Legislator Case Law & Legislation
2-18-1237/11 AI generated

2-18-1237/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-18-1237/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar

Legislator headnote

AI generated

2-18-1237/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar

Keywords

AI generated
living expenses removal expenses actual tender of performance minimum period of residence unreasonableness of return to Afghanistan unlawful entry
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1237

Tsiviilasi

Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks

täiteasjas nr 186/2017/33

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: võlgnik Üllar Selgis; isikukood XXX; elukoht XXX.

Puudutatud isik: sissenõudja Julia Jeremejeva; isikukood XXX;

elukoht XXX.

Puudutatud isik: sissenõudja Vyacheslav Eremeev; isikukood

XXX; registrijärgne elukoht XXX.

Sissenõudjate esindaja: Annika Murulaid; e-post: XXX

Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal, asukoht Õpetaja 9,

Tartu linn, 51003, Tartumaa; e-post Reet.Rosenthal@taitur.just.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr

186/2017/33.

2. Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar

Selgisele kuuluva kinnisasja asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX

XXXX suhtes sundenampakkumise läbiviimist.

3. Jätta Üllar Selgise taotlus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33 rahuldamata.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

5. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle Üllar Selgisele teatavaks tegemisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Üllar Selgis esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avaldus täitemenetluse peatamiseks ja

ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33. Avaldaja palub määrata aastane tähtaeg kinnisasjale asukohaga

XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX (edaspidi: kinnisasi) ostja leidmiseks

ja maja müügiks ning ajatada nõue maksegraafiku alusel 200-250 euroni kuus kuni ostja leidmiseni.

Avaldaja esitas 9. veebruaril 2018. a täiendava taotluse kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi

kustutamiseks. Kinnisasi on avaldaja elukoht. Kinnisasja müümisel jääks avaldaja, avaldaja vanemad

ja kaks alaealist last kodutuks. Sundenampakkumise korral ei saaks avaldaja endale kinnisasja müügist

saadava rahaga uut kodu osta, kuna saadav raha ei oleks võrdväärne kinnisasja turuhinnaga müümisel

saadava rahaga. Avaldaja sissetulekud ei võimalda ka elukoha üürimist. Kinnisasjale on seatud

hüpoteek laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Sundenampakkumise korral on pangal õigus

laenuleping üles öelda ja nõuda kogu raha tasumist. Sundenampakkumise tulem ei kataks aga ära

panga ja sissenõudjate nõudeid. Avaldaja on leidnud kinnisasjale ostja. Tehingu lõpetamiseks on vaja

aega. Sissenõudja ei ole valmis seda aga andma. Sissenõudja ei ole ka maksegraafiku sõlmimisega

nõus.

2. Sissenõudjad leiavad, et avaldus ei ole põhjendatud. Avaldaja ei ela kinnisasjal asukohaga XXXXX

XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Avaldaja elab XXX koos oma abikaasaga.

Avaldaja elab oma abikaasa juures. Avaldaja abikaasal on üks kinnisasi XXX ja kaks XXX. Kohtuasja

menetlus toimub juba 2015. aastast. Avaldaja on kohtumenetluse ajal oma vara võõrandanud või ära

kantinud. Sissenõudjad on pakkunud võlgnikule kompromissi ja võimalust tasuda osade kaupa.

Võlgnik on selle aja jooksul tasunud vaid 50 eurot. Täitemenetlus alustati 2017. aastal. Võlgnik ei ole

võla tasumiseks midagi teinud. Võlgnik ei ole seega käitunud heauskselt. Sissenõudjatel on viis last.

Võla tasumata jätmine kahjustab oluliselt sissenõudjate majandusliku seisu.

3. Kohtutäitur Reet Rosenthal leiab, et avaldajale tuleks anda tähtaeg kinnisasja müügitehingu lõpule

viimiseks kuni 16. märtsini 2018. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks tuleks jätta rahuldamata.

Kinnisvaraportaali andmetel on kinnisasja müügikuulutuse juures märgitud, et kinnisasi on

broneeritud. Kui kinnisasjale on ostja leitud, piisaks tehingu lõpule viimiseks ühest kuust. Kui tehing

ei toimu ühe kuu jooksul, ei ole mõistlik anda avaldajale veel lisaaega kinnisasja müümiseks. Avaldaja

lubadus hakata võlga tasuma 200 – 250 euro ulatuses kuus ei ole aga usutav. Avaldaja lubadusest

tasuda võlg osamaksetena on möödunud viis kuud. Avaldaja ei ole selle aja jooksul aga ühtegi makset

tasunud.

4. Kohus kuulas avaldaja isiklikult ära 16. veebruaril 2018.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 45 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7. Kohus võib TMS § 45 järgi võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada

või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada

sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

8. Avaldaja palub peatada täiteasjas nr 186/2017/33 korteriomandi asukohaga XXXXX XXX XXX,

XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX müük sundenampakkumisel ja määrata avaldajale aastane

tähtaeg korteriomandile ostja leidmiseks.

9. Avaldajal on kolm alaealist last. Avaldaja väitel jääb talle pärast hädavajalike kulude mahaarvamist

igas kuus kätte 290 (690 – 400) eurot (tl 9). Sissenõudjad on küll välja toonud, et avaldaja abikaasal

on kolm kinnisasja. Samas avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja on lahutatud (tl 56) Asja

materjalidest ei nähtu, et kinnisasjad, mille omanikuna avaldaja endine abikaasa on

kinnistusraamatusse kantud, kuuluksid avaldaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka (tl-d 57 – 62,

41 – 44). Avaldaja endisele abikaasale kuuluvaid kinnisasju ei saa seega avaldaja vara hulka arvata.

Asja materjalide kohaselt ei ole avaldajal seega peale ühe kinnisasja ja sissetuleku muud vara.

10. Täitemenetluses nr 186/2017/33 täidetav nõue on 14 783,31 eurot (tl 29). Täitemenetluse kulud on

kokku 1609,86 eurot. Nõude rahuldamiseks on kohtutäitur arestinud avaldaja kinnisasja asukohaga

XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Kinnisasja hinnaks on arestimisaktis

määratud 30 000 eurot (tl-d 17 – 20). Avaldaja on üritanud kinnisasja müüa 110 000 euro eest (tl 15).

Avaldaja väitel on ostja leidnud (tl 9, 66). Kohtu hinnangul kahjustaks kinnisasja müük

enampakkumisel oluliselt avaldaja huve, kuivõrd kinnisasjale on seatud hüpoteek, mis jääb

enampakkumisel müügi puhul kehtima. See mõjutab negatiivselt enampakkumisel saadavat hinda

samas, kui võlgnikule jääb hoolimata kinnisasja müügist kohustus krediidiandja ees. Kinnisasja

sundenampakkumise väline müümine võimaldab lisaks vältida krediidiasutusega sõlmitud

laenulepingu ülesütlemist ning kogu laenusumma 69 000 euro tagasimaksmise ja muude

ülesütlemisega seotud kohustuse tekkimist (tl 8, 26). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajal

on kinnisasja jaoks ostja olemas (tl 9, 66), oleks sundenampakkumise kohene läbiviimine kohtu

hinnangul avaldaja jaoks ebaõiglane.

11. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla

siiski väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks

ajavahemikuks. (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Arvestades

ka asjaolu, et võlgniku väitel on kinnisasjale ostja olemas ning täitemenetlus on juba ca aasta kestnud,

ei ole kohtu hinnangul sissenõudjate huvisid arvestades põhjendatud anda avaldajale kinnisasja

müümiseks aega üks aasta. Kohtu hinnangul on kinnisasja müügitehingu lõpule viimiseks mõistlik

tähtaeg kaks kuud alates määruse tegemisest. Tegemist ei ole sedavõrd pika ajaga, mis kahjustaks

ebamõistlikult sissenõudjate huve, arvestades kinnisasja enampakkumisel müümisega kaasnevat

võlgniku huvide olulist kahjustamist. Antud tähtaeg ei ole sedavõrd pikk, et võimaldaks võlgnikul

täitemenetlust asjatult venitada. Samuti juhul, kui võlgnikul õnnestub antud aja jooksul kohtutäituri

kontrolli all kinnisasi müüa (mis oleks ilmselt võlgniku huvides), ei ole võlausaldajate huvid

kahjustatud, kuivõrd ka kinnisasja müümisel enampakkumisel tuleb arvestada teatud ajakuluga.

Avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb seega rahuldada osaliselt. Täitemenetlus täiteasjas

nr 186/2017/33 tuleb peatada kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab kinnisasja asukohaga

XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX suhtes sundenampakkumise

läbiviimist.

12. Avaldaja on lisaks palunud täitemenetluses sissenõutava nõude tasumine ajatada nii, et avaldaja

saaks tasuda iga kuu 200-250 eurot. Kohtutäituri vastusest nähtub, et avaldaja on lubanud juba viis

kuud hakata võlga tasuma 200 – 250 euro kaupa. Avaldajal on olnud võimalik võlga osaliselt tasuma

hakata, kuivõrd avaldajal jääb pärast hädavajalike kulude mahaarvamist kätte 290 eurot kuus (tl 9).

Avaldaja ei sellele vaatamata siiski võlga tasuma hakanud (tl 65). Arvestades eeltoodut ning

sissenõudjate huvi nõuete rahuldamise vastu, ei ole kohtu hinnangul lisaks sundenampakkumise

edasilükkamisele põhjendatud ka täitemenetlust ajatada. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks

tuleb seega jätta rahuldamata.

13. Avaldaja on esitanud taotluse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kohus selgitab, et kohtuliku

hüpoteegi kustutamiseks tuleb avaldajal esitada eraldi taotlus tsiviilasja menetluses, milles on kohtulik

hüpoteek seatud. Kohtuliku hüpoteegi saab TsMS § 386 lg 2 järgi kustutada eelkõige juhul, kui hagi

tagamise alus on ära langenud või kui kohustatud isik on andnud tagatise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna lahend tehakse avaldaja huvides, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1

esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Arvestades, et tegemist on lihtsa hagita menetlusega, mis ei

eelda põhjalikke õigusalaseid eriteadmisi, ning asjaoluga, et avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele,

jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik