2-17-15114/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15114

Tsiviilasi

Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ

Sadala Mahe hagi Tulundusühistu Wiru Vili vastu nõukogu

otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala

Mahe määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887), juhatuse liige Mai

Tooming

2. Väljaotsamaa OÜ (registrikood 12784811), juhatuse liige

Lea Tooming, volitatud esindaja Mai Tooming

3. Wiru Mahe OÜ (registrikood 11618708), juhatuse liige Lii

Karro, volitatud esindaja Mai Tooming

4. OÜ Sadala Mahe (registrikood 11268556), juhatuse liige

Jaak Tõks, volitatud esindaja Mai Tooming

Vastustaja:

Tulundusühistu

Wiru

Vili

(registrikood

11975302), juhatuse liige Hardo Vahemäe

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. novembri 2017 määrus ning

saata

hagi

samale

maakohtule

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

2. Rahuldada Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe

OÜ ja OÜ Sadala Mahe määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel

lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe (hagejad) esitasid hagi

tulundusühistu Wiru Vili (kostja/tulundusühistu) vastu nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja liikmed. Kostja nõukogu võttis 06.06.2017 koosolekul vastu

otsused müügipreemiate väljamaksmiseks ning 22.08.2017 otsuse liikmetele lisakohustuse

panemiseks sõlmida ühistuga allutatud laenuleping ja tasuda iga liikme poolt ühistu arvele 18 182

eurot. Kostja nõukogu 31.08.2017 otsusega arvati hagejad kostja liikmete seast välja. Hagejad

leiavad, et kostja nõukogu 06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017 otsused on äriseadustiku (ÄS) § 322

lg 7 ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 64 lg 2 kohaselt tühised või alternatiivselt kehtetuks

tunnistatavad. Hagejate väljaarvamise otsus on tühine põhjusel, et see ei vasta headele kommetele.

Kuigi TÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus

või nõukogu, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest,

ei täida see säte hetkel oma eesmärki. Võttes arvesse, et kostja liikmetest suurem osa on nõukogu

otsuse poolt hääletanud isikute kontrolli all, on võimalik ette näha, et üldkoosolek võrreldes

nõukoguga teistsugust otsust ei teeks. Seega on põhjendatud üldkoosolekule edasi kaebamise nõudest

kinni pidamata jätmine. TÜS § 20 lg 4 kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud

üldkoosolek, ühistu liige edasi kaevata kohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest

teadasaamisest. Seega, kui ka üldkoosolekule edasi kaebamine vahele jätta, on hagejad järginud

tähtaega, sest nõukogu otsuse said hagejad kätte 10.09.2017.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 15.11.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis

kohus hagejate kanda.

Hagejad on vaidlustanud tulundusühistu nõukogu otsused, sh ka otsuse nende välja arvamise kohta.

TÜS § 64 lg 2 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele äriseadustikus (ÄS)

aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

ÄS § 322 lg 6 tuleneb, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär,

samuti juhatuse iga liige.

Riigikohus on leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt

samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku

organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku

liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-28-16 p 11).

Eeltoodust järeldub, et tulundusühistu nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist

saavad nõuda tulundusühistu juhatus, iga juhatuse liige eraldi ning tulundusühistu liige.

Hagiavaldusest tuleneb, et hagejad ei ole käesoleval ajal tulundusühistu liikmed ning järelikult ei saa

nad ka nõuda nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist.

Kuna aga hagejad on vaidlustanud ka 31.08.2017 nõukogu otsuse nende väljaarvamise kohta

tulundusühistu liikmete seast, siis sõltub sellest, kas hagejad on õigustatud isikuteks (liikmeteks), kes

saavad nõukogu eelnevaid otsuseid vaidlustada.

Kohus leidis, et TÜS § 20 lg 4 ei võimalda nõukogu väljaarvamisotsust vaidlustada otse kohtus.

Viidatud säte näeb ette, et nõukogu väljaarvamisotsus tuleb eelnevalt kaevata üldkoosolekule ning

juhul kui üldkoosolek võtab vastu väljaarvamisotsuse, siis alles on liikmel õigus kohtus vaidlustada

üldkoosoleku väljaarvamisotsust. Teisiti öeldes ei võimalda TÜS § 20 lg 4 vaidlustada kohtus

nõukogu väljaarvamisotsust, vaid ainult üldkoosoleku väljaarvamisotsust. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et hagejad üldkoosolekule nõukogu väljaarvamisotsust edasi ei kaevanud, siis puudub

üldkoosoleku poolt tehtud väljaarvamisotsus, mida on võimalik kohtus vaidlustada. Seega on

nõukogu otsus nende väljaarvamise kohta liikmete seast jõustunud ning hagejad ei ole tulundusühistu

liikmed, st hagejate liikmesus on lõppenud TÜS § 16 lg 1 p 2 alusel. Järelikult ei ole hagejad

õigustatud nõudma ka hagi esemeks olevate nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist, või tühisuse

tuvastamist ja hagejatel ei ole esitatud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud

põhjendustel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määrus

tühistada ja hagi menetlusse võtta.

Määruskaebuse kohaselt tõlgendas kohus valesti TÜS § 20 lõiget 4, leides, et hagejad oleksid saanud

väljaarvamisotsust vaidlustada üksnes kostja üldkoosolekul. TÜS § 20 lg 4 grammatilisest

tõlgendusest tuleneb, et seadus näeb ette võimaluse, kuid mitte kohustuse kaevata väljaarvamisotsuse

peale üldkoosolekule.

Ka sätte eesmärgijärgsel tõlgendamisel selgub, et sätte mõtteks saaks olla menetlusökonoomia

tagamine ning kohtute töökoormuse vähendamine olukorras, kus juriidilise isiku sisesed vaidlused on

võimalik lahendada juriidilise isiku sees. Käesoleval juhul see nii ei ole. Suurem osa kostja liikmetest

on vaidlusaluste otsuste poolt hääletanud nõukogu liikmete kontrolli all. Isegi juhul, kui hagejad

oleksid otsused esmalt vaidlustanud üldkoosolekul, ei oleks üldkoosolek teinud teistsuguseid otsuseid

ning hagejad oleksid pidanud ikkagi kohtusse pöörduma. Lisaprotseduur oleks aga kaasa toonud

lisakulusid ning pikendanud hagejate õiguste rikkumise kestvust.

Üldkoosolekul otsuse vaidlustamist ei saa ka ühelgi juhul käsitleda kui kohustuslikku kohtueelset

menetlust TsMS § 3 lg 3 ega § 371 lg 1 p 3 mõttes.

Seega ei piira TÜS § 20 lg 4 nõukogu väljaarvamisotsuse vaidlustamist otse maakohtus. Vastupidine

tõlgendus viiks hagejate õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 15 lg 1 ls 1 ja TsMS § 3 lg 1 mõttes liigse piiramiseni.

Isegi juhul, kui TÜS § 20 lg 4 kohaselt oleksid hagejad pidanud nõukogu väljaarvamisotsuse edasi

kaebama üldkoosolekule, ei välista see sellest sõltumatult otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamist

maakohtule hagimenetluses. Kuigi TÜS § 20 lg 4 annab võimaluse väljaarvamisotsuse peale edasi

kaevata ka üldkoosolekule, saab see säte hõlmata üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, sest

üldkoosolekul ei ole pädevust tuvastada otsuse tühisust. Seega saab otsuse tühisuse tuvastajaks olla

üksnes kohus ning kuna otsuse tühisuse tuvastamise võimalus on seaduses ette nähtud, said hagejad

vastava nõudega üksnes kohtusse pöörduda.

Hagejad on huvitatud isikuteks, kellel on õigus nõuda nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist ja

alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, ka juhul, kui nad ei ole enam kostja liikmed. Kohus on vääralt

kohaldanud Riigikohtu otsuse tühisuse tuvastamist puudutavat praktikat. Maakohtu poolt viidatud

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-16 p-st 11 tuleneb: „/…/ juriidilise isiku organi otsuse tühisuse

tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse

kehtetuks tunnistamist /…/. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi

vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise

isikuga /…/.“ Seega on juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda võivate isikute ring märksa

laiem, kui leidis oma määruses maakohus.

Kohus on jätnud tähelepanuta otsuse kehtetuks tunnistamist puudutava asjakohase Riigikohtu

praktika. Riigikohus selgitab lahendi nr 3-2-1-119-03 p-des 16 ja 17, et otsuse kehtetuks tunnistamise

huvi tuleb hinnata otsuse vastuvõtmise aja seisuga.

Tõsiselt võetavat vaidlust ei saa olla hagejate huvis tunnistada kehtetuks enda väljaarvamisotsus.

Õiguskirjanduse kohaselt on huvitatud isikuteks ka need isikud, kes kehtetuks tunnistamist taotletava

õigusvastase otsusega on nt organi liikme kohalt tagasi kutsutud või välja arvatud, nt /…/ välja

arvatud /…/ tulundusühistu liige (TÜS § 16), (vt ka RKTKo 3-2-1-119-03 p 17) /…/ (P. Varul jt,

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, lk 153). Seega ei

välista hagejate hetkel enam mitte kostja liikmeks olek ühelgi juhul ühegi nõukogu otsuse tühisuse

tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõude esitamist.

Hagiavaldust ei saa jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtu viidatud alusel ei ole

hagi rahuldamine välistatud. Veelgi enam, kui kohtul tekkis ka küsimusi TÜS § 20 lg 4 kohaldamise

osas, oleks tulnud hagi menetlusse võtta ja viidatud sätet analüüsida, eriti vastandliku kohtupraktika

valguses (RKTKo nr 3-2-1-134,07 p 13, nr 3-2-1-31-12 p 13).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada

täies ulatuses materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel ning saata

tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Praeguses asjas on vaidluse all eelkõige küsimus, kas tulundusühistust välja arvatud liikmel on

õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud

kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul.

Hagejad esitasid maakohtule hagiavalduse, milles palusid tuvastada tulundusühistu Wiru Vili (kostja)

nõukogu 06.06.2017 otsuse p 4.1 tühisus ja 22.08.2017 otsuse tühisus. Alternatiivselt sellele, et

tuvastada 22.08.2017 otsuse tühisus, palusid hagejad 22.08.2017 otsus kehtetuks tunnistada. Kostja

nõukogu 06.06.2017 ja 22.08.2017 otsused olid seotud liikmete õigustega.

Lisaks palusid hagejad tuvastada kostja nõukogu 31.08.2017 otsuse tühisus, millega arvati hagejad

kostja liikmete hulgast välja. Alternatiivina 31.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamisele palusid hagejad

tunnistada 31.08.2017 otsus kehtetuks.

6. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest leides, et TÜS

§ 20 lg 4 ei võimalda nõukogu väljaarvamisotsust vaidlustada otse kohtus. TÜS § 20 lg 4 kohaselt

võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, kaevata edasi üldkoosolekule

ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise

lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud

üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest

teadasaamisest.

TÜS § 20 lõike 2 kohaselt otsustab liikme väljaarvamise üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda

õigust antud nõukogule või juhatusele. Seega juhul, kui tulundusühistu põhikirjaga on liikme

väljaarvamise õigus antud üldkoosoleku asemel juhatusele või nõukogule, tuleneb seadusest ühtlasi

võimalus tugineda ühingusisestele õiguskaitse vahenditele – s.o pöörduda väljaarvamise

vaidlustamiseks kohtu asemel ühingu kõrgeima organi, üldkoosoleku poole.

TÜ Wiru Vili põhikirja p 3.9 kohaselt on nõukogul õigus välja arvata liige, kes ei täida ühistu liikme

põhikirjalisi

kohustusi

või

kelle

puhul

esineb

muu

väljaarvamise

alus

vastavalt

tulundusühistuseadusele.

7. Hagejad on praegusel juhul taotlenud nii kõigi kolme vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist kui

alternatiivselt ka nende otsuste kehtetuks tunnistamist.

Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluste esinemist tuleb organi otsuse puuduse korral kontrollida

esmajärjekorras. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kontrollida organi otsuse kehtetuse aluste

esinemist, s.o otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendatust.

TÜS § 20 lg 4 ei täpsusta, kas väljaarvamisotsuse peale edasikaebamise all on mõeldud otsuse

tühisuse alustele tuginemist või otsuse kehtetuks tunnistamise taotlemist. Ringkonnakohtu arvates

võivad väljaarvamisotsuse puhul põhimõtteliselt esineda mõlemad kehtetuse liigid, s.o asjaomane

otsus võib olla kas tühine või siis leidub alus otsus kehtetuks tunnistada.

Juriidilise isiku otsuse tühisuse alused on eeskätt järgmised: (a) otsuse tühisus on tagajärjena seaduses

otse sätestatud; (b) otsus on vastuolus heade kommetega; (c) otsus rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud sätet; (d) otsuse vastuvõtmisel rikuti

oluliselt selleks ettenähtud korda.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui otsuse kehtetuks tunnistamise pädevus võib seaduse (nt TÜS

§ 20 lg 2) ja põhikirja koostoimest tulenevalt olla ka sama juriidilise isiku kõrgemalseisval organil,

siis tühisuse tuvastamine on üksnes kohtu pädevuses. See tuleneb ringkonnakohtu arvates

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt saab huvitatud isik

tugineda juriidilise isiku organi otsuse tühisusele siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Eelmärgitu on kooskõlas ka otsuse tühisuse aluste olemusega, s.o hinnatakse seda, kas otsus on

vastavuses avalikke huve kaitsvate normidega.

Kuna juriidilise isiku organ, sh üldkoosolek, ei ole pädev tuvastama sama juriidilise isiku teise organi

(sh nõukogu) otsuse tühisust, siis ei tule ka TÜS § 20 lõiget 4 tõlgendada selliselt, et

väljaarvamisotsuse tühisusele tuginemiseks tuleks esmalt esitada kaebus ühistu üldkoosolekule.

Taotlus tuvastamaks juriidilise isiku organi otsuse tühisus tuleb seega esitada maakohtule ka juhul,

kui põhikirjaga on antud sellise otsuse tegemise õigus kas juhatusele või nõukogule.

Kuna praegusel juhul esitasid hagejad vaidlusaluste otsuste puhul alternatiivselt ka otsuste tühisuse

tuvastamise nõude, siis puudus maakohul järelikult alus keelduda hagi menetlusse võtmisest

põhjendusel, et hagejad ei ole kasutanud võimalust vaidlustada otsused esmalt ühistu üldkoosolekul.

9. Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et tulundusühistu põhikirjast ja TÜS § 20 lõikest 4 tulenev

ühingusisene õiguskaitse abinõu ei ole oma olemuselt kohustuslik ega välista riikliku

õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Nõustuda ei saa maakohtuga, nagu tuleneks TÜS § 20

lõikest 4 nõukogu otsusega väljaarvatud liikme jaoks kohustus pöörduda väljaarvamisotsuse

vaidlustamiseks esmalt üldkoosoleku poole ja siis alles kohtusse. Ühingusisene õiguskaitseabinõu

võimaluse näol vältida kohtusse pöördumist saab olla alternatiivne ja vabatahtlik võimalus tekkinud

erimeelsuse

lahendamiseks,

mis

iseenesest

vastab

äriühinguõiguse

enesekorralduslikele

põhimõtetele. Tegemist ei ole aga kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korraga.

Ringkonnakohus leiab, et kohustuslik kohtueelse vaidluse lahendamise kord saab tuleneda üksnes

vahetult seadusest (TsMS § 3 lg 3), mitte aga äriühingu põhikirjast, isikute vahelisest kokkuleppest

vms.

Juhul, kui nõukogu otsus liikme väljaarvamise kohta vaidlustatakse otse kohtus, siis tuleb seda

ringkonnakohtu hinnangul teha TÜS § 20 lg 4 kohaselt ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate

kättesaamisest. Tegemist on erisättega nõukogu otsuse vaidlustamise osas, mistõttu ei kohaldu üldine

kolmekuuline aegumistähtaeg (TÜS § 64 lg 2 ja ÄS § 322 lg 4).

Hagiavalduse kohaselt said hagejad 31.08.2017 väljaarvamisotsuse kätte 10.09.2017. Hagiavaldus

esitati 10.10.2017. Seega on hagejad järginud 31.08.2017 otsuse vaidlustamisel seaduses sätestatud

tähtaega.

Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse

võtmast hagejate hagi nõukogu 31.08.2017 väljaarvamisotsuse tühisuse ja alternatiivselt kehtetuks

tunnistamise nõudes.

10. Organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse

vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda huvitatud

isik (TsÜS § 38 lg 1). Huvitatud isikuks on tulundusühistu liige, küll aga üldjuhul mitte endine liige,

kes on õiguspäraselt liikmete hulgast välja arvatud.

Maakohus asus iseenesest õigesti seisukohale, et kostja nõukogu poolt 31.08.2017. a tehtud

väljaarvamisotsuse vaidlustamise tulemusest (s.o kas hagejad on õiguspäraselt kostja liikmete hulgast

välja arvatud või mitte) sõltub see, kas hagejad on õigustatud vaidlustama ka varasemaid, s.o

06.06.2017 (p 4.1) ja 22.08.2017 otsuseid, mis puudutasid tulundusühistu liikmete õigusi.

Hagejad on siiski esitanud põhjendatult ühes menetluses nii 31.08.2017. a otsuse kui ka 06.06.2017

otsuse p 4.1 ja 22.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt 22.08.2017 otsuse kehtetuks

tunnistamise nõuded. Nimelt sätestab seadus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude esitamisele ajalised piirangud. Hagejatel puuduks võimalus oma arvatavate õiguste kaitseks

juhul, kui esmalt tuleks saavutada kohtulahendi jõustumine küsimuses, kas hagejad on 31.08.2017. a

otsusega õiguspäraselt kostja liikmete hulgast välja arvatud.

11. TÜS § 64 lg 2 kohaselt kohaldatakse tulundusühistu nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt

äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

ÄS § 322 lg 4 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu

otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates

nõukogu otsuse vastuvõtmisest. Ka TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

Kuna hagiavaldus esitati 10.10.2017, siis on hageja nõue tunnistada nõukogu 22.08.2017 otsus

kehtetuks esitatud iseenesest tähtaegselt.

Kolleegium kordab eelmärgitut, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluste esinemist tuleb organi

otsuse puuduse korral kontrollida esmajärjekorras. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kontrollida

organi otsuse kehtetuse aluste esinemist.

12. Juhul, kui maakohus jätab rahuldamata hagejate nõuded tuvastada 31.08.2017 väljaarvamisotsuse

tühisus või tunnistada nimetatud otsus kehtetuks, siis ei ole kohtul alust hinnata 06.06.2017 otsuse

p 4.1 tühisust ja 22.08.2017 otsuse tühisust/kehtivust. Sellisel juhul ei oleks hagejad kostja liikmed

ning neil puuduks seega õiguslik huvi nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks ning nad ei oleks

huvitatud isikuteks nõukogu otsuse kehtivuse tuvastamist puudutavas osas. Sellisel juhul esineks

ringkonnakohtu arvates alus hagi vastavas osas läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel,

kuivõrd hagi ei ole niisuguses olukorras esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega ta jättis menetlusse võtmata

hagejate nõude kostja nõukogu 06.06.2017 otsuse p 4.1 ja 22.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamiseks

ning alternatiivse nõude 22.08.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

13. Maakohus on lisaks märkinud, et neljast hagejast kahel (s.o Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe)

on juhatuse liikmete volitused lõppenud ning on tekkinud olukord, kus osaühingutel puudub seaduslik

esindaja, kes saaks mh volitada kedagi äriühingu asju ajama.

Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul seega veenduda, kas nimetatud äriühingutel

on senise juhatuse liikme ametiaega pikendatud või uus juhatus valitud ja on üksnes rikutud kohustust

esitada sellekohased andmed äriregistrile, või on uus juhatus valimata.

TÜS § 76 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tulundusühistu kohtumäärusega sundlõpetamisele, kui juhatuse

ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Sama paragrahvi

lõike 2 teise lause järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada muuhulgas ka omal algatusel.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/