli kustutatud ja järelikult ei saanud

maksuotsust täita.

MTA taotluses ei ole esitatud andmeid, kas maksuhaldur esitas 03.12.2015 maksuotsusega

määratud maksusumma tasumiseks kohustava nõude ka M OÜ-le (kustutatud).

Kummastav on RN sildistamine sissetuleku varjajaks. Maksuhalduri kasutuses on andmed, et

isik saab hetkel vanemahüvitist, mis on regulaarne sissetulek.

4. MTA palub 22.02.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Täitetoiminguks loa andmise eeldused on täidetud ja halduskohus on eelduste täidetust

kontrollinud. OÜ F (kustutatud) ja OÜ G (pankrotis) ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud.

3-18-44

5(7)

ÄS § 391 lg-st 4 ja MKS §-st 35 tuleneb, et äriühingute ühinemise korral on tegemist

õigusjärglusega, mis hõlmab ka ühendatava äriühingu maksukohustust. Ühinemine toob kaasa

ka sellise maksukohustuse ülemineku, mis oli tekkinud enne ühinemist, kuid tuvastatakse

maksuotsusega pärast ühinemist. Maksuvõlg tekib ajal, mil on esitatud ebaõigete andmetega

maksudeklaratsioon, mitte ajal, kui maksuhaldur maksudeklaratsioonis ebaõigete andmete

esitamise maksuotsusega tagantjärele tuvastab (MKS § 32).

RN oli OÜ F (kustutatud) juhatuse liikmeks 05.06.2008‒21.12.2015. OÜ F (kustutatud)

registrikaardilt nähtuvalt tehti äriregistrisse kanne OÜ F (kustutatud) ühinemise kohta

21.12.2015. M OÜ (kustutatud) registrikaardilt nähtuvalt tehti kanne M OÜ (kustutatud)

ühinemise kohta R OÜ-ga (kustutatud) äriregistrisse 29.05.2017 ning R OÜ (kustutatud)

ühinemise kohta OÜ-ga V (kustutatud) 20.06.2017. OÜ V (kustutatud) ühines OÜ-ga G

(pankrotis) 12.12.2017. OÜ G (pankrotis) registrikaardilt nähtuvalt ühines OÜ V (kustutatud)

OÜ-ga G (pankrotis) pankrotimenetluse ajal ning kanne ühinemise kohta tehti äriregistrisse

pärast OÜ G (pankrotis) pankrotimenetluse lõppemist. Eeltoodust nähtub, et OÜ-l F

(kustutatud) on õigusjärglane OÜ G (pankrotis) näol, kellele on mitmete äriühingute

ühinemise kaudu üle läinud OÜ F (kustutatud) maksuvõlad. Äriühingute järjestikune

ühinemine ei võimalda vabaneda juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud vastutusest. Seega

ei välista RN-le vastutusotsuse tegemist asjaolu, nagu ei oleks tegemist aktsessoorse

maksuvõlaga. Õigusvõimelisele isikule OÜ-le G (pankrotis) on OÜ F (kustutatud) maksuvõlg

üle läinud ja ta kannab solidaarselt RN-ga vastutust OÜ F (kustutatud) maksuvõla tasumise

eest MKS § 40 lg 1 kohaselt.

Asjaolu, millal on taotluses märgitud maksuotsused maksukohustuslastele üle antud, omab

tähendust vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad

kohtud üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel MTA-le sundtäitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele.

Vaatamata sellele kinnitab MTA, et 03.12.2015 maksuotsus nr 12.2-3/032101-9 on kätte

toimetatud 04.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsus nr 12.2-3/030873-17 on kätte toimetatud

19.01.2016.

Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähendust, kas MTA oli OÜ F (kustutatud) M OÜ-ga

(kustutatud) ühinemise ajaks lõplikult kindlaks määranud OÜ F (kustutatud) maksukohustuse.

Juhatuse liikme vastutus tekib ajal, mil tahtlikult või raskest hooletusest esitati ebaõigete

andmetega maksudeklaratsioon. MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse tekkimine ei sõltu sellest, kas

vastutusotsuse adressaat omas äriühingu juhatuse liikmena võimalust tasuda maksuvõlg

maksuotsuses määratud maksusumma tasumise tähtpäeval.

RN

ei

oma

regulaarset

sissetulekut

vanemahüvitise

näol,

sest

talle

lõppesid

Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtavad väljamaksed augustis 2017. Pärast seda ei oma ta

regulaarseid igakuulisi sissemakseid, mis tagaksid võimalikku vastutusotsuse täitmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tallinna Halduskohtu 09.01.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks

halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eeldused täidetud

ja halduskohus on eelduste täidetust kontrollinud. MTA 03.01.2018 taotlusest nähtuvalt

3-18-44

6(7)

taotles maksuhaldur RN suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist MTA 03.12.2015

maksuotsusega nr 1.2-3/032101-9 OÜ-le F (kustutatud) perioodil jaanuar–aprill 2014

tekitatud maksuvõla eest ning M OÜ-le (kustutatud) MTA 14.01.2016 maksuotsusega nr

12.2-3/030873-17 määratud OÜ F (kustutatud) poolt perioodil november–detsember 2014

tekitatud maksuvõla eest. RN oli OÜ F (kustutatud) juhatuse liikmeks perioodil

05.06.2008‒21.12.2015. MTA taotlusega esitatud äriregistri väljavõtetest nähtuvalt ühines

OÜ F (kustutatud) 21.12.2015 M OÜ-ga (kustutatud), M OÜ (kustutatud) 29.05.2017 R OÜ-

ga (kustutatud), R OÜ (kustutatud) 20.06.2017 OÜ-ga V (kustutatud) ning OÜ V (kustutatud)

12.12.2017 OÜ-ga G (pankrotis).

7. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle

ühendavale ühingule. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras

õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik

maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest

tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt

isikuga lahutamatult seotud. Riigikohtu 04.12.2009 otsusest nr 3-3-1-75-09 ja 27.11.2012

määrusest nr 3-3-1-15-12 järelduvalt peab vastutusotsuse tegemise võimalikkuse

kontrollimisel kindlaks tegema mitte niivõrd selle juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes

soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime lõppemise, vaid asjaolu, kas juriidilise isiku

registrist kustutamine on kaasa toonud maksukohustuse lõppemise MKS § 31 lg 3 p 6 järgi.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et ÄS § 391 lg 4 järgi läks OÜ F (kustutatud)

maksukohustus üle M OÜ-le (kustutatud) 21.12.2015 aset leidnud ühinemisel. Seadusest ei

tulene, et MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutus lõpeb maksukohustuse üleminekuga. Seega on

käesoleva määruse p-s 6 toodud ühinemiste jadast nähtuvalt OÜ F (kustutatud) õigusjärglane

OÜ G (pankrotis), kellele läksid ÄS § 391 lg-st 4 ja MKS §-st 35 tulenevalt üle OÜ F

(kustutatud) maksuvõlad. Ringkonnakohus leiab, et vastutusotsuse tegemine RN-le

03.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsustest tuleneva maksukohustuse alusel ei ole välistatud,

kuid kohus ei saa võtta praegu seisukohta võimaliku vastutusotsuse õiguspärasusest (vt ka

kohtumääruse p 9).

8. Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega nr 2-17-16269 lõpetati OÜ G (pankrotis)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA esitas

02.01.2018 taotluse äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuni 6 kuuni

ning Harju Maakohtu 29.01.2018 määrusega määrati, et enne 6 kuu möödumist on ajutisel

halduril lubatud esitada OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamise avaldus üksnes MTA

eelneval kirjalikul nõusolekul. Seega ei ole OÜ G (pankrotis) õigusvõime lõppenud.

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et ühinemine toob kaasa ka sellise maksukohustuse

ülemineku, mis on tekkinud enne ühinemist, kuid tuvastatakse maksuotsusega pärast

ühinemist. MKS §-st 32 tulenevalt tekkis maksuvõlg praegusel juhul ebaõigete andmetega

maksudeklaratsiooni esitamisel, mitte selle tuvastamisel maksuotsusega.

9. Asjaolu, millal 03.12.2015 maksuotsus OÜ-le F (kustutatud) ja 14.01.2016 maksuotsus M

OÜ-le (kustutatud) kätte toimetati, omab tähendust vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel.

MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse lahendamisel ei kontrolli halduskohus üksikasjalikult

seda, et käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Üldjuhul peavad kohtud hoiduma haldusorgani asemel

maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu

andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr

3-3-1-15-12, p 49). Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise

otsustamine toimub ajal, mil maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t loa

taotleja ei ole veel ka omalt poolt kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta

kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse

3-18-44

7(7)

seaduslikkust. Seda ei näe ette ka MKS § 1361. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et

kavandatava vastutusotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud, s.t ei esineks maksuotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid.

10. MTA on vastuses määruskaebusele tõendanud (vastuse lisa 8), et määruskaebuse esitajale

lõppesid Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtavad väljamaksed 2017. a augustis ning pärast seda

ei oma RN regulaarseid igakuiseid sissetulekuid, mis tagaksid võimalikku vastutusotsuse

täitmist.

11. Eeltoodust tulenevalt ei ole RN-le vastutusotsuse tegemine õiguslikult välistatud.

12. RN on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (08.02.2018 maksekorraldus

nr 1565). 01.01.2018 jõustunud HKMS ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on

määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus selgitas 12.02.2018 määruses, et tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 15 eurot omal algatusel makse tegijale, kui määruskaebuse esitaja ei esita enne

määruskaebuse lahendamist taotlust tagastada riigilõiv muule isikule (HKMS § 104 lg 8).

Kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud taotlust tagastada riigilõiv muule isikule, tagastab

ringkonnakohus

tasutud

riigilõivu

RN

SEB

Pank

AS

arveldusarvele

nr

EE431010011711861229 (HKMS § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)