2-15-6661/129 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.09.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda.

3. Mõista YY-lt XX kasuks apellatsioonimenetluse kuludena välja 450 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Tiia Bergson, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

27.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-6661

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu 27 000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

39 106 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Jelena

Lehter

Kohtuistungi toimumise aeg

15.02.2018

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja) esitas 30.04.2015 hagi Harju Maakohtule YY (kostja) vastu auto eest hüvitise

27 000 eurot väljamõistmiseks. 03.02.2016 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjalt

välja mõista müügilepingus kokkulepitud auto ostuhind 27 000 eurot ja viivised. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja soovis 2012. aastal müüa endale kuulunud sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga

XXXXXX (sõiduk) ja avaldas müügikuulutuse portaalis auto24.ee. Ostja leidmiseks andis hageja

sõiduki JJ-le, kes pidi sõidukit näitama potentsiaalsetele ostjatele. Hiljem sai hageja teada, et auto

oli vormistatud 02.05.2012 müügilepingu alusel Maanteeameti Liiklusregistris kostja nimele.

Hageja kostjaga kõnealust lepingut ei sõlminud. Selle allkirjastas hageja asemel kostja poeg AA

hageja teadmata. Hageja kiitis hiljem müügilepingu heaks. Lepingus ei olnud sõiduki täpne

müügihind fikseeritud, vaid seal oli märge „kokkuleppel“. Tegelikult oli sõiduki hind 27 000

eurot, millest 15 000 eurot tuli ostjal tasuda lepingu sõlmimisel ja ülejäänud 12 000 ühe aasta

jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud. Tehing ei olnud näilik,

sest pooled ei suhelnud enne lepingu sõlmimist ja ei saanud leppida kokku mingis muus tehingus.

Kostja oli 15 000 euro maksmisega viivituses alates 03.05.2012 ja 12 000 euro maksmisega alates

03.05.2013, mistõttu nõudis hageja põhinõudele lisaks seadusega ettenähtud viivist kuni

18.05.2017 kokku 9 932,5 eurot (1 197,82 + 8 734,68) ja lisanduvat viivist põhinõudelt alates

19.05.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Auto tegelik ostja oli AA ja kostja üksnes aitas teda, andes auto ostuks 15 000 eurot, mille AA

lubas esimesel võimalusel tagasi maksta ja lubades vormistada sõiduki enda nimele. Kostja ei

soovinud lepinguga võtta endale kohustusi ja omandada õigusi. Kostja ei viibinud

müügilepingu tingimuste arutamise juures. Tingimustes leppisid kokku AA ja JJ ning auto

valdus anti üle AA-le. Samuti ei teadnud ta, et müüja allkiri oli võltsitud. Seega oli tehing näilik

ja seetõttu tühine. 11.05.2012 võeti sõiduk ära konfiskeerimise tagamiseks.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 000 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 9 932,5 eurot ja lisanduva viivise. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 275 eurot.

Peamiselt kriminaalmenetluses antud kostja ja hageja ütlustega ning JJ ütlustega oli tõendatud,

et hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2012 sõiduki müügilepingu. Tõendikogumist jättis kohus

välja AA ütlused, mis olid vastuolus kõikide teiste tõenditega. Hageja küll ei allkirjastanud

müügilepingut, kuid kiitis selle hiljem heaks. Sõiduki müügihind oli 27 000 eurot, mille kostja

pidi tasuma kahe osamaksega: 15 000 eurot enne sõiduki ümberregistreerimist ja 12 000 eurot

aasta jooksul alates sõiduki ümberregistreerimisest. Kostja sai sõiduki omanikuks 02.05.2012,

kuid ei tasunud müügihinda. Tehing ei olnud näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

89 lg 1 mõttes, sest menetluses ei leidnud tõendamist, et poolte tahe oli sõlmida sõiduki

müügileping hageja ja AA vahel.

Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise põhinõudelt perioodi

03.05.2012 – 18.05.2017 eest 9 932,50 eurot ja lisanduva viivise tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Mõlemad nõuded kuulusid

kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 367 rahuldamisele.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja kulud

olid põhjendatud 4 275 eurot ulatuses (riigilõiv 2 000 eurot ja õigusabikulud 2 275 eurot).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust

ja rikkus menetlusõiguse norme.

02.05.2012 sõiduki müügileping oli näilik ja seetõttu tühine, sest pooled ei soovinud, et

lepingupooltel tekiks õiguslikke tagajärgi ja sõiduauto tegelik ostja oli AA. Kohus jättis

põhjendamatult kõrvale AA ütlused, mis kinnitasid tehingu näilikkust ja rahuldamata taotluse

kostja vande all ülekuulamiseks, mille käigus oleks saanud välja selgitada poolte tegeliku tahte

lepingu sõlmimisel. Teiste tõendite osas, mida kohus lahendi tegemisel arvestas, märkis kostja,

et kohus pidi kostja poolte kriminaalmenetluse raames antud ütluste tõendina arvestamise puhul

lähtuma sellest, et kostja andis seletusi sooviga vältida sõiduauto konfiskeerimist. Veel täheldas

hageja, et JJ ütlused olid vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti

tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud piisava

põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442

lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-

le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja soovis autot müüa ja selles abistas teda JJ.

Viimane suhtles kostja poja AA-ga. AA-le auto meeldis ja ta võltsis osaliselt eeltäidetud auto

müügilepingus hageja (müüja) allkirja. Lepingus oli auto ostjaks märgitud kostja, kes andis

müügilepingule allkirja ja tuli ARK-i lepingut vormistama. Auto müügihind oli 27 000 eurot.

Hageja kiitis tehingu hiljem heaks. Pooled vaidlesid selle üle, kas müügitehing oli kehtiv selle

võimaliku näilikkuse tõttu ja kas kostjale langes näilikust müügilepingust tulenev auto

ostuhinna tasumise kohustus.

TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta

mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku

tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe, mistõttu tuleb eelkõige tehingu näilikkuse

tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida

tegelikult sooviti (Riigikohtu 17.12.2009 otsus asjas nr 3-2-1-137-09, p 11). Poolte tegeliku

tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei

olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata

teistsugust tehingut (Riigikohtu 24.10.2017 otsus asjas nr 3-15-1303). Kusjuures tahteavalduse

näilikkuse tõendamiskoormis lasub isikul, kes sellele tugineb (Riigikohtu 04.03.2002 otsus

asjas nr 3-2-1-11-02, p 21). Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses avaldatu, et tehingu

näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda

lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse. Samas jõudis maakohus kõiki tõendeid

kogumis hinnates õigesti järeldusele, et ülekaalukalt oli tõendatud, et hageja soovis auto 27 000

euro eest müüa ja auto omandas kostja, keda esindas lepingueelsetel läbirääkimistel tema poeg.

Kohus jättis eelneva küsimuse analüüsimisel õigesti arvestamata AA ütlustega, mis olid

vastuolus kõikide menetluses esitatud tõenditega. Samuti jättis kohus õigesti rahuldamata kostja

taotluse tema vande all ülekuulamiseks TsMS § 268 alusel põhjusel, et teine pool taotlusega ei

nõustunud ning kostja ülekuulamata ka TsMS § 2681 alusel, sest selleks ei esinenud sättes

nimetatud erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et JJ

ütlustega tuli asja lahendamisel jätta arvestamata, sest need olid auto ostja osas vastuolulised.

Eluliselt on usutav hageja väljapakutud ja maakohtu otsuses esile toodud põhjendus, et kui

tehingu vahendajad peavad läbirääkimisi sõiduki võõrandamisega seoses, võivad nad kasutada

väljendeid, mis jätavad mulje, et üks nendest ostab sõiduki ja teine müüb seda, kuigi tegelikult

on ostjaks ja müüjaks kolmandad isikud. JJ ütlusi tuli hinnata kogumis teist tõenditega.

Kuna tehing oli kehtiv, tuli sellest tulenevaid kohustusi täita. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub

asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt

tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga

kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Maakohus tuvastas ja kostja

ei vaielnud sellele apellatsioonkaebuses vastu, et sõiduauto anti kostjale üle. Samuti ei vaielnud

kostja vastu maakohtu järeldusele, et hagejale oli tasumata auto müügihind 27 000 eurot. Seega

mõistis kohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja tasumata auto müügihinna 27 000 eurot ja

viivised.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulud

7. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta kostja kanda.

Menetluskulud määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja

menetluskulude

nimekirja,

mille

järgi

kulus

hageja

esindajal

kohtuotsuse

ja

apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1,5

tundi ning kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja seal esindamiseks 2 tundi. Kostja hinnangul oli

kohtuistungi vähest kestvust arvestades põhjendatud hageja esindaja ajakulu kohtuistungiks

ettevalmistumiseks ja seal esindamiseks 1,5 tundi. Hageja esindaja nõustus sellega.

Arvestades kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu ning asja vähest keerukust, on

taotluses märgitud hageja õigusabi osutaja kulu 3 tundi põhjendatud. Kohtuistungiks

ettevalmistumiseks ja seal kliendi esindamiseks ei saanud kuluda enam kui 1,5 tundi, millega

nõustusid ka poolte esindajad kohtuistungil. Kokku on apellatsiooniastmes põhjendatud hageja

esindaja ajakulu 4,5 tundi.

Kuivõrd hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta) ja põhjendatud esindaja ajakulu

apellatsiooniastmes on 4,5 tundi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 450 eurot

(käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Tiia Bergson

Mati Maksing