2-17-11408/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-11408

Tsiviilasi

A.B. i kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli

2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/196

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.B. i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.B. (ik XXX),

esindaja advokaat Karin Ploom

Puudutatud isik I: kohtutäitur Jane Rumjantseva

Puudutatud isik II (sissenõudja): V.S. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus osaliselt A.B. i kaebuse

kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/196

täielikult rahuldamata jätmises ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus

määrus.

2. A.B. i kaebus rahuldada osaliselt.

3. Tühistada kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsus täiteasjas nr 189/2017/196

osas, millega kohtutäitur jättis tagastamata A.B. ile tagatisraha 3800 eurot ning saata A.B. i

kaebus kohtutäitur Jane Rumjantsevale tagatisraha 3800 eurot tagastamiseks uueks

läbivaatamiseks.

4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus muutmata.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.B. (avaldaja) esitas 27.07.2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäitur

Jane Rumjantseva 17.07.2017 otsus täiteasjas nr 189/2017/196 ja rahuldada kaebus

enampakkumise nurjumise akti tühistamiseks; tühistada 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks

kuulutamise akt; rahuldada taotlus korteri müügiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 102 lg-

te 1 ja 2 alusel.

Täiteasjas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24.10.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7597 kinnitatud

kompromiss, millega avaldaja ja V.S. (sissenõudja) lõpetasid pärandvara ühisuse ja leppisid

kokku, et müüvad kaaspärijatele kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX Tartu, kolme kuu

jooksul määruse jõustumisest. Kui müük ebaõnnestub, asub korteriomandit müüma kohtutäitur ja

saadud rahalised vahendid jagavad pooled võrdses ulatuses. Pooltel ei õnnestunud ostjat leida ja

kohtutäitur Jane Rumjantseva algatas sissenõudja taotlusel täitemenetluse.

23.05.2017 korraldas kohtutäitur enampakkumise. Enampakkumisest võttis osa avaldaja, kes arvas

ekslikult, et võitmisel tuleb tal tasuda üksnes pool ostuhinnast ehk sissenõudjale tasumisele kuuluv

osa ning tasuda ei tule poolt ostuhinnast, mis kuuluks nagunii talle endale väljamaksmisele.

Avaldaja helistas enne enampakkumisel osalemist kohtutäituri büroosse ja sai kinnituse, et

reaalselt tuleb tal tasuda pool ostuhinnast, sest ta on korteriomandi ühisomanik (TMS § 93 lg 4).

Eelduslikult oli infot väljastav isik eksimuses, kas avaldaja on samuti sissenõudja.

31.05.2017 lõppenud enampakkumise võitis avaldaja. 01.06.2017 selgus avaldajale, et tasuda

tuleb kogu ostuhind. Avaldaja avaldas kohtutäiturile, et tal ei ole tervet ostusummat ja pooled

võiksid ise täitemenetluse väliselt korteriomandi müüa. Avaldaja märkis, et enampakkumisel

osalenud K. AS on valmis tema kohustuse üle võtma. Kohtutäitur koostas enampakkumise

nurjumise akti TMS § 99 lg 1 p 3 alusel, kus vastavalt TMS § 100 lg-le 4 läks avaldaja tasutud

tagatisraha 3800 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse. Lisaks tuleb avaldajal

tasuda enampakkumise ja kordusenampakkumise vahe.

12.06.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse 02.06.2017 enampakkumise nurjumise akti

tühistamiseks. 17. juuli 2017 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.

Avaldaja avaldas kohtutäiturile 01.06.2017, et tema pakkumine oli tingimuslik, esitatud eeldusel,

et tasuda tuleb üksnes nn tasaarvestust ületav osa. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja pakkumise

kui tühise TMS § 89 lg 1 p 3 alusel tagasi lükkama ning tunnistama võitjaks K. AS-i või

alternatiivselt, kui K. AS i pakkumine ei küündinud alghinnani, koostama enampakkumise

nurjumisakti TMS § 99 lg 1 p 2 alusel.

Kohtutäitur oleks võinud ja TMS § 8 järgi ka pidanud avaldajale selgitama, et ühisomanikuna

sissenõudja positsiooni saavutamiseks tuleb tal esitada täitemenetluse algatamise avaldus

(Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul oleks saanud

kohaldada TMS § 93 lg-t 4. Puudub põhjus, miks oleks avaldaja pidanud osalema enampakkumisel

võlgnikuna, st ilma võimaluseta teostada tasaarvestust. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei

selgitanud kohtutäitur avaldajale, et TMS § 97 lg 11 järgi on võlgnikul õigus sissenõudja nõue

rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Avaldaja oleks saanud tasuda

sissenõudjale kuuluva osa ja täitemenetluse kulud, enampakkumise oleks saanud välistada ning

avaldaja ei oleks kandnud ka tagatisrahaga seonduvaid kulusid.

Alternatiivselt tugineb avaldaja sellele, et on oma tahteavalduse tühistanud 01.06.2017 suulise

avaldusega või alternatiivselt 12.06.2017 e-kirjaga ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90

lg 1 alusel tuleb lugeda tema pakkumine kehtetuks. Avaldaja tegutses enampakkumisel osalemisel

eksimuses TsÜS § 92 järgi. Pakkumise tegemist saab pidada TsÜS § 67 lg 2 järgi ühepoolseks

tehinguks, mille avaldaja võib TsÜS § 92 lg 3 p 1 alusel tühistada. Tulenevalt hea usu põhimõttest

TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi ning TMS §-st 8 pidi kohtutäitur avaldama, et avaldajal puudub

mõistlik põhjus enampakkumisel võlgnikuna osalemiseks, ja selgitama, et avaldaja soovi aitab

realiseerida olukord, kus mõlemad kaasomanikud on sissenõudja positsioonis. Lisaks võimalusele

teostada TMS § 93 lg 4 alusel kattuvas ulatuses tasaarvestus ei oleks avaldaja pidanud siis

TMS § 83 lg 4 p 2 alusel tasuma ka tagatisraha. Kui avaldaja oleks teadnud, et tal tuleb tasuda

terve ostuhind, ei oleks ta enampakkumisel osalenud, tagatist tasunud ega pakkumist teinud.

Avaldaja esitas 27.07.2017 kohtutäitur Jane Rumjantsevale täitmisavalduse kohtumääruse

täitmiseks ning teda tuleks käsitada täiteasjas nr 189/2017/196 samuti sissenõudjana. Kuivõrd

avaldaja makstud tagatisraha 3800 eurot on väiksem kui nõue (pool müügitulemist, müügi alghind

38 000 eurot), ei pea ta TMS § 83 lg 4 p 2 alusel maksma tagatisraha ja enampakkumise nurjumise

akt tuleb tühistada vähemalt osas, milles jäeti tagatisraha 3800 eurot tagastamata.

Kuna enampakkumist ei saa nurjunuks pidada TMS § 99 lg 1 p 3 alusel, ei ole kohtutäituril alust

keelduda taotlusest müüa korteriomand TMS § 102 lg 2 alusel. Kuna kohtutäitur peab

sissenõudjale kätte toimetama täitmisteate ja andma tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks, tekib

võimalus müüa korteriomand täitemenetluse väliselt poolte kokkuleppel.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kuivõrd ostuhind jäi tähtajaks tasumata, oli kohtutäitur TMS § 99 lg 1 p 3 alusel kohustatud

enampakkumise nurjunuks kuulutama. K. AS ei reageerinud täituri teavitusele avaldaja kohustuse

ülevõtmise kohta.

Avaldaja helistas enne enampakkumist kohtutäituri büroosse. Kohtutäitur vestles avaldajaga

isiklikult ja selgitas, et võlgnikul on TMS § 87 lg 1 alusel õigus osaleda elektroonilisel

enampakkumisel. Avaldaja ei täpsustanud ostu tingimusi ega hinna tasumise korda, juhul kui ta

osaleb võlgnikuna enampakkumisel. Avaldaja ei ole oma väite põhistamiseks tõendeid esitanud.

Avalik enampakkumine viiakse läbi portaali oksjonikeskus.ee kaudu. Enampakkumisele

registreerides pidi avaldaja 31.05.2017 oksjoni tingimustega (sh ostuhinna tasumist puudutava

TMS § 93 lg-ga 2¹) tutvuma ja andis selle kohta ka kinnituse. Kinnitused on vara enampakkumise

akti lisas. Kohtutäituril puudub õigus ja põhjus teha avaldajaga seadusest kõrvalekalduvaid

kokkuleppeid.

Avaldaja leiab ekslikult, et TMS § 89 lg 1 p 3 alusel saab kohtutäitur pärast enampakkumise

lõppemist, s.o 01.06.2017, tingimuslikku pakkumist tagasi lükata. Tagasi saab lükata kestva

enampakkumise vältel tehtud pakkumist. Asjaolust, et avaldaja oli „eksituses“ ostuhinna tasumise

tingimuste osas, sai kohtutäitur teada pärast enampakkumise akti koostamist ja selle avaldajale

edastamist.

Avaldaja seisukoht täitemenetlusega ühinemise kohta ei oma tähtsust. Avaldaja esitas 27.07.2017

täitmisavalduse Tartu Maakohtu 24.10.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-7597 alusel 19 000 euro

sissenõudmiseks. 31.07.2017 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse algatamata jätmise kohta,

viidates avalduses esinenud puudusele. Avaldaja esindaja sai otsuse kätte samal päeval. Avaldaja

ei ole puudusi kõrvaldanud ega täitmisavaldust uuesti esitanud. Seega on kõik täitemenetlusega

ühinemisega ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega seotud väited alusetud. Asjaolu, et

avaldaja ei ole esitanud ühinemisavaldust, ei kahjusta tema huve kohtulahendi täitmisel. Lahendi

täitmine seisneb korteriomandi võõrandamisest saadava tulemi jagamises. Avaldajale on

garanteeritud võrdne positsioon sissenõudjaga tulemi jaotamisel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse osas, milles ta palub rahuldada taotluse

korteri müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2 alusel ning jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas

nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse ja 02.06.2017

enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud

avaldaja kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isikutel

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata avaldaja nõue rahuldada taotlus korteri

müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei saa ise kohtutäituri asemel uut otsust teha

(Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23).

Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Maakohus leidis, et avaldaja teatas oma

pakkumise tingimuslikkusest alles pärast enampakkumise lõppemist ja pakkumise parimaks

tunnistamise teatavakstegemisest. Kohtutäituril puudus alus lugeda pakkumine võimaliku

tingimuslikkuse tõttu tühiseks ja see tagasi lükata. Avaldaja ei ole tõendanud, et teatas juba enne

enampakkumise lõppu oma pakkumise tingimuslikkusest.

Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks, et avaldajal tuli tasuda ostuhind ulatuses, millest on

maha arvatud temale väljamaksmisele kuuluv tulem.

Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur on ebaõigesti nõudnud avaldajalt kogu ostuhinna tasumist.

Samas ei ole avaldaja ostuhinda tasunud ka ulatuses, mida ta ise ja kohus antud lahendis peab

põhjendatuks. Kuna avaldaja tähtaegselt ostuhinda ei maksnud, koostas kohtutäitur 02.06.2017

formaalselt õigesti TMS § 99 lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja arvas

tagatisraha TMS § 100 lg 4 II lause alusel koja eelarve ühisossa.

Asjaolu, et avaldaja võib hiljem olla täitemenetlusega ühinenud ja saavutanud samuti sissenõudja

positsiooni, ei anna alust tühistada kohtutäituri otsust ja enampakkumise nurjumise akti ka üksnes

tagatisraha tagastamata jätmise osas. Tagatisraha tasumise ja enampakkumisele registreerimise

ajal avaldaja sissenõudja ei olnud.

Vaidlust ei ole, et avaldaja teatas kohtutäiturile 01.06.2017, et K. AS on valmis tema kohustuse

üle võtma. Kohtutäituri kinnitusel avaldaja märgitud isik tema pöördumisele (tl 44-45) ei

reageerinud ega esitanud vajalikku avaldust. Avaldaja ei ole ka kohtule esitanud andmeid ja

tõendeid selle kohta, et K. AS esitas avalduse kohustuse ülevõtmiseks. Maakohus nõustus

kohtutäituriga, et avaldaja viited kohustuse loovutamisele ja ülevõtmisele ei ole asjakohased.

Kuna puudusid TMS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud müügiks kohtutäituri kontrolli all, jättis

kohtutäitur õigesti rahuldamata avaldaja taotluse korteriomandi müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2

alusel. Iseenesest ei ole vastavate aluste tekkimisel müük kohtutäituri kontrolli all välistatud.

Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitanud kahju, on tal

õigus esitada kohtutäituri vastu nõue kahju hüvitamiseks. Maakohus nõustus iseenesest

kohtutäituriga, et tal ei ole kohustus igal sammul enampakkumisel osalejate tegevust kontrollida

ja juhendada, mh selgitada võimalusi vältida tagatisraha tasumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse rahuldamist ja Tartu Maakohtu

22. detsembri 2017 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse

täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli .2017 otsuse ja 02.06.2017

enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Alternatiivselt taotleb avaldaja

määruskaebuse rahuldamist ja maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis

rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli

2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks osaliselt,

st osas, millega kohtutäitur keeldus tagastamast tagatisraha summas 3800 eurot. Avaldaja palus

menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus eksinud TMS § 83 lg 4 p 2 kohaldamisel ning rikkunud selgitamiskohustust, mis

on toonud kaasa ebaõige lahendi;

2) on maakohus TMS § 93 lg 2 sätestatud formaalsest reeglist kõrvale kaldunud ning viidates

TMS § 95 lg-le 2 põhimõtteliselt leidnud, et sisuliselt oleks antud juhul pidanud kohaldama

TMS § 93 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt ei tulnud avaldajal tasuda nn tasaarvestamisele kuuluva

ostuhinna osa, kohtutäitur ei olnud õigustatud nõudma kogu ostuhinna tasumist;

3) jäi avaldajale arusaamatuks, miks ei ole maakohus pidanud võimalikuks kalduda kõrvale

seaduse formaalsest tõlgendamisest ning lähtuda normi eesmärgist (sarnaselt TMS § 95 lg 2 ja

TMS § 93 lg 4 tõlgendamisel). TMS § 83 lg 4 p 2 eesmärgiks on vabastada isik tagatise maksmise

kohustusest kui tema nõue tulemist saadava vastu on suurem kui tagatisraha;

4) avaldaja nõue tulemi vastu oli suurem kui kohtutäituri poolt määratud tagatisraha. Avaldaja näol

oli tegemist sisuliselt sissenõudjaga (isikuga, kes tulemi jaotamisel omas samasisulist positsiooni)

ning TMS sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-17 p 36.2). Seega ei olnud avaldaja kohustatud tasuma tagatisraha

summas 3800 eurot ning see tuleb tagastada (tunnistada enampakkumise nurjumise akt selles osas

tühiseks);

5) olukorras, kus kaebaja on täitemenetlusega ühinenud, tähendab, et kaebaja kohustus tasuda

tagatisraha on selgelt ära langenud ka normi kitsal (keelelisel) tõlgendamisel. Maakohus ei ole

selgitanud, mis takistab kohtutäituril tagatisraha tagastamast. Kui tagatisraha tasumiseks puudus

kohustus ning enne kaebetähtaja möödumist on avaldaja esitanud taotluse enampakkumise

nurjumisakti osaliseks tühistamiseks ja tagatisraha tagastamiseks, puudub kohtutäituril õigus

tagatisraha tagastamata jätmiseks;

6) oli avaldaja tulemi suhtes suurem nõue kui tagatisraha, seega puudus kohustus tagatist tasuda

ja selles osas tuleb enampakkumise nurjumise akt tühistada.

5. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6. Sissenõudja avaldas, et ta on kohtutäituriga rahul ja usaldab teda. Avaldajat sissenõudja ei

usalda, tema pakkumised on tühjad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus tuleb tühistada osaliselt

A.B. i kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/196

täielikult rahuldamata jätmises ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega rahuldab A.B. i kaebuse osaliselt, tühistab kohtutäitur Jane Rumjantseva

17. juuli 2017 otsuse täiteasjas nr 189/2017/196 osas, millega kohtutäitur jättis tagastamata A.B.

ile tagatisraha 3800 eurot ning saadab A.B. i kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantsevale tagatisraha

3800 eurot tagastamiseks uueks läbivaatamiseks.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on

kaebus esitatud (TsMS § 651 lg 1). Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas,

milles kohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse korteri müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2 alusel

(resolutsiooni p 1) ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust nimetatud osas.

8. Asja materjalide kohaselt korraldas kohtutäitur 23.05.2017 elektroonilise enampakkumise

täiteasjas nr 189/2017/196 korteri, asukohaga XXX, müümiseks. Täitedokumendiks täiteasjas oli

Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2016 määrus, millega kohus kinnitas A.B. i (avaldaja) ja V.S. i

(võlausaldaja) kompromissi pärandvara jagamiseks.

Enampakkumisest võttis osa ka avaldaja, tasudes tagatisraha 3800 eurot. 31.05.2017 lõppenud

enampakkumise võitis avaldaja. Kuna avaldaja ei tasunud ettenähtud tähtajaks ostuhinda, kuulutas

kohtutäitur TMS § 99 lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks ja koostas 02.06.2017 vastava akti

(tl 83-87). Avaldaja poolt tasutud tagatisraha 3800 eurot läks TMS § 100 lg 4 alusel Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse.

12.06.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse 02.06.2017 enampakkumise nurjumise akti

tühistamiseks. 17. juuli 2017 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.

9. Avaldaja väitel on kohtutäitur ebaõigesti tunnistanud enampakkumise nurjunuks, sest avaldaja

ei pidanud tasuma kogu ostuhinda, vaid pool ostuhinda (s.o tulemist sissenõudjale langev osa).

Asja materjalidest nähtub, et enampakkumise toimumise ajaks oli täitmisavalduse esitanud ainult

sissenõudja, avaldaja ei olnud seda teinud. Täitedokumendiks on kohtumäärus, mis kinnitas

sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud kompromissi pärandvara jagamiseks. Kohtutäituri

vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise

läbiviimiseks sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja suhtes saab alustada vaid ühe

täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud

täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii

sissenõudja kui ka võlgnik (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-17, p 36.3).

Enampakkumise toimumise ajal ei olnud avaldaja sissenõudjaks, vaid võlgnikuks, sest ta ei olnud

täitmisavaldust esitanud. Samas aga täitedokumendiks olevast kohtumäärusest nähtub selgelt, et

korteriomandi võõrandamisest saadav tulem (maha on arvestatud kõik müügiga seotud kulud ja

on täidetud kõik korteriomandil lasuvad kohustused) jagatakse sissenõudja ja võlgniku vahel

võrdselt, s.o kummalegi 50% (määruse resolutsiooni p 4). Seega pidi täitedokumendist kohtutäitur

aru saama, et sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik

müügiga seotud kulud ja on täidetud kõik korteriomandil lasuvad kohustused. Kuigi avaldaja

osales enampakkumisel võlgniku positsioonis, pidi ta siiski TMS § 93 lg 2 ja § 95 lg 2 alusel

tasuma ostuhinnana vaid võlasumma (s.o 50% ostuhinnast, müügiga seotud kuludest ning

korteriomandil lasuvatest kohustustest), mitte aga täieliku ostuhinna. Seetõttu on kohtutäitur

ebaõigesti nõudnud 31.05.2017 e-kirjas avaldajale (tl 42) tasumata ostuhinna summas

37 450 eurot, tasumist. Selline kohtutäituri käitumine on tinginud selle, et avaldaja ei tasunud

ostuhinda (ka mitte summas, millises ta ise leidis, et peab tasuma) ning tõi kaasa enampakkumise

nurjunuks kuulutamise.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna avaldaja ei ole tähtaegselt

enampakkumise ostuhinda tasunud, siis koostas kohtutäitur 02.06.2017 formaalselt õigesti

TMS § 99 lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuid samas ei nõustu

ringkonnakohus avaldaja poolt tasutud tagatisraha arvamisega TMS § 100 lg 4 teise lause alusel

koja eelarve ühisossa.

TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Antud juhul on kohtutäitur jätnud täitmata

TMS §-st 8 tulenevad kohustused ning seetõttu nõudnud avaldajalt enampakkumisel alusetult kogu

ostuhinna tasumist, mistõttu avaldaja ei tasunud üldse ostuhinda. Kuna enampakkumise nurjumise

on põhjustanud kohtutäituri käitumine (täituripoolne kohustuste rikkumine), siis on hea usu

põhimõtte vastane avaldaja poolt tasutud tagatisraha mittetagastamine ning selle arvamine koja

eelarve ühisossa.

Antud juhul oleks pidanud kohtutäitur endapoolsete kohustuste rikkumise tõttu jätma kohaldamata

TMS § 100 lg 4 teise lause ning tagastama avaldajale tagatisraha 3800 eurot.

Lähtudes eeltoodust rahuldab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotluse ning tühistab

maakohtu vaidlustatud määruse osas, millega kohus jättis täielikult rahuldamata avaldaja kaebuse

kohtutäitur 17. juuli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/196.

11. Ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud määruse

täielikule tühistamisele. Maakohus on määruskaebuse esitaja seisukohtadele vastanud,

ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

12. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel

menetluskulud poolte endi kanda.

Avaldaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, kuid RLS § 59

lg-te 10 ja 15 alusel oleks pidanud riigilõivu tasuma 15 eurot. Avaldajal on õigus taotleda riigilõivu

tagastamist enam tasutud osas (35 eurot) TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson