3-17-2883/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2883 Haldusasi Dmitri Krugljakovi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla 20.10.2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 punkti 1 ja 20.11.2017. a vaideotsuse nr 6-12/438-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.02.2018. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Krugljakovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Dmitri Krugljakov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Dmitri Krugljakovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.02.2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 20.10.2017. a käskkirjaga nr 6-3/1038-1 D. Krugljakovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistas kinnipeetavat

15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (p 1) ning lõpetas distsiplinaarmenetluse VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise kahtluses 13.09.2017 toimunud intsidendi suhtes lähtuvalt VangS § 64 lg-st 41, sest distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg on möödas (p 2).

2. Viru Vangla jättis 20.11.2017. a vaideotsusega nr 6-12/438-2 rahuldamata D. Krugljakovi vaide vangla 20.10.2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 peale.

3. D. Krugljakov esitas 20.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 20.10.2017. a käskkiri nr 6-3/1038-1 ja 20.11.2017. a vaideotsus nr 6-12/438-2 ning tuvastada, et kaebajat hoiti õigusvastaselt kartserirežiimil. Kaebaja palus tuvastada, et teda diskrimineeriti käskkirja väljaandmisele eelnenud distsiplinaarmenetluses rahvusest ja staatusest tulenevalt, kogu menetluse kestel eirati hea halduse tava ning alandati tema inimväärikust. Lisaks palus kaebaja tunnistada VangS § 64 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks.

4. D. Krugljakov esitas 15.01.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta leidis, et rikkumiste – mittepiisav ja ebavõrdne aeg menetlustoimingute tegemiseks, võimatus mõista esitatud süüdistust jne – tuvastamisel on omaette väärtus, sest see aitab vältida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus ka juhul, kui kohus jätab vaidlusaluse käskkirja tühistamata. Kaebaja väitel vajab ta välja toodud rikkumiste tuvastamist, et esitada tulevikus erinevates menetlustes kahju hüvitamise nõue.

5. Tartu Halduskohus tagastas 06.02.2018. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 1); võttis menetlusse kaebuse Viru Vangla 20.10.2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 p 1 ja 20.11.2017. a vaideotsuse nr 6-12/438-2 tühistamiseks. Määruse põhjendused: Kuivõrd kaebaja esmane eesmärk on Viru Vangla 20.10.2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 p-i 1 tühistamine, kusjuures kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõttu on kaebaja tühistamiskaebus menetletav, on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend vangla 20.10.2017. a käskkirja ja 20.11.2017. a vaideotsuse tühistamise nõue. Kaebaja välja toodud ja menetluses aset leidnud rikkumisi saab käsitleda kaebaja põhjendustena vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise taotlemisel, mispärast ei ole eraldi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine vajalik. Kuna kohus käsitleb menetluses diskrimineerimist, hea halduse tava rikkumist ja kaebaja inimväärikuse alandamist kaebaja põhjendustena, võetakse seisukoht Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse osas tühistamiskaebuse lahendamisel. Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 3 tulenevalt, kuivõrd menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, kuid sellise olukorraga hetkel tegemist ei ole. Kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu peale tuvastamiskaebuse esitamiseks tulenevalt 31.12.2017 kehtinud HKMS § 45 lg-test 2 ja 3. Seepärast kuulub D. Krugljakovi kaebus tagastamisele tuvastamisnõudes kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu 31.12.2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. D. Krugljakov esitas 19.02.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.2018. a määruse resolutsiooni p 1 ja võtta kaebaja tuvastamiskaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: Iga rikkumise tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus ja kui tegemist on õigusvastase teoga, on kohtul kohustus see tuvastada (nr 3-3-1-88-08). Erinevate menetlustoimingute tuvastamine on sisuliselt ainus viis distsiplineerida ametnikke, sest kui kohus tuvastab rikkumise, siis vastutab vangla ning see ei too kaasa kaebaja õiguste täielikku kaitset ega hoia ära erinevate menetluste käigus erinevate õigusvastaste menetlustoimingute kordumist. Erinevate rikkumiste (nt VangS § 4¹ lg 1) tuvastamine on vajalik ka selleks, et esitada erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

8. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebuses Tartu Halduskohtu 06.02.2018. a määruses märgitu õigsust, et kaebaja esmane eesmärk on Viru Vangla 20.10.2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 p-i 1 tühistamine ning käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend vangla

20.10.2017. a käskkirja p-i 1 ja 20.11.2017. a vaideotsuse tühistamise nõuded. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suhtes vangla poolt käskkiri kui lõplik haldusakt distsiplinaarmenetluses antud ning seega on kaebajal võimalik esitada kõik etteheited puutuvalt distsiplinaarmenetlusega vangla käskkirja ja ka vaideotsuse vaidlustamise raames. Halduskohus on vaidlustatud määruses ka asjakohaselt kaebajale selgitanud, et kaebaja välja toodud ja menetluses aset leidnud rikkumisi saab käsitleda kaebaja põhjendustena vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise taotlemisel. Samas on halduskohus kaebajale ka selgitanud, et kohus käsitleb menetluses diskrimineerimist, hea halduse tava rikkumist ja kaebaja inimväärikuse alandamist kaebaja põhjendustena ning võtab seisukoha vangla tegevuse õiguspärasuse osas tühistamiskaebuse lahendamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse tagastamine tuvastamisnõude osas rikuks kaebaja õigusi sõltumatult kaebaja suhtes distsiplinaarasjas tehtud vangla 20.10.2017. a käskkirjast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses märgitud ühtegi taolist väidet, mis tõendaks HKMS § 45 lg-te 2 ja 3 ebaõiget kohaldamist. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub D. Krugljakovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.02.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/