2-17-10861/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-10861

Kohtuasi

XXX hagi Baltlux Net OÜ vastu laenulepingust tuleneva

võla ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

6951,85 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline

esindaja adv. Kaimo Räppo

Kostja: Baltlux Net OÜ (registrikood 12213126, asukoht

Tartu mnt 6, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond,

75101), lepinguline esindaja adv. Kaarel Berg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. XXX hagi Baltlux Net OÜ vastu laenulepingust tuleneva

võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Baltlux Net OÜ-lt põhivõlgnevus 6762,50

(kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaks eurot ja 50

senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 189,35 (ükssada

kaheksakümmend üheksa eurot ja 35 senti) XXX kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud Baltlux Net OÜ kanda

2. Välja

mõista

Baltlux

Net

OÜ-lt

XXX

kasuks

menetluskulu 978 (üheksasada seitsekümmend kaheksa)

eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõuded

1. XXX (edaspidi hageja) esitas hagi Baltlux Net OÜ (edaspidi kostja) vastu laenulepingust

tuleneva võla 6762,50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 189,35 euro

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle

20 000 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenu koos intressidega ühekordse

maksena 10.08.2016 summas 20 500 eurot. Kostja oma lepingulist kohustust ei täinud ja

hageja suulistele palvetele raha tagastada ei reageerinud. 18.05.2017 edastas hageja kostjale

nõude võlgnevuse tasumiseks koos lepingujärgsete viivistega. 06.06.2017 tegi kostja hageja

arveldusarvele makse 9000 eurot. Nimetatud kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud

viiviseid 6000 eurot.

3. Lepingu punkti 3.3. kohaselt loetakse lepingust tulenevate maksete teostamisel

esmajärjekorras tasutuks viivise võlgnevus, seejärel intressid ning viimases järjekorras

laenusumma. Makse tulemusel said tasutud viivised 6000 eurot, intressid 500 eurot ja

laenusumma 2500. Pärast 06.06.2017 makset võlgnes kostja hagejale seega 17 500 eurot.

20.06.2017 tegi kostja hageja arveldusarvele kaks makset kokku 11 000 eurot. Nimetatud

kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivised 262,5 eurot. Makse tulemusel said

tasutud viivised 262,5 eurot ja laenusumma 10 737,5 eurot. Pärast makseid 20.06.2017

võlgnes kostja hagejale 6762,5 eurot. Nimetatud summalt arvestatakse lepingu punkti 3.1.

alusel viiviseid 0,1% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni.

4. 21.06.2017 edastas hageja kostjale täiendava nõude võlgnevuse tasumiseks, milles tegi

ettepaneku kompromissi korras kohustuse ümberkujundamiseks. Kostja ei ole hagiavalduse

esitamise päeva seisuga võlgnevust likvideerinud. Kuna kostja keeldub vabatahtlikult hageja

nõuet täies ulatuses rahuldamast ja nõue on sissenõutavaks muutunud, on hageja sunnitud

oma nõudega pöörduma kohtu poole. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevuselt

sissenõutavaks muutunud viivised summas 189,35 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub kohtul võtta vastu hagi õigeksvõtt 500 euro osas ning jätta ülejäänud osas hagi

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja vähendada viivise määra ning lugeda mõistlikuks

viivise määraks laenulepingus 0,05% päevas.

6. Kostja nõustub hagejaga selles, et pooled sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille alusel

andis hageja kostjale laenu 20 000 eurot ning, et kostja oli kohustatud laenu tagastama koos

ühekordse intressimaksega kokku 20 500 eurot. Pärast 18.05.2017 nõudekirja saamist tasus

kostja hagejale esmalt 06.06.2017 9000 eurot ning seejärel 20.06.2017 11 000 eurot. Kokku

oli 20.06.2017 seisuga kostja tasunud hagejale 20 000 eurot. Hagiavaldus põhineb eeldusel,

et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist täies ulatuses. Juhul kui hageja viivisenõue ei ole

põhjendatud, on kostja tasunud hagejale põhisummaga võrdse summa, millest 500 eurot on

tasutud intressi ning 19 500 põhisumma tasumiseks (arvestades, et esmalt loetakse tasutuks

intress ning seejärel põhisumma). Sellisel juhul on kostja kohustatud tasuma veel

põhisummast 500 eurot, millise nõude osas võtab kostja hagi õigeks.

7. Alternatiivselt palub hageja vähendada väljamõistetava viivise määra. Kostja juhatuse liige

XXX ning hagejat läbirääkimistel esindanud hageja abikaasa XXX olid saavutanud

kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamises. Pooled leppisid kokku, et laenusumma

tagastatakse, kui XXX on võõrandanud aadressil Tartu mnt 6, Kose vald, Kose alevik asuva

hoonestatud kinnisasja. Olukorras, kus laenulepingu kohane laenu kasutamise tähtaeg oli

kaks kuud, ei astunud hageja vahetult pärast laenulepingus algselt sätestatud laenu

tagastamise tähtaja möödumist mistahes samme selleks, et nõuda kostjalt laenusumma

tagastamist. Selline hageja käitumine kinnitas kostjale, et pooled olid saavutanud kokkuleppe

laenu tagastamise tähtaja pikendamises. Alles 18.05.2017, s.o. rohkem kui 8 kuud pärast

algselt kokkulepitud laenu tagastamise tähtaja lõppu esitas hageja esmakordselt nõude laenu

tagastamiseks. Kinnisasja võõrandamine toimus 06.06.2017, millisel kuupäeval tasus kostja

laenusumma tagastamiseks 9000 eurot ning kaks nädalat hiljem 11 000 eurot. Seega tasus

kostja 20 000 eurot hagejale tähtaegselt.

8. Kostja esitab alternatiivselt taotluse laenulepingu p-st 3.1 tuleneva viivise määra

vähendamiseks, kui kohus ei peaks nõustuma kostja eelnevate väidetega. Laenulepingu p 3.1

järgi on laenulepingust tulenevate summade tasumisega viivitamisel viivise määraks 0,1%

päevas, mis teeks viivise aastaseks määraks 36,5% põhinõude suurusest. Samal ajal oli

seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 teine lause) laenulepingu sõlmimisel 8,05%

aastas, mida laenulepingu kohane viivise määr 36,5% aastas ületab ligi 4,5 korda. Kostja

hinnangul on tegemist on ebamõistlikult kõrge viivise määraga. Täiendavalt tuleb arvestada

asjaoluga, et kostjal oli teadmine, et pooled olid saavutanud kokkuleppe laenulepingu tähtaja

pikendamises ning hageja ei teinud laenu tagasisaamiseks rohkem kui 8 kuu vältel mistahes

toiminguid. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud viivisenõue on üllatuslik ja

pahatahtlik. Eeltoodud põhjustel esitab kostja taotluse vähendada viivist mõistliku suuruseni,

milleks on viivisemäär 0,05% päevas.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 20 000 eurot, et lepingu järgi oli kostja kohustatud

tagastama laenu koos ühekordse intressimaksega kokku 20 500 eurot, et hageja saatis

kostjale 18.05.2017 nõudekirja võla tasumiseks, et pärast nõudekirja saamist tasus kostja

hagejale 06.06.2017 9000 eurot ning seejärel 20.06.2017 11 000 eurot, kokku 20.06.2017

seisuga 20 000 eurot.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenusumma tagasimakse tähtaega on poolte kokkuleppel

pikendatud ning kas kostja võlgneb hagejale laenu põhivõlgnevuse 6762,50 eurot ja viivise

189,35 eurot.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

12. Laenulepingu (lk 4) järgi kohustus kostja tagastama laenu koos intressidega ühekordse

maksena summas 20 500 eurot 10.08.2016. Lepingu punkti 9.1 järgi võis lepingut muuta

osapoolte kirjaliku kokkuleppega, kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus

tühine. Kohtule tõendeid laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamise kohta esitatud ei

ole. Kostja ei ole tõendanud ka oma vastuväidet selle kohta, et kostja juhatuse liige XXX

ning hagejat esindanud hageja abikaasa XXX oleksid lepingu muutmiseks pidanud

läbirääkimisi või saavutanud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni XXX

on võõrandanud aadressil Tartu mnt 6, Kose vald, Kose alevik asuva hoonestatud kinnisasja.

Seega on kostja vastuväited hagile paljasõnelised ning kohus asub seisukohale, et kostja ei

täinud oma lepingulist kohustust ega tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks. Seejuures ei

oma laenulepingu muutmise seisukohast tähendust, millal asus hageja kostjalt laenusummat

sisse nõudma. Kuivõrd pooled on leppinud kokku, et lepingu muutmine toimub poolte

kirjaliku kokkuleppega, siis ei saa hageja käitumisele omistada kostja väidetud tagajärgi.

13. Kuna kohus asus seisukohale, et laenu tagasimakse tähtaega ei ole pikendatud, siis on kostja

poolt laenusumma ja intresside tähtaegselt tasumata jätmine lepingu rikkumiseks VÕS § 100

tähenduses ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja § 108

lg-le 1 kohustuse täitmist. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, samuti ei esine

kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

14. Tulenevalt pooltevahelise lepingu punktist 3.1 on viivisemääraks 0,1 % maksmisele

kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Et kostja teostas laenusumma tagasimakseid

viivitusega, siis on hageja lugenud kostja tasutud summad - 9000 eurot ja 11 000 eurot,

tasutuks kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu p-ga 3.3. s.o esmajärjekorras on loetud

tasutuks viivise võlgnevus, seejärel intressid ning viimases järjekorras laenusumma (lk 7-8,

9, 10-11, 12-13, 14, 15). 18.05.2017 hageja lepingulise esindaja edastatud nõudest kostjale

võlgnevuse tasumiseks koos lepingujärgsete viivistega (lk 5-6) nähtub, et hageja on esitanud

kostjale lisaks võla põhisummale sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata viivise tasumise

nõude hiljemalt 27.05.2017, mis on kostja poolt täitmata. Seega on kostja põhivõlg hageja

ees 6762,5 eurot ning viivise võlg 189,35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuste täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

16. Kohus on seisukohal, et viivise vähendamiseks alused puuduvad. Kuigi viivise määr ületab

seaduses sätestatud määra, on laenuleping sõlmitud poolte vahel kokkuleppeliselt sätestatud

viivise määraga, mistõttu ei saa viivise määra suurus iseenesest olla aluseks viivise

vähendamisele. Viivisemäär 0,1% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus

majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav.

Arvestades kostja poolt hagejale võlgnetavat summat ning kohustuse täitmisega viivitamise

aega, on nõutava viivise suurus mõistlik ja proportsionaalne ega ole vastuolus hea usu

põhimõttega. Lisaks ei ületa nõutav viivis põhivõla summat. Poolte vaheline leping ei ole

tüüptingimustel sõlmitud ning kostja ei ole tarbijaks, mistõttu ei ole viide Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrusele asjas nr 3-2-1-25-16, mille punktis 13 on selgitatud,

et tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe on tühine, kui see ületab kolmekordset seadusjärgset

määra, asjakohane. Kostja väited selle kohta, et tal oli teadmine, et pooled olid saavutanud

kokkuleppe laenulepingu tähtaja pikendamises, on tõendamata ning paljasõnaline, mistõttu ei

saa seda väidet arvestada ka viivise vähendamisel. Pooled olid laenulepingu p-s 3.1 kokku

leppinud viivise kohaldamises juhul kui laenusaaja ei tasu laenusummat või intressi

tagasimaksmispäeval, mistõttu ei saanud viivise nõude esitamine 18.05.2017 olla kostjale

üllatuslik ega pahatahtlik.

Menetluskulude jaotus

17. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta hagimenetluse kulud kostja

kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi

on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas

menetluskulude nimekirja, kus tõi välja kulud lepingulisele esindajale summas 2053,14 eurot

(käibemaksuga), millest 450 eurot on hagilt tasutud riigilõiv. Kuivõrd hagiavalduse

esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivu 450 eurot, siis tuleb see kulu kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

19. Lepingulise esindaja tööaruandes on toodud ülevaade lepingulise esindaja poolt tehtud

toimingutest ja nendele kulunud ajast. Hageja esindaja on tunnihinnaks märkinud 120 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja on toimingute tegemisele kulunud ajaarvestuses

arvestanud Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on mõistlik kulutatud aeg ühe lehelise

dokumendi koostamisel 1 tund, mille hulka on arvestatud dokumentidega tutvumise aeg.

Hageja kinnitas, et kõik avaldusele lisatud aruandelt nähtuvad lepingulise esindaja kulutused

on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa

lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida kostja kohustus tasuda kohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

20. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühegi kulu kohta kuludokumente, nagu on

nõutud 07.02.2018 kohtumääruse punktis 2, mistõttu palub ta jätta kõik hageja nimekirjas

toodud menetluskulud v.a. hagilt tasutud riigilõiv summas 450 eurot hagi rahuldamise korral

kostjalt välja mõistmata.

21. Veel märgib kostja, et hageja menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud ajavahemikul

16.05.2017 – 10.07.2017 (read 1 – 13) kokku 5 tundi ja 10 min ning 625,95 eurot ei ole

käsitletavad käesoleva tsiviilasja lahendamisega seotud toimingutena, mistõttu palub antud

õigusabikulu mitte arvestada. Kostja leiab, et 14.07.2017 toimingu märkimine hagiavalduse

esitamisena oli eksitus, kuivõrd hagi esitati 17.07.2017 ning palub jätta 14.07.2017 hagi

komplekteerimisele ja esitamisele kulunud 30 min ja 60 eurot tähelepanuta. Samuti ei ole

kostja hinnangul tegemist tsiviilasjaga seotud menetluskuluga kuupäevadel 19.09.2017,

20.09.2017 ja 12.01.2018 kokku 1 tunni ja 15 min ulatuses, mistõttu palub ta neid kulusid

mitte arvestada.

22. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja eiras kohtu nõuet esitada määratud tähtpäevaks lisaks

menetluskulude nimekirjale kuludokumendid, ei jäta kohus menetluskulusid vastaspoolelt

täies ulatuses välja mõistmata, sest hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt vajalikud ja

ka põhjendatud. Kohus on seisukohal, et toimikust nähtuvalt on hagejat asjas esindanud

vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes on esitanud kohtule hagiavalduse koos tõenditega, võtnud

vastu kohtult kostja esitatud dokumendid ning esitanud kirjaliku seisukoha ja menetluskulude

nimekirja tööaruande alusel. Kuivõrd kuludokumendid on esitamata, siis lähtub kohus hageja

viidatud kohtupraktikast, et toimingute tegemisele on mõistlik kulutatud aeg ühe lehelise

dokumendi koostamisel 1 tund, mille hulka on arvestatud dokumentidega tutvumise aeg.

23. Kliendiga konsulteerimise, hagiavalduse komplekteerimise ja kohtule esitamise eest peab

kohus 2,5 leheküljelise hagiavalduse eest mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit, 1,5

leheküljelise kirjaliku seisukoha esitamise eest vastavalt hageja arvestusele 1 tunni ning

kohtudokumentide vastuvõtmisele 10 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine

kohtupraktika kohaselt tasustamisele ei kuulu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja

esindaja tööaruandes loetletud toimingud read 1 – 13 ning lisaks toimingud ridadel 17-19, 21,

23 ei kajastu kohtutoimikus või ei ole need käsitletavad käesoleva tsiviilasja lahendamisega

seotud toimingutena, mistõttu tuleb selles osas jätta õigusabikulu nõue rahuldamata.

Järelikult kuulub esindaja õigusabikulude nõue rahuldamisele 3 tunni ja 40 minuti ulatuses

summas 440 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tuleb kostjalt välja mõista 528

eurot.

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel hageja kasuks

viivis menetluskulult 978 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik