2-17-7278/51 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7278

Tsiviilasi

Flinty OÜ hagi XXX’i ja XXX’i vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

139 233,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flinty OÜ (registrikood 11202155), seaduslik

esindaja

Urmas

Uustal,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Marit Seesmaa

Kostja I XXX (isikukood XXX)

Kostja II XXX (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

7. veebruar 2018. a

Hageja lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

RESOLUTSIOON

1. Jätta Flinty OÜ 13.02.2018 menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta Flinty OÜ hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Flinty OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks XXX’i ja XXX’i maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus 1584 eurot ja välja mõista Flinty OÜ-lt XXX’i kasuks

menetluskulud 792 eurot ja XXX’i kasuks menetluskulud 792 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

5. Otsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 11.05.2017 hagi tagamise abinõu,

millega on seatud XXX’ile (isikukood XXX) kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 1611802 kantud kinnistule (asukohaga XXX)

kohtulik hüpoteek summas 65 619,64 eurot Flinty OÜ (registrikood 11202155)

kasuks.

6. Otsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 18.05.2017 hagi tagamise abinõu,

millega on seatud XXX’ile (isikukood XXX) kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 1114703 kantud kinnistule (asukohaga XXX)

kohtulik hüpoteek summas 65 619,64 eurot Flinty OÜ (registrikood 11202155)

kasuks.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

(26.

veebruar

2018.

a).

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Flinty OÜ (hageja) esitas 09.05.2017 maakohtule hagi XXX’i (kostja I) ja XXX’i (kostja II,

koos kostjad) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

hageja ja JAPKOR EESTI OÜ (võlgnik) 01.01.2010 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

võlgnikule laenu summas 1 780 019,90 krooni, s.o 113 763,87 eurot. Laen oli mõeldud

sihtotstarbelisena. Laenu eest tasuti võlgniku kaubaarveid vastavalt võlgniku poolt hagejale

esitatud arvete alusel kogusummas 113 763,87 eurot. Võlgnik on hagejale tagastanud laenu 13

834,38 eurot.

Hageja saatis võlgniku juhatuse liikmetele 02.02.2017 laenulepingu ülesütlemise teate ja palus

laen (põhisumma ja intressid) tagastada hiljemalt 06.02.2017. Võlgnik laenu ei tagastanud.

Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2990 on võlgnikult välja mõistetud

hageja kasuks laenujääk 99 929,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress seisuga

06.02.2017 summas 31 309,78 eurot ning viivis alates 07.02.2017 intressimääraga 8 % aastas

kuni põhinõude kohase täitmiseni. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu hageja on

algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse. Vallasvara arestimise akti nr 100407/1 järgi on

arestitud vara väärtus kokku ainult 23 279,63 eurot.

Kostjad olid laenulepingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liikmed. Hageja leiab, et kostjad ei

ole täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ega täitnud juhatuse

liikmetena ettenähtud hoolsuskohustus (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 mõttes) ning on oma

kohustuse rikkumisega tekitanud hagejale kahju. Võlgniku vara kasutati ebaotstarbekalt ning

eelistati hea usu põhimõtte vastaselt üht võlausaldajat teisele. Lisaks on 2014. a müüdud

võlgnikule kuulunud sõiduk, mille tehingut ei ole kajastatud 2014. a majandusaasta aruandes.

Sõidukit jäi pärast müüki kasutama võlgniku endine juhatuse liige XXX. Seega on tehingust

kasu saanud kostja I ja temaga seotud lähikondlased. Võlgniku kasutuses oli 8 mobiiltelefoni

numbrit, mida ei ole kasutatud ettevõtluses, vaid mis on olnud kostja I lähikondlaste kasutuses.

Kostjatel lasus seadusest tulenev kohustus esitada võlgniku maksejõuetuse tõttu

pankrotiavaldus. Kostjate esitatud bilansist nähtub, et 2016. a oli võlgniku kahjum 104 113,83

eurot. Kostjad oleksid pidanud seega hiljemalt 2016. a esitama pankrotiavalduse. Kostjad on

käitunud teadlikult ja sihipäraselt, et jätta laen hagejale tagastamata. Hagejale tekitatud kahju

on laenusumma ja intressid, kokku 131 239,27 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista

viivis alates 07.02.2017 intressimääraga 8 % aastas.

Hagejal ei ole juurdepääsu võlgniku dokumentidele. Kostjad ei ole hagejale andnud teavet

majandusliku seisundi kohta, millega kostjad on rikkunud ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud kohustust.

Kui kostjad oleksid teabe andmise kohustust hageja ees täitnud, oleks hageja ise esitanud

õigeaegselt võlgniku pankrotiavalduse või kasutanud muid õiguslikke vahendeid olukorra

leevandamiseks. Kostjad on jaganud teavet vaid valikuliselt ja tegelikku olukorda ilustades.

Sellega on kostjad loonud hagejale ebaõige ettekujutuse võlgniku majanduslikust seisust.

Kostjate vastuväited hagile

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. 01.01.2010 sõlmitud laenulepingu alusel võttis laenu võlgnikust

äriühing. Kostjad ei ole juhatuse liikmetena oma kohustusi rikkunud ega käitunud eesmärgiga

jätta hagejale laen tagastamata. Kostjad ei ole alates 26.02.2017 ja 27.02.2017 võlgniku

juhatuse liikmed.

Kostjad ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust, mida nad pidid täitma isiklikult selleks,

et juriidilise isiku võlausaldajal, s.o hagejal, ei tekiks kahju. Hageja ei ole tõendanud kostjate

õigusvastast tegu, et väidetava õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on

põhjuslik seos ning et kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist.

Tõendamata on ka viited võlgniku vara väidetava ebaotstarbeka kasutamise ja teiste

võlausaldajate väidetavate eelistamise kohta.

Kostjad märgivad, et ÄS § 187 lg 1 sätte kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte

osaühingu võlausaldajaid. ÄS § 187 lg 4 kohaselt ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist

osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada

osaühingu vara arvel. Hageja nõuab kahju hüvitamist endale. 01.01.2010 laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab võlgnik. Laenu andmise ja võtmise ning selle

summa kasutamise otsustas hageja juhatuse liige Urmas Uustal ise. Perioodil 12.04.2010-

01.02.2017 oli Urmas Uustal võlgniku juhatuse liige. Kostjad ei ole varjanud võlgniku

majanduslikku seisu ega selle kohta valetanud.

Alternatiivselt on kostjad esitanud kahju vähendamise taotluse. Hageja juhatuse liige Urmas

Uustal omab täielikku ülevaadet võlgniku majandusliku seisu ja kõikide tehingute kohta, siis

oli hagejal võimalik oma väidetav kahju täielikult ära hoida. Arusaamatuks jäävad hageja

etteheited võlgnikule kuuluva sõiduki kohta. Asjaolu, et sõiduki registreerimistunnistusel on

kasutajaks märgitud XXX, ei tähenda ega tõenda, et XXX nimetatud sõidukit kasutab. Sõiduk

oli arvel võlgniku põhivarana, mis nähtub ka majandusaasta aruandest. Tõendamata ja

paljasõnalised on ka hageja väited mobiiltelefoni numbrite võlgniku äritegevuses

mittekasutamise kohta.

Maakohtu põhjendused

3. Esmalt lahendab kohus hageja 13.02.2018 taotluse menetluse peatamiseks (kd II tl 105). Pärast

asja sisulise arutamise lõpetamist esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel. Peatamise põhjuseks on asjaolu, et

hageja on esitanud JAPKOR EESTI OÜ (võlgnik) suhtes pankrotiavalduse. Hageja leiab, et

pankrotimenetluses tuleb halduril võtta seisukoht äriühingu juhatuse liikmete vastutuse

küsimuses ning kui tuvastatakse juhatuse liikmete vastutus, on haldur kohustatud esitama

vastava nõude kohtusse. Käesoleva asja peatamine väldib võlausaldajatele kahjulike

tagajärgede tekkimist seoses kostjate tegevusega äriühingu juhtimisel.

Kostjad vaidlevad menetluse peatamise taotlusele vastu. Kostjad leiavad, et pankrotiavaldus on

esitatud käesoleva menetluse peatamise eesmärgiga. Menetluse peatamise eeldus ei ole

täidetud.

Kohtute infosüsteemi andmetel on võlgniku suhtes esitatud pankrotiavaldus võetud menetlusse

15.02.2018 (tsiviilasi nr 2-18-2094). Kohus leiab, et hageja menetluse peatamise taotlus tuleb

jätta rahuldamata, sest TsMS § 356 lg 1 eeldus ei ole täidetud. TsMS § 356 lg 1 järgi peab otsus

sõltuma täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise

käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või

muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

Käesoleva asja lahendamine ei sõltu võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse lahendamisest,

sest võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine ei ole käesoleva hagi rahuldamise eelduseks.

Vaatamata sellele, kas võlgniku suhtes kuulutatakse pankrot välja või mitte, tuleb hagejal (mitte

halduril) selles menetlusest tõendada kostjate vastutuse eeldusi. Nimetatud eeldused ei sõltu

võlgniku pankrotimenetlusest.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Käesolevas asjas on vaidlus, kas kostjad JAPKOR EESTI OÜ (võlgnik) juhatuse liikmetena on

tekitanud hagejale kahju, mis seisneb võlgniku poolt laenulepingust tuleneva kohustuse

täitmata jätmises.

6. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik 01.01.2010 laenulepingu, mille

kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 1 780 019,90 krooni, s.o 113 763,87 eurot (kd

I tl 8-10). Laenulepingu p 2.2 järgi tasuti laenuna vormistatud summast võlgniku kaubaarveid.

Hageja ütles laenulepingu üles 02.02.2017 teatega ning võlgnikul tuli laen tagastada hiljemalt

06.02.2017 (kd I tl 11). Võlgnik laenu ei tagastanud. Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega

tsiviilasjas nr 2-17-2990 on võlgnikult hageja kasuks välja mõistetud laenujääk 99 929,49 eurot,

intress seisuga 06.02.2017 summas 31 309,78 eurot ja viivis alates 07.02.2017 intressimääraga

8 % aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni (kd I tl 12-13). Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud,

mistõttu hageja on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 194/2017/621, kd I tl

15-25).

7. Hageja nõue on suunatud kostjate kui võlgniku juhtorganite liikmete kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamisele. Ühe nõude aluseks oleva faktilise asjaoluna on hageja tuginenud

kostjate poolt õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmisele, mis on hageja hinnangul

toonud kaasa selle, et võlgnikult ei ole võimalik sisse nõuda hageja ja võlgniku vahel

01.01.2010 sõlmitud laenulepingu alusel antud laenu 99 929,49 eurot, intressi 31 309,78 eurot

ja viivist. Hageja on kostjate vastu suunanud täpselt samasuguse nõude, mis on rahuldatud

Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega võlgniku suhtes.

8. Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on

erandjuhtudel võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees

vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat

kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks

(vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-05, p 12; nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb

juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt võlaõigusseaduse (VÕS) §-l 1043 ja §

1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus ka muul deliktiõiguslikul

alusel, nt vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku

käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-07, p 13).

VÕS-i järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü.

Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal, süü

puudumist aga peavad tõendama kostjad. Kohus on eeltoodud nõude eeldusi ja

tõendamiskohustuse jaotust hagejale selgitanud kirjalikus eelmenetluses (kd I tl 169).

9. Pooltel on vaidlus selle üle, mis perioodil olid kostjad võlgniku juhatuse liikmed. Seejärel

hindab kohus, kas kostjad on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Äriregistri

andmetel seisuga 27.06.2017 on kostja I olnud võlgniku juhatuse liige perioodil 26.03.2010

kuni 15.05.2017 ja alates 12.06.2017 ja kostja II perioodil 23.11.2009 kuni 15.05.2017 ja alates

12.06.2017 (kd I tl 140). Alates 01.02.2017 on lisaks kostjatele võlgniku juhatuse liikmeks

Toomas Metsma. Kostja I on teinud võlgnikule juhatuse liikme käsunduslepingu

ülesütlemisavalduse 26.02.2017 ja kostja II 27.02.2017 (kd I tl 143-148). Kostjad on nõudnud

äriühingult ebaõige kande parandamist (kd I tl 152-157).

10. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg-s 51 tuleneva osaühingu juhatuse liikme pankrotiavalduse

esitamise kohustuse üheks eesmärgiks on äriühingu võlausaldajate kaitsmine kahju eest, mille

pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks ära hoidnud. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse

rikkumine toob kaasa juhatuse liikmete otsese isikliku deliktiõigusliku vastutuse osaühingu

võlausaldaja ees. Sellisel juhul käitub juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja

suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub.

11. Hageja leiab, et võlgnik oli 2016. a püsivalt maksejõuetu ning seega pidid kostjad esitama

pankrotiavalduse. Hageja ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustuse aega täpsustanud.

Puudub vaidlus, et nimetatud ajal olid kostjad võlgniku juhatuse liikmed.

Hageja tõendab võlgniku püsivat maksejõuetust 2016. a võlgniku bilansiga. Hageja viidatud

bilanss on koostatud seisuga 01.01.2017 ja võlgniku kahjum oli 104 113,68 eurot (kd I tl 182).

Asjatundja Raul Koni on analüüsinud võlgniku tegevust perioodil 2011-2017. a ning

olemasolevaid majandusaasta aruandeid (kd I tl 180-181). Asjatundja on leidnud, et ebaõigete

andmete esitamine võlgniku majandusaasta aruannetes on olnud süstemaatiline ja

raamatupidamises on olulisi vigu, mis võimendavad ettevõtte negatiivset majandustegevuse

tulemust. Tulenevalt võlgniku 2010-2015. a majandusaasta aruannetest ei olnud võlgnik

maksejõuetu ning kohtule ei ole esitatud andmeid, mis tõendaksid vastupidist (kd I tl 91-137).

Kohtu hinnangul võib võlgniku bilansi seisuga 01.01.2017 alusel teha järelduse, et esines

võlgniku püsiv maksejõuetus. Seda kinnitab asjaolu, et kahjum suurenes ja omakapital läks

suuremasse miinusesse. 19.01.2017 on osanikud võlgniku majanduslikku seisu arutanud ning

seadnud kahtluse alla võlgniku edasise tegevuse (kd I tl 141-142). Võlgniku püsivat

maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et 10.04.2017 on võlgniku vallasvara arestitud väärtuses

23 279,63 eurot, mis ei ole piisav ainuüksi hagejaks oleva võlausaldaja nõude täitmiseks (kd I

tl 24-25). Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et kostjate juhatuse liikmeteks oleku ajal

2016. a lõpus muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, sest vastasel juhul ei esineks olukorda,

et täitemenetluses ei ole võimalik hageja nõuet täita. Kuigi võlgniku pankrotiavalduses on

võlgniku praegune juhatuse liige Toomas Metsma märkinud võlgniku alalise maksejõuetuse

tekkimise ajaks 18.01.2018, siis see ei lükka ümber asjaolusid, mis on tuvastatavad võlgniku

01.01.2017 seisu bilansiga (kd II tl 107). Kohtule pole esitatud teisi võlgniku majanduslikke

näitajaid, mis tõendaksid vastupidist.

12. Teise elemendina tuleb hagejal tõendada, kui palju tema nõudest oleks õigeaegselt esitatud

võlgniku pankrotiavalduse korral pankrotimenetluses tõenäoliselt leidnud reaalselt

rahuldamist.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjate väidetava kohustuse rikkumise tagajärjel

halvenes hageja olukord võrreldes sellega, kui juhatuse liige oleks õigeaegselt esitanud

avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Vaidlustamata asjaolu kohaselt on võlgnik

hagejale laenu tagastanud kuni 28.02.2017 summas 75 022,13 eurot. Viimane makse on

teostatud 28.02.2017 summas 2278 eurot (kd I tl 90). Hageja näol oli tegemist nn vana

võlausaldajaga, sest nõue võlgniku vastu oli olemas juba püsiva maksejõuetuse tekkimise

hetkel. Seega saab kahjuna käsitleda varalise olukorra vahet, kui pankrotiavaldus oleks esitatud

õigeaegselt.

Kahju ja põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kostjate käitumise hindamisel silmas pidades

arvestada VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 ning § 128 sisuga ning hinnata, millised oleksid olnud

hageja võimalused oma nõude maksma panekuks, kui kostjad ei oleks eeldatavat ÄS § 180 lg

51 rikkumist toime pannud. Hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslik seos on olemas juhul, kui

kostjatele etteheidetava teota oleks hageja saanud oma nõude maksma panna. Kui hagejal oleks

jäänud nõue rahuldamata ka kostjate poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral, tuleb

jätta hagi rahuldamata. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

13. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjatele

etteheidetava teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hageja pole välja toonud ega tõendanud,

kuidas oleks 2016. a lõpus pankrotiavalduse esitamine taganud hagejale tema nõude

rahuldamise pankrotiavara arvelt.

Põhjusliku seose tuvastamiseks saab kasutada nn elimineerimismeetodit, mille abil jäetakse

kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta

saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ilma kostja teota, pole kostja tegu kahju

põhjuseks. Hageja esitas laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu kohtusse 23.02.2017.

Täitemenetluses on selgunud, et võlgnikul muu vara puudub, mille arvelt kohustust täita.

Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, milline oleks olnud tema perspektiiv oma nõude

rahuldamiseks pankrotimenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saanud pankrotiavalduse

esitamata jätmine hageja poolt väljatoodud ajal põhjustada hagejale hagis nõutavat kahju. Isegi

kui võlgniku pankrotiavaldus oleks esitatud 2016. a lõpus, siis ei ole tõendamist leidnud, et

võlgnikul oli vara, millest tasuda hagejale laenujääk ja kõrvalnõuded käesolevas hagis esitatud

ulatuses. Kohus on eeltoodud nõude eelduse tõendamise kohustust hagejale kirjalikus

eelmenetluses selgitanud (kd I tl 169).

Kuna puudub objektiivne teokoosseis, ei pea kohus vajalikuks käsitleda teisi nõude eeldusi.

14. Teiste nõude alustena tugineb hageja asjaoludele, et kostjad on muutnud võlgniku varatuks,

kostjad ei kavatsenud võlgniku kohustusi hageja ees täita ja võlgniku vara kasutati

ebaotstarbekalt ning eelistati teisi võlausaldajaid hagejale.

Nimetatud aluste hindamisel tuleb lähtuda sellest, et kostjad vastutavad põhimõtteliselt üksnes

ühingu enda ees ning erandjuhtudel on võimalik vastutus kolmandate isikute ees (ÄS § 187).

Samuti ei ole tegemist ÄS § 187 lg 4 juhtumiga, sest hageja ei nõua kahju hüvitamist

võlgnikule. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad

mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu

võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-05, p 12; nr 3-2-1-30-07, p 10).

Juhtorgani liikmete vastutus on võimalik VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete

vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-07, p 13).

Samuti ei saa hageja kostjatele ette heita ÄS § 166 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumist. ÄS §

166 lg 1 järgi on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda

osaühingu dokumentidega. Käesolevas asjas ei ole tegemist osaniku ja osaühingu vahelise

vaidlusega ning hageja juhatuse liige Urmas Uustal on samastanud ennast menetluses hagejaga.

Kohus jätab sellesisulised väited arvestamata. Kostjatel ei olnud hageja kui võlausaldaja ees

ÄS §-st 166 tuleneva teabe andmise ega dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustust.

15. Esmalt tuleb lähtuda sellest, et laenu on võtnud võlgnik ning laenu eest on tasutud võlgniku

kaubaarveid. Võlgnik asus laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ning hageja ei ole

vaidlustanud, et võlgnik on tasunud põhivõlast 16 945,24 eurot ja intressi 58 076,89 eurot.

Seega ei nõustu kohus hageja väidetega, et laenu võtmisel oli kostjate eesmärk laenu mitte

tagasi maksta ja tekitada hagejale seeläbi kahju. Kuna hagejaks ei ole võlgnik, siis ei tule kohtul

hinnata, kas sellise laenulepingu sõlmimine oli võlgniku huvides, sest ÄS § 187 lg 1 kaitse

eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Kohus jätab sellesisulised

väited arvestamata.

16. Kostjad on tõendanud, et on täitnud võlgniku rahalisi kohustusi enda rahaliste vahendite arvelt

summas 6625,34 eurot (kd I tl 160-163). Seega ei ole kostjad kasutanud võlgniku rahalisi

vahendeid kohustuste täitmiseks ning hageja ei saa teiste võlausaldajate kohustuste täitmist

kostjatele ette heita.

17. Hageja on ette heitnud kostjate poolt võlgniku vara raiskamist (mobiiltelefonide ja sõiduauto

kasutamine). Kuna hageja ei ole neid asjaolusid nõude eeldustega sidunud, siis kohtu hinnangul

ei saa nendest asjaoludest tuleneda kostjate vastutust hageja ees. Kostjatel oli juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustus ning nad vastutavad nende kohustuste rikkumisel võlgniku ees.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjate tegevus oli suunatud hagejale kahju tekitamisele.

18. Tahtlik heade kommete vastane käitumine tähendab seda, et juhatuse liikme tegevuse

eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju

tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Heade kommete

vastase tahtliku kahju tekitamisega ei ole käsitletavad need juhtumid, kus juhatuse liikme

käitumine on ametisuhtes hinnatav nõuetekohase käitumisena. Kohus leiab, et juhatuse liikmel

on õigus äriühingule kuuluvat raha majandustegevuses käsutada. Hagejal tulnuks tõendada, et

võlgnik tegi kolmandatele isikutele makseid eesmärgiga vältida selle vara arvel hageja nõude

sissenõudmist. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjad tegutsesid eesmärgiga jätta kohustused

hageja ees täitmata.

19. Kohtu hinnangul ei saa hageja käesolevas asjas ette heita kostjatele, et nad ei ole andnud

võlgniku raamatupidamisdokumentidele juurdepääsu teistele juhatuse liikmetele ega osanikele.

Tegemist ei ole hageja nõude eeldusega ning sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjatelt

kahju hüvitamist.

Samuti on hageja sellekohane väide ebaõige. Kostjad on ümber lükanud hageja väite, et kostjad

hoiavad võlgniku raamatupidamisdokumente enda käes. Hageja juhatuse liikmel Urmas

Uustal’il on olnud raamatupidamisprogrammi Directo paroolid, mille kaudu sai tutvuda kõikide

võlgniku andmetega. Seda kinnitab asjaolu, et Urmas Uustal’i paroolidega on saadud andmetele

juurdepääs ning teostatud 10.04.2017 Directo andmete alusel Toomas Metsma tellimusel

võlgniku tegevuse analüüs (vt kd I tl 180 jj). Samuti on kõik andmed kättesaadavad võlgniku

praegusel juhatuse liikmel Toomas Metsma’l (kd I tl 23-25). Kostjad on esitanud tõendid selle

kohta, et Toomas Metsma on avaldanud ebaõigeid andmeid, et pole dokumente saanud (kd II

tl 8-13, 17-20, kd II tl 65-69).

Hageja

on

välja

toonud

asjaoluna,

et

kostjad

on

esitanud

võlgniku

raamatupidamisdokumentides ebaõigeid andmeid ja raamatupidamises esineb olulisi vigu, mis

on võimendanud ettevõtte negatiivset majandustegevust.

ÄS sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest

võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-191-12,

p 16). Hageja on välja toonud, et laovarude jääk bilansi seisuga 31.03.2017 oli 60 262,38 eurot,

kuid laoseis oli 16 679,63 eurot (kd II tl 183, 184-191). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud

asjaolu olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.

Menetluskulud

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagi jääb rahuldamata,

jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest analüüsib kohus üksnes kostjate menetluskulusid.

Menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja I ja kostja II

menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1584

eurot (kd II tl 95-100, millele lisandub protokollitud taotluse alusel 1 tund 30 min, kd II tl 103).

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

23. Hinnates kostjate esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ja vajalik tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) ja kulunud aeg 13 tundi ja 5 min.

Hagejalt tuleb menetluskulud kostjate kasuks välja mõista võrdsetes osades. Kostjad on

taotlenud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS §

177 lg 4.

24. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik