3-18-394/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-394 Haldusasi

K. K. kaebus Harju Maakohtu kohtunik Peeter Pällini tegevusele Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada K. K. kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta K. K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

23.02.2018 sai Tallinna Halduskohus K. K. kaebuse Harju Maakohtu kohtunik Peeter Pällini tegevusele. Kaebusest nähtuvalt Harju Maakohtu kohtunik Peeter Pällin avaldas 01.02.2018 tsiviilasjas nr 2-17- 7203 e-toimikus AS SEB panga 23.01.2018 teate, millega pank edastas Harju Maakohtule K. K. pangakonto väljavõtte ajavahemikus alates 01.01.2017 kuni 23.01.2018. Väljavõtte avaldamisega etoimikus oli teade kättesaadav kolmandatele isikutele ja tsiviilasja menetlusosalistele. Kaebaja väitel edastas ta nõude väljavõtte avaldamise lõpetamiseks Peeter Pällinile. Kohtunik vastas, et ei hakka seda tegema, kuna tal on õigus väljavõtte e-toimikus avaldamiseks. Kaebaja leiab, et kohtunik ilma kaebaja nõusolekuta avaldas väljavõtte e-toimikus ja edastas kolmandatele isikutele ja tsiviilasja menetlusosalistele. Kaebaja leiab, et Harju maakohtu kohtunik Peeter Pällini toiming, millega kohtunik avaldas kaebaja pangakonto väljavõtte tsiviilasjas nr 2-17-7203 toimikus on õigusvastane. Kaebaja on esitanud nõude nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks eemaldama väljavõte tsiviilasja nr 2-17-7203 e-toimikust. Lisaks taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras kaebaja pangakonto väljavõtte avaldamise peatamist ja tsiviilasja nr 2-17-7203 e-toimikust eemaldamist. KOHTU SEISUKOHAD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus märgib, et käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra.

Kaebuse kohaselt vaidlustatakse Harju Maakohtu kohtunik Peeter Pällini tegevust tsiviilasja nr 2-17- 7203 menetlemisel, seega õigusemõistmise teostamisel. Kohtute infosüsteemi KIS2 andmetest nähtuvalt on kohtunik pidanud vajalikuks tsiviilasja nr 2-17-7203 menetluse raames tõendite kogumist, sh kaebaja pangakonto väljavõtte kohtule esitamist.

Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu maakohtu kohtuniku poolt kohtuasja menetlemisel, so õigusemõistmise käigus, tehtud otsustuste õiguspärasuse kontrollimine. Kohtunik juhib asja menetlust ja teeb vajalikke menetlustoiminguid, sh otsustab tõendite kogumise/avaldamise üle. Asja menetlev kohtunik otsustab, milliseid dokumente avalikus e-toimikus nähtavaks teha ja milliseid mitte, samuti lahendab vajaduse korral (taotluse esitamisel) menetlusdokumentidele juurdepääsupiirangu kohaldamise küsimuse. Selliseid Harju Maakohtu kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemise käigus tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluse korras halduskohtus. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses teha tsiviilasja menetluse raames maakohtule (kohtunikule) kohustavaid ettekirjutusi. Juhul, kui kaebaja leiab, et ta on jäetud põhjendamatult kaasamata asja menetlusse, siis on võimalik esitada maakohtule vastav taotlus. Taotluse osas tehtud kohtulahendi vaidlustamiseks on isikul õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule.

Lisaks selgitab kohus, et Kohtute seaduse § 45 lg 1 kohaselt õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Täiendavalt selgitab kohus, et Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

HKMS § 104 lg 5 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on tasunud 23.02.2018 kaebuse eest riigilõivu summas 65,00 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (HKMS § 104 lg 8) Riigilõivuseaduse §12 jj korras, esitades selleks halduskohtule vastava avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik