3-16-792/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-792

Haldusasi

V.Z. kaebus Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsuse nr

316000052 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja

Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata kaebajale

tööandja OÜ Alberta Trade (pankrotis) maksejõuetuse

hüvitis ja kaebajale maksmata töötasu, puhkusetasu

ning töölepingu ülesütlemis hüvitis kogusummas

31 893,44 eurot ajavahemiku 01.08.2014-30.09.2015

eest

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.Z.,

Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane

ja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. aprillil 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.12.2015 esitas OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Eesti Töötukassale avalduse

tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks V.Z.le.

2. Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsusega nr 316000052 jäeti V.Z.le seoses tööandja OÜ Alberta

Trade (pankrot) maksejõuetusega hüvitis määramata saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja

töölepingust ülesütlemishüvitise väljamaksmiseks ajavahemiku 01.08.2014 - 30.09.2015 eest.

3. 25.04.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.Z. kaebus Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsuse

nr 316000052 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja Eesti Töötukassa kohustamiseks

määrata kaebajale tööandja OÜ Alberta Trade (pankrotis) maksejõuetuse hüvitis ja kaebajale

maksmata töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemishüvitis kogusummas 31 893,44

eurot ajavahemiku 01.08.2014-30.09.2015 eest.

11.05.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.12.2017 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada 21.03.2016 Eesti Töötukassa otsus nr 316000052 kaebajat

puudutavas osas ja kohustada vastustajat tegema uus otsus, millega määratake kaebajale

Tööandja OÜ Alberta Trade (pankrot) maksejõuetuse hüvitis maksmata töötasu, puhkusetasu

ja töölepingust ülesütlemis hüvitis kogusummas 31 893,44 eurot ajavahemiku 01.08.2014 -

30.09.2015 eest. Kaebaja leiab, et otsus on põhjendamatu ja kehtiva õigusega vastuolus

järgnevatel põhjustel:

4.1. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks üheselt otsuses

märgitud väiteid.

Kaebaja selgitab, et esitas äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 7 alusel 28.11.2014 Alberta Trade

(pankrot) juhatuse liikme tagasiastumisavalduse alates 01.12.2014 (tl 15), mille alusel kutsusid

Alberta Trade (pankrotis) omanikud 28.11.2014 otsusega kaebaja juhatusest tagasi alates

01.12.2014 (tl 16).

Seega, alates 01.12.2014 olid kaebaja suhted OÜ-ga Alberta Trade (pankrot) seadusliku

esindajana, so juhatuse liikmena lõppenud. Kaebaja suhteid tuleb alates 01.12.2014 OÜ-ga

Alberta Trade käsitleda töölepingu (tl 17-18) sõlmimisest ja kuni pankrotihalduri poolt

töölepingust ülesütlemiseni töösuhetena töölepingu seaduse (TLS) mõttes ja seda sõltumata

sellest, kas OÜ Alberta Trade (pankrotis) kandis kaebaja töötamise registrisse või mitte ja kas

OÜ Alberta Trade (pankrotis) nõukogu esitas äriregistrile vastava avalduse kaebaja juhatuse

liikme registrist väljaarvamise kohta kande muutmiseks. Kaebaja väidab, et ta on alates

01.12.2014 tööülesannete täitmisel lähtunud töölepingu seadusest ja kommertsdirektori

ametijuhendist ja sellest ajast alates mingeid juhtimisfunktsioone äriühingus kaebaja täitnud ei

ole.

Kaebaja toob välja, et Riigikohus on oma 3-2-1-134-02 lahendis leidnud, et kui töö, mida

juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist,

kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Nagu kaebaja on juba varasemalt väitnud, olid

kaebaja suhted OÜ-ga Alberta Trade reguleeritud töölepinguseaduse kohaselt ja alates

ülalnimetatud päevast OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liige kaebaja enam ei olnud,

järelikult kaebaja suhet OÜ-ga Alberta Trade (pankrotis) tuleb tõlgendada töösuheteks.

Töölepinguseadus ei näe ette ühtegi sätet, mille alusel lasuks töötajal kohustus koguda tõendeid

oma töötamise kohta tööandja juures eelduslikult tulevikus võimaliku tõendite esitamiseks

kolmandale isikule või teistele asutustele vms.

Tulenevalt TLS § 35 peab tööandja maksma töö eest töötasu v.a juhul, kui töö andmata jätmise

on põhjustanud töötaja süü.

TLS § 28 kohaselt on tööandja kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga

ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ja maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja

ajal.

Töösuhete kestel ei ole tööandja esitanud mitte ühtegi etteheidet kaebajale kui töötajale ja pole

kordagi tuvastanud kaebaja poolset töö tegemata jätmist või süüd. Tööandja pole kordagi teinud

ettepanekut muuta töölepingu tingimusi, tööandjaga oli kaebaja tööga rahul ja vastupidise kohta

tõendid puuduvad. Kaebaja arvates tõendab ülalnimetatud asjaolu ka OÜ Alberta Trade

(pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa 14.12.2015 Töötukassale esitatud avaldus

tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisel, st töösuhtest tulenev nõue maksmata töötasu,

puhkusetasu ja töölepingust ülesütlemis hüvitise eest kogusummas 31 893,44 eurot (vt tl 5-6).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub kohtul

lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatavas otsuses toodud argumente. Vastustaja

põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

5.1. TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub

töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse

hüvitise määramata, kuna kaebaja ja OÜ Alberta Trade (pankrotis) vahel ei olnud tema arvates

töösuhet vaidlustatud otsuses toodud põhjendustel. Vastustaja leiab, et kaebaja täitis OÜ-s

Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liikme ülesandeid.

Vastustaja leiab, et kaebaja väited töötamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata ja võttes

arvesse teisi esitatud dokumente, on tõendatud vastupidine. Kaebaja ei ole vastustajale

haldusmenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta täitis mingeid ülesandeid OÜ-

s Alberta Trade pärast tagasikutsumist juhatuse liikme ülesannetest. Samuti ei ole kaebaja

esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et sõlmitud

lepingu näol oli alates 01.12.2014 kuni pankrotihalduri poolt lepingu ülesütlemiseni tegemist

töölepinguga. Vastustajale esitatud tõendid viitavad sellele, et poolte vahel sõlmitud leping

lõppes pärast kaebaja juhatuse liikme staatuse lõppemist ning mingeid muid ülesandeid pärast

seda ei ole kaebaja täitnud.

5.2. Samuti on vastustaja hinnangul vastuolulised andmed kaebaja juhatuse liikme staatuse

lõppemise kohta. Kohus märgib 17.10.2014 kohtumääruses nr 2-14-57098, et võlgnik ei ole

suutnud võlausaldaja nõuet täita alates 07.07.2014 (tl 76-77p). Kohtumääruses 02.12.2014 on

kohus tuvastanud, et likviidseid vahendeid juba sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks

on OÜ-l Alberta Trade 6027,27 eurot ja võlg töötajate ees on 10 381,63 eurot. Samuti oli kohus

seisukohal, et võlgniku vande andmiseks 17.12.2014 on kohustatud juhatuse liikmed V.Z. ja K.

B. ning endine juhatuse liige A. M. (tl 79-82).

Seega oli kohtu hinnangul V.Z. juhatuse liige edasi, st kaebaja juhatuse liikme volitused ei

olnud 01.12.2014 lõppenud. Võlausaldajate esimesel koosolekul 15.10.2015 on allkirjastatud

pankrotihalduri ettekanne, kus haldur märgib, et alates 07.08.2014 on kaebaja OÜ Alberta

Trade juhatuse liige. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et ka halduril oleks olnud teada, et

juhatuse liige V.Z. on tagasi kutsutud.

5.3. Vastustaja toob välja, et Töötukassale esitatud tõendid kinnitavad kaebaja tegutsemist

ainult juhatuse liikmena, mitte töölepingu alusel tööd tegeva isikuna. Nii on kaebaja 03.10.2014

OÜ Alberta Trade juhatuse liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule vastuväite

pankrotiavaldusele (tl 57 ja selle pöördel). 06.10.2014 on kaebaja OÜ Alberta Trade juhatuse

liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule taotluse eelistungi edasilükkamiseks. 16.11.2014 on

kaebaja OÜ Alberta Trade juhatuse liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule esitatud

vastuväite pankrotiavaldusele.

5.4. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et samal kuupäeval kaebaja töölepingu

sõlmisega 01.08.2014, sõlmis töölepingu ka OÜ Alberta Trade teine juhatuse liige K. B.,

kusjuures töölepingule kirjutas tööandja esindajana alla juhatuse liikmena kaebaja.

5.5. Vastustaja märgib, et kaebuse esitajale ei ole kogu väidetava töötamise aja töötasu makstud.

OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liikme 04.01.2016 esitatud selgituse kohaselt ei makstud

kaebajale töötasu perioodil 1.08.2014-30.09.2015, kuna pankrotihaldur ei andnud nõusolekut

töötasude välja maksmiseks.

Vastustaja osundab, et Harju Maakohtu määrusega keelati OÜ-l Alberta Trade (pankrotis)

ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamine alates 17.10.2014. Pankrotihaldur on küll

töötukassale selgitanud, et keeldus töötasu välja maksetest, kuna töötajad saavad saamata tasu

töötukassalt, kuid kaebajale on töötasu välja maksmata ka eelnevate kuude eest enne vara

käsutamise keeldu.

5.6. OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liige K. B. on töötukassale selgitanud, et suvel 2014

oli komplitseeritud periood ning ebasoodsa turusituatsiooni tõttu oli vähenenud kaupade

müügikäive. OÜ-l oli tekkinud objektiivne vajadus tööle võtta Venemaa turule suunatud

kogemustega turundusspetsialist ning selleks otsustati luua arendus(justiits)direktori ja

kommertsdirektori ametikohad. Kuivõrd samal ajal esitas senine juhatuse liige avalduse enda

vabastamiseks, siis otsustati arendus ja kommertsdirektor nimetada ka uue ühise

esindusõigusega juhatuse liikmeteks.

TLS § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Seega

ei laiene äriühingu juhatuse liikmele ka TKindlS 4. peatükis töötaja kohta sätestatu.

5.7. Eesti Töötukassale on kaebuse esitaja nõude aluseks esitatud tööleping, mis on tööandjaga

sõlmitud 01.08.2014 ning mille kohaselt on töötaja asunud tööle samast kuupäevast

kommertsdirektorina töötasuga 1937,97 eurot kuus. Töölepingu punkti 2.2. kohaselt on

töökohustused toodud ametijuhendis, mille kohaselt oli kommertsdirektori koha eesmärgiks

müügialase töö tõhus korraldamine ning uute tellimuste kindlustamine OÜ Alberta Trade

(pankrotis) tootmisvõimalusi arvestades. Töökohustusteks oli uute kliendisuhete loomine ning

olemasolevate hoidmine ning juhtimine, aktiivne ettevõtte teenuste/toodete müük, ettevõtte

müügieesmärkide täitmine ning müügieelarve planeerimises osalemine, lepingutingimuste

läbirääkimine kliendiga, projektplaani koostamine ja meeskonna moodustamine koostöös

kliendihalduse ja ostuosakonna juhtidega jms.

Vastustaja nõustub, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu

alusel, kuid juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist ning sellisel

juhul saab pankrotihaldur ka talle taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist sarnaselt teiste

töötajatega.

5.8. Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja

hinnangul

kaebaja

töölepingus

toodud

ülesanded

seotud

äriühingu

igapäevase

majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise

avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et kommertsdirektori

ülesanded on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) §

180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185

ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks

koostada

raamatupidamise

aastaaruanne

ja

tegevusaruanne,

korraldada

osaühingu

raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust.

Kuigi töötukassale ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt kommertsdirektori ülesannete täitmise

kohta, ei välju vastustaja hinnangul kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase

äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Asja materjalist ei järeldu, et

kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei

võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Vastustaja leiab, et kommertsdirektori

tööülesanded ning juhatuse liikme tööülesanded on kattuvad. Nii kommertsdirektori kui ka

juhatuse liikme tööülesanded on seotud ettevõtte juhtumise ja igapäevase majandustegevuse

korraldamisega. Isegi, kui kommertsdirektori ülesannete täitmine kaebaja poolt oleks

tõendatud, oleks vastustaja hinnangul tegemist juhatuse liikme ülesannete täitmisega.

Vastustaja leiab, et kuna V.Z. töölepingujärgsed tööülesanded olid hõlmatud juhatuse liikme

kohustustega, puudus V.Z. ja OÜ Alberta Trade (pankrotis) vahel töösuhe ja seega on vastustaja

otsus V.Z. tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas õiguspärane. Vastustaja

leiab, et tema poolt haldusmenetluse käigus kogutud tõendid ei kinnita V.Z. töösuhte olemasolu

OÜ-ga Alberta Trade.

Vastustaja leiab, et Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsus nr 316000052 tugineb faktilistele

asjaoludele, on kooskõlas TKindlS §-ga 22, seadusandja poolt antud õigustega ning on

proportsionaalne ja põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 21.03.2016 otsusega nr

316000052 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Alberta Trade

(pankrotis) maksejõuetuse hüvitist ja kaebajale maksmata töötasu, puhkusetasu ning töölepingu

ülesütlemis hüvitise maksmisest.

Kaebaja väitel olid tema juhatuse liikme õigused OÜ-s Alberta Trade (pankrotis) lõppenud

alates 01.12.2014, kui osanikud kaebaja avalduse alusel ta juhatusest tagasi kutsusid. Kaebaja

väidab kaebuses, et tema suhted tööandjaga alates 01.12.2014 töölepingu sõlmimisest ja kuni

pankrotihalduri poolt töölepingu ülesütlemiseni tuleb käsitleda töösuhtena, mille tõendamiseks

esitab kaebaja töölepingu. Kaebaja väitel on ta alates 01.12.2014 tööülesannete täitmisel

juhindunud töölepingu seadusest ja kommertsdirektori ametijuhendist ja sellest ajast mingeid

juhtimisfunktsioone äriühingus ei täitnud.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtes tulenev nõue OÜ

Alberta Trade vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane. Vastustaja leiab, et

kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata ja kaebaja ei olnud ka kantud töötajate

registrisse. Vastustajale esitatud tõendid viitavad selle, et poolte vahel sõlmitud leping oli

tegelikult juhatuse liikmega sõlmitud leping ja lõppes peale kaebaja juhatuse liikme staatuse

lõppemist ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud.

7. TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud

kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja

maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa

on põhjendatud. Nõude põhjendatust kontrollitakse eelkõige sotsiaalministri 07.12.2006

määruses nr 66 loetletud dokumentide alusel. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles

seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

TKindlS erisusi. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse

menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama

töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse

lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Kohus märgib, et

see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, vaid üksnes

andmete esitamisel teatud hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks

lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes

pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav.

8. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud:

8.1. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et 28.07.2014 OÜ Alberta Trade ainuosaniku

otsusega valiti mh kaebaja V.Z. ja K. B. OÜ Alberta Trade juhatuse liikmeteks ja alates sellest

kuupäevast olid kaebajal kõik juhatuse liikme volitused. Juhatusest kutsuti samal päeval tagasi

A. M. (tl 100). Vastavad kanded tehti äriregistrisse 07.08.2014.

8.2 Kohus loeb tõendatuks ka selle, et kaebaja volitused lõppesid äriregistri kande kohaselt

14.05.2015, kuigi kohtule on esitatud OÜ Alberta Trade 28.12.2014 osanike otsus, mille

kohaselt kutsutakse V.Z. tema enda avalduse alusel tagasiulatuvalt alates 01.12.2014 juhatusest

tagasi (tl 16). Nähtuvalt elektroonilisest äriregistrist on kaebaja juhatuse liikme volituste lõpu

kanne tehtud 14.05.2015.

8.3. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kaebaja ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 01.08.2014

lepingu „Tööleping nr 4“ (tl 17-18), mille lahutamatuks lisaks on Müügiarendusjuht

(kommertsdirektor) ametijuhend (tl 108-110).

8.4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja esitas enne oma vaidlustatud otsuse

tegemist 17.02.2016 kaebajale otsuse projekti ja palus esitada sellele kaebaja seisukohad ja

dokumendid 01.03.2016 (tl 44-47). Kaebaja vastas sellele kirjale oma 02.03.2016 vastuväitega

(tl 32-34). 7.03.2016 esitas kaebajale palve täpsustada seoses viimase vastuväitega otsuse

projektile tema töötamisega ja selle töötamise registrisse kandmata jätmisega seotud asjaolusid

ja esitada võimalusel täiendavaid dokumente (tl 31). Kaebaja vastas sellele kirjale 11.03.2016

(tl 28-30). Samuti ei ole vaidlust asjaolu osas, et vastustaja on seoses kaebaja väidetava

töölepingulise töötamisega esitanud kirjalikke küsimusi OÜ Alberta Trade (pankrotis)

pankrotihaldurile Andrias Palmitsale ja äriühingu juhatuse liikmele K. B. (tl 64, 65-66, 97, 102-

103, 120-121) ja saanud neilt vastused.

9. Käesolevas asjas vaieldakse sisuliselt küsimuse üle, kas vastustaja on otsuse langetamisel

sisuliselt täitnud uurimiskohustust ja langetanud seejärel talle teatavaks saanud asjaolusid

arvestades õiguspärase otsuse eelkõige seoses kaebaja ja OÜ Alberta Trade vahel 01.08.2014

sõlmitud töölepingut silmas pidades. Kaebaja leiab, et nimetatud leping tõendab kaebaja

töötamist töölepingu alusel ning sellest tulenevalt on vaidlustatud otsus õigusvastane.

10. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab jagades vastustaja seisukohta, et üksnes

nimetatud leping kaebaja töötamist töölepingu alusel ning kaebaja ja OÜ Alberta Trade vahelist

tööõiguslikku suhet ei tõenda.

11. Kohus leiab, et kõigepealt on vastustaja uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et

kaebajal ei olnud vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 1.08.2014-01.12.2014

ja sel ajal oli sõlmitud lepingu näol tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise

lepinguga. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et 01.08.2014 lepingus ja eelkõige selle lisas

Ametijuhend (tl 108-110) sätestatud ülesanded (kokkuvõtvalt ettevõtte müügitöö juhtimine ja

korraldamine ning tellimuste kindlustamine ettevõttele, meeskonna moodustamine,

lepingutingimuste läbirääkimine, müügitöö administreerimine ja kõikide kokkulepitud raportite

ja andmebaaside õigeaegne ning korrektne haldamine jne) kujutavad endast sisuliselt juhatuse

liikme kohustuste täitmist ja seetõttu ei kuulu siinkohal rakendamisele töölepingu seadus.

Kohus leiab, et vastustaja leidis otsuses õigesti, et lepingu pealkiri „Tööleping“ ei tähenda, et

tegemist oleks kindlasti töölepinguga.

Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses kaebajale võimaluse

esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd (tl 31) ja ka täiendava

võimaluse vastavate tõendite esitamiseks (tl 44-45). Kaebaja selliseid tõendeid ei esitanud ja

teatas vastustajale, et töötaja ei pea koguma tõendeid enda töötamise kohta (tl 29-30 ja vt ka

33-34). Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja oma väiteid töötamise kohta töölepingu alusel

tõendanud. Kohus märgib, et selline kaebaja seisukoht on selgelt ekslik, sest TKindS ettenähtud

tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise ja väljamaksmise menetlus on

haldusmenetlus ja vastavalt TKindS § 1 lg 3 kohaldatakse selle suhtes haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades töötuskindlustuse seaduses erisusi. Seega oli vastustajal õigus asjaolude

väljaselgitamisel tugineda oma otsuses HMS sätetele ja muuhulgas HMS § 38 lg 3 sätestatud

kaasaaitamiskohustuse nõudele.

12. Kohus leiab, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid aktiivsest ja

tööandjat rahuldanud tööst rohkem kui aasta jooksul, oleks kaebaja pidanud suutma esitada või

siis vähemalt nimetada mingeidki tehtud töid ja täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust

võib tema tehtud tööde kohta tõendeid leida. Kaebaja vaatamata vastustaja järelepärimisele

seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu alusel ei tõendanud. Kohus märgib, et Tallinna

Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066 kohta langetatud otsuse punktis 11 muuhulgas

märkinud “… taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste

täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes formaalsete

või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu

tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud

(töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele tutvumiseks haldusakti projekti).

Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt

osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema

töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja sama otsuse punktis 15 „ …

Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi

töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda

faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks

esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise

ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16;

21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete kohtute

jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja lahendamisel.

13. Kohus leiab, et täiendavalt kinnitab kaebaja mitte töötamist töölepingu alusel see, et

kaebajat ei ole kantud töötajate registrisse ning vastustajal tuli vastava asjaoluga otsuse

tegemisel arvestada. Nimelt MKS 251 lg 1 sätestab, et töötamise register on käesoleva seaduse

§ 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile,

Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning

Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Järelikult tuli

Eesti Töötukassal vastavaid andmeid või õigemini käesoleval juhul nende puudumist registris

arvesse võtta.

Lisaks märgib kohus, et arvestades, et leping sõlmiti 01.08.2014 ning kaebaja oli alates

07.08.2014 ka juhatuse liige, siis vastutas kaebaja ise ka selle eest, et kõik kanded oleksid

tehtud. Kanne tuli teha küll tööle asumise päevast, kuid kaebaja, kes oli valitud juhatuse

liikmeks juba 28.07.2014 ning kelle volitused vastavalt registrisse kandmisele olid kehtivad

alates 07.08.2014 pidi kontrollima vastava kohtuse täitmist. Seda eriti veel olukorras, kus

kaebajale oli teada, et juhatusse asusid uued juhatuse liikmed ning vana juhatuse liige kutsuti

28.07.2014 otsusega tagasi. Järelikult oli kaebaja enda kohustuseks järgida kõikide seadusega

sätestatud kannete tegemist ning arvestades juhtimise ülevõtmist tuli kaebajal ka arvestada

asjaoluga, et eelmine juhatus, kes oli töölepingu sõlmimise päeval juba tagasi kutsutud enam

mingeid kandeid ei tee. Seejuures on töölepingu allkirjastanud OÜ Alberta Trade esindajana K.

B., kes valiti juhatuse liikmeks sama otsusega, mis kaebajagi. Järelikult lasus kaebajal endal

hoolsuskohustus teha kõik vajalikud kanded, mis seoses ettevõtte juhtimisega olid mh kaebajale

endale üle läinud. Ekslik on kaebaja viide nagu oleks tulnud teha vastav kanne kellegi teise

poolt ja seda alles peale kaebaja juhatusest tagasi kutsumist, ei ole asjakohane. Töötamise

alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks (MKS § 252 lg 3).

Lepingu kohaselt pidi kaebaja tööle asuma 01.08.2017.

Juhatuse liikmena töötamist ei tule registreerida juhul kui isikule juhatuse liikme tasu ei maksta.

Reaalselt ei ole kaebajale kordagi makstud ei töötasu ega juhatuse liikme tasu ning seda ka ajal,

mil Harju Maakohtu 17.10.2014 määrusest nr 2-14-97098 p 3 tulenev piirang, mille kohaselt

keelati OÜ-l Alberta Trade ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine (vt tl 85-

86), veel ei kehtinud, mis omakorda viitab sellele, et kaebaja ei ole töölepingulist tööd teinud.

14. Kohus märgib, et vastustaja ei ole käesoleval juhul jätnud ka ise täiendavaid tõendeid

kogumata. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest on vastustaja uurimiskohustust täites esitanud seoses

kaebaja väidetava töötamisega äriühingus asjakohaseid küsimusi ka OÜ Alberta Trade

(pankrotis) juhatuse liikmele K. B. ja pankrotihaldurile Andrias Palmitsale näiteks seoses

kannete puudumisega töötamise registris, puuduvate taotlustega töötasude väljamaksmiseks ja

täidetud tööülesannetega (tl 64, 65-66, 97, 102-103, 120-121). Kohus leiab sarnaselt

vastustajaga, et saadud vastused ei tõenda kuidagi kaebaja töötamist OÜ-s Alberta Trade

(pankrotis) töölepingu alusel. Vastustaja on muuhulgas õigesti märkinud, et töötamise registris

kande tegemine ei sõltu isikule töötasu maksmisest, vaid et seda tuleb teha isiku tööle asumise

hetkeks (MKS § 252 lg 3) ja seetõttu ei saanud selle tegemata jätmise põhjuseks olla

väljamaksete mittetegemine, mida märkis K. B. (tl 84). Kohus märgib, ka, et eksitav on kaebaja

enda väide, et tema oletas, et vastav kanne on tehtud (tl 29-30). Kaebaja oli hetkel, kui see

kanne teha tuli ise juba osaühingu juhatuse liige ja kuna sel hetkel kehtinud osaühingu juhatuse

töökorralduse tõttu said juhatuse liikmed osaühingut esindada ainult ühiselt (teine juhatuse liige

oli K. B., kellega väidetavalt sõlmitud töölepingu allkirjastas kaebaja ise osaühingu juhatuse

liikmena), siis oleks pidanud ta juhul, kui ta ei olnud registrile andmete esitamist juhatuse

liikmena kaasallkirjastanud, olema teadlik, et vastav kanne on tegemata. Asjaolu, et kande

tegemine kuulus sel ajal juhatuse kompetentsi ja kaebaja oli sellest teadlik, nähtub muuhulgas

ka tema 11.03.2016 vastusest Eesti Töötukassale (tl 29). Samuti on kohtu arvates eluliselt

väheusutav, et äriühingu ainuke juhatuse liige ei suuda peale paljasõnaliste väidete ja viidete

teistele äriühingutele esitada ühtegi kinnitust ja tõendit selle kohta, et kaebaja oleks töötanud

tema juhitavas osaühingus.

Kohus märgib ka seda, et kommertsdirektori ülesannete täitmine vaidlusaluses töölepingus

toodud mahus eeldab terve mõistuse seisukohast lähtudes paljude dokumentide (pakkumused,

lepinguprojektid, aruanded jne) koostamist ja allkirjastamist. Ühtegi sellist dokumenti

käesoleval juhul ei ole ei vastustajale ega kohtule keegi esitanud.

15. Kohus leiab, et ka perioodi osas, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige s.o. 01.12.2014

– 30.09.2015, puudub alus kaebajale töötasu maksta. Kohus märgib siinkohal, et juhatuse

liikme kanne äriregistris on deklaratiivne ja ei näita tegelikku volituste kehtivuse aega. Vaidlust

ei ole, et osaühingu üldkoosolek vabastas kaebaja juhatuse liikme ametist 01.12.2014.

Ühestki kohtule ja vastustajale esitatud dokumendist ei nähtu, et kaebajal oleks sel perioodil

(01.12.2014 – 30.09.2015) töötanud töölepingu alusel OÜ-s Alberta Trade (pankrotis). Kohus

märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et töölepingu näol oli

sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt TSÜS § 89 lg 2 on

näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse

teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest tulenevalt on seega

võimalik töölepingu ümberkvalifitseerimine juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida

nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi. Olukorras, kus ka vastavalt ümber

kvalifitseeritud leping lõpetatakse, puudub poolte vahel seadusest tulenevalt edasine õigussuhe.

Käesolevas asjas on OÜ Alberta Trade (pankrotis) osanikud vabastanud kaebaja juhatuse liikme

ametist tagasiulatuvalt alates 01.12.2014 ja sellega lõppes ka kaebaja lepinguline suhe

osaühinguga. Kaebaja ei ole esitanud ei kohtule ega ka vastustajale ühtegi tõendit, et pärast

juhatuse liikme volituste lõpetamist oleks ta sõlminud uuesti töölepingu OÜ-ga Alberta Trade

(pankrotis). Kohus märgib, et seda ei ole väitnud ka jätkuvalt OÜ Alberta Trade Juhatuse

liikmeks olnud K. B. ega pankrotihaldur Andrias Palmits.

16 Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kohtule esitatud pankrotimenetlusega seotud

tõenditest nähtuvalt on vähetõenäoline, et kaebaja oleks pärast enda vabastamist juhatuse liikme

kohustustest tegelikult ja reaalselt töötanud äriühingu kommertsdirektorina ja täitnud neid

ülesandeid, mis vastavalt temaga väidetavalt 01.08.2014 sõlmitud töölepingule tal täita oleks

tulnud. Kohus mainib siinkohal ära Andrias Palmitsa 16.02.2016 Töötukassale esitatud vastuse,

milles on muuhulgas märgitud, et, „Teist korda kuulutati võlgniku pankrot välja 30.09.2015.

Selleks ajaks oli võlgniku majandustegevus juba üle aasta seiskunud olnud ning võlgnik ei

olnud kokku leppinud peamise võlausaldajaga. Ka majandustegevuse jätkamise kohta avaldas

võlgnik vahetult enne seda kohtuistungil, et ta ei näe jätkamisel perspektiivi. …“. Kohus leiab,

et koosmõjus teiste käesolevas menetluses kogutud ja esitatud tõenditega, milledest kõige

olulisemateks peab kohus seda, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks tema

tegelik töötamine töölepingu alusel OÜ Alberta Trade (pankrotis) kasuks ja asjaolu, et kaebaja

ei ole alates oma lahkumisest äriühingu juhatusest sisuliselt aasta jooksul kordagi taotlenud, et

talle töötasu välja makstaks, leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks töölepingu

alusel osaühingu kasuks töötanud.

17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuses põhiküsimuses

õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb tööandja

maksejõuetuse hüvitis tema osas jätta määramata. Kaebus jääb rahuldamata kõigi nõuete osas.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik