Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-17-19361/3 AI generated

2-17-19361/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-17-19361/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

PlusPlus Capital AS esitas Viru Maakohtule hagi MXXX NXXXi vastu võlgnevuse, lisanduvate viiviste ning menetluskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS Swedbank sõlmisid 18.09.2014 väikelaenu lepingu nr 14-073760-VV. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 3157,62 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 16.-ks kuupäevaks. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama, kuid ei taganud arvelduskontol piisava raha olemasolu alates 16.02.2015 osamaksest. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, luges pank laenu tagasimakse tähtaja saabunuks, eelnevalt andes kostjale võimaluse lepingut täita. Peale laenulepingu lõpetamist tasus kostja pangale kahe maksega 119,62 eurot ja 100 eurot. Kostja võlgnevuseks jäi 2894,67 eurot, intressid 233,37 eurot ning jooksvad viivised. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suuruseks on 0,063% päevas. 29.07.2015 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, millest teavitati ka kirjalikult kostjat. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2864,67 eurot, intressid 233,37 eurot ja viivised 1734,36 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised 0,063 % tasumata põhisumma 2864,67 eurolt jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast s.t. 30.12.2017. Mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv

Legislator headnote

AI generated

2-17-19361/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Keywords

AI generated
bank guarantee claim event banking law pledge shortfall certificate financial hardship changed financial circumstances bank resolution
AI generated
2-24-158/5
Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja LHV Finance AS-i vahel 24.01.2023 sõlmitud väikelaenuleping nr 4806491, mille alusel kohustus LHV Finance AS andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa, mille arv ja sagedus lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on toodud maksegraafikus. Lepingu kohaselt andis LHV Finance AS H. R.le laenu 7000 eurot ja laenusaaja kohustus tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid 200,97 eurot kuus (välja arvatud esimene makse, mille suurus on 317,15 eurot ja viimane makse, mille suurus on 200,95 eurot) 60 kuuks intressimääraga 23,90% aastas ehk 0,07% päevas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 140 eurot, mille kostja tasus koheselt lepingu sõlmimisel. Vastavalt Väikelaenulepingu eritingimustele „Lepingu tingimused“ on krediidi kulukuse määr 27,88% ja krediidikulu kogusumma 12 314,36 eurot. Krediidiandja on H. R. poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud otsuseni, et klient on krediidivõimeline sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja ei ole tasunud ühtegi tagasimakset. Kostjale saadeti 24.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja (07.06.2023) andmisega. Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 08.06.2023 ja teatas kostjale, et on loovutanud 30.06.2023 nõude hagejale. Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 15.07.2023. Hageja esitas maakohtule tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 7000 euro, intressi 609,50 euro, viivise lepingu kehtivuse ajal 07.06.2023 seisuga 5,89 euro nõudes. Lisaks palus hageja välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1029 euro ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (7000 eurolt) määras 0,07% päevas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni). Hageja palub jätta menetluskulud (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot, hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 507 eurot arvestusega 169 eur/h x 3 töötundi) kostja kanda.
2-09-16300/5
Mõista kostjalt M K hageja AS SEB Pank kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 (kolm tuhat) krooni ja kohtutäituri tasu 240 (kakssada nelikümmend) krooni.
2-19-14883/9
Hageja esitas Viru Maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse, viiviste ja menetluskulude nõudes.
2-10-16170/3
Swedbank AS esitas 07.04.2010 Viru Maakohtule hagi kostja G.A.i vastu 50 367,83 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2-10-56009/9
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-17-19361 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi MXXX NXXXi vastu võlgevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 5491,13 eurot Menetlusosalised Hageja: PlusPlus Capital AS (RK 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: menetlus@plusplus.ee) Kostja: MXXX NXXX (IK 3xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MXXX NXXXilt PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 4832 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot 40 senti.

3. Välja mõista MXXX NXXXilt PlusPlus Capital AS kasuks lepingujärgne viivis 0,063% päevas põhinõudelt (2864,671160 eurolt) päevas alates 30.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja MXXX NXXXi kanda.

5. Välja mõista MXXX NXXXilt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas

675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot.

6. Välja mõista MXXX NXXXilt PlusPlus Capital AS kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (675 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

2-17-19361

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

PlusPlus Capital AS esitas Viru Maakohtule hagi MXXX NXXXi vastu võlgnevuse, lisanduvate viiviste ning menetluskulude nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS Swedbank sõlmisid 18.09.2014 väikelaenu lepingu nr 14-073760-VV. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 3157,62 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 16.-ks kuupäevaks. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama, kuid ei taganud arvelduskontol piisava raha olemasolu alates 16.02.2015 osamaksest. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, luges pank laenu tagasimakse tähtaja saabunuks, eelnevalt andes kostjale võimaluse lepingut täita. Peale laenulepingu lõpetamist tasus kostja pangale kahe maksega 119,62 eurot ja 100 eurot. Kostja võlgnevuseks jäi 2894,67 eurot, intressid 233,37 eurot ning jooksvad viivised. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suuruseks on 0,063% päevas. 29.07.2015 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, millest teavitati ka kirjalikult kostjat. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2864,67 eurot, intressid 233,37 eurot ja viivised 1734,36 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised 0,063 % tasumata põhisumma 2864,67 eurolt jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast s.t. 30.12.2017. Mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv

425 eurot ja õigusabikulu 250 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohus selgitas kostjale, et kohus menetleb hagi TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isik-

2-17-19361

likult allkirja vastu 23.01.2018 (tl. 23). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §- dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning TsMS §-ga 367.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 425 eurot ja õigusabikulud kokku

250 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 425 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 250 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 675 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

2-17-19361

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik