2-18-1237/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar
Legislator headnote
AI generated2-18-1237/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-1237
Tsiviilasi
Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks
täiteasjas nr 186/2017/33
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: võlgnik Üllar Selgis; isikukood XXX; elukoht XXX.
Puudutatud isik: sissenõudja Julia Jeremejeva; isikukood XXX;
elukoht XXX.
Puudutatud isik: sissenõudja Vyacheslav Eremeev; isikukood
XXX; registrijärgne elukoht XXX.
Sissenõudjate esindaja: Annika Murulaid; e-post: XXX
Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal, asukoht Õpetaja 9,
Tartu linn, 51003, Tartumaa; e-post Reet.Rosenthal@taitur.just.ee
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr
186/2017/33.
2. Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar
Selgisele kuuluva kinnisasja asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX
XXXX suhtes sundenampakkumise läbiviimist.
3. Jätta Üllar Selgise taotlus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33 rahuldamata.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
5. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle Üllar Selgisele teatavaks tegemisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Üllar Selgis esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avaldus täitemenetluse peatamiseks ja
ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33. Avaldaja palub määrata aastane tähtaeg kinnisasjale asukohaga
XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX (edaspidi: kinnisasi) ostja leidmiseks
ja maja müügiks ning ajatada nõue maksegraafiku alusel 200-250 euroni kuus kuni ostja leidmiseni.
Avaldaja esitas 9. veebruaril 2018. a täiendava taotluse kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi
kustutamiseks. Kinnisasi on avaldaja elukoht. Kinnisasja müümisel jääks avaldaja, avaldaja vanemad
ja kaks alaealist last kodutuks. Sundenampakkumise korral ei saaks avaldaja endale kinnisasja müügist
saadava rahaga uut kodu osta, kuna saadav raha ei oleks võrdväärne kinnisasja turuhinnaga müümisel
saadava rahaga. Avaldaja sissetulekud ei võimalda ka elukoha üürimist. Kinnisasjale on seatud
hüpoteek laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Sundenampakkumise korral on pangal õigus
laenuleping üles öelda ja nõuda kogu raha tasumist. Sundenampakkumise tulem ei kataks aga ära
panga ja sissenõudjate nõudeid. Avaldaja on leidnud kinnisasjale ostja. Tehingu lõpetamiseks on vaja
aega. Sissenõudja ei ole valmis seda aga andma. Sissenõudja ei ole ka maksegraafiku sõlmimisega
nõus.
2. Sissenõudjad leiavad, et avaldus ei ole põhjendatud. Avaldaja ei ela kinnisasjal asukohaga XXXXX
XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Avaldaja elab XXX koos oma abikaasaga.
Avaldaja elab oma abikaasa juures. Avaldaja abikaasal on üks kinnisasi XXX ja kaks XXX. Kohtuasja
menetlus toimub juba 2015. aastast. Avaldaja on kohtumenetluse ajal oma vara võõrandanud või ära
kantinud. Sissenõudjad on pakkunud võlgnikule kompromissi ja võimalust tasuda osade kaupa.
Võlgnik on selle aja jooksul tasunud vaid 50 eurot. Täitemenetlus alustati 2017. aastal. Võlgnik ei ole
võla tasumiseks midagi teinud. Võlgnik ei ole seega käitunud heauskselt. Sissenõudjatel on viis last.
Võla tasumata jätmine kahjustab oluliselt sissenõudjate majandusliku seisu.
3. Kohtutäitur Reet Rosenthal leiab, et avaldajale tuleks anda tähtaeg kinnisasja müügitehingu lõpule
viimiseks kuni 16. märtsini 2018. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks tuleks jätta rahuldamata.
Kinnisvaraportaali andmetel on kinnisasja müügikuulutuse juures märgitud, et kinnisasi on
broneeritud. Kui kinnisasjale on ostja leitud, piisaks tehingu lõpule viimiseks ühest kuust. Kui tehing
ei toimu ühe kuu jooksul, ei ole mõistlik anda avaldajale veel lisaaega kinnisasja müümiseks. Avaldaja
lubadus hakata võlga tasuma 200 – 250 euro ulatuses kuus ei ole aga usutav. Avaldaja lubadusest
tasuda võlg osamaksetena on möödunud viis kuud. Avaldaja ei ole selle aja jooksul aga ühtegi makset
tasunud.
4. Kohus kuulas avaldaja isiklikult ära 16. veebruaril 2018.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6. Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja täitemenetluse
seadustiku (TMS) § 45 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi
hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7. Kohus võib TMS § 45 järgi võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada
või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada
sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
8. Avaldaja palub peatada täiteasjas nr 186/2017/33 korteriomandi asukohaga XXXXX XXX XXX,
XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX müük sundenampakkumisel ja määrata avaldajale aastane
tähtaeg korteriomandile ostja leidmiseks.
9. Avaldajal on kolm alaealist last. Avaldaja väitel jääb talle pärast hädavajalike kulude mahaarvamist
igas kuus kätte 290 (690 – 400) eurot (tl 9). Sissenõudjad on küll välja toonud, et avaldaja abikaasal
on kolm kinnisasja. Samas avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja on lahutatud (tl 56) Asja
materjalidest ei nähtu, et kinnisasjad, mille omanikuna avaldaja endine abikaasa on
kinnistusraamatusse kantud, kuuluksid avaldaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka (tl-d 57 – 62,
41 – 44). Avaldaja endisele abikaasale kuuluvaid kinnisasju ei saa seega avaldaja vara hulka arvata.
Asja materjalide kohaselt ei ole avaldajal seega peale ühe kinnisasja ja sissetuleku muud vara.
10. Täitemenetluses nr 186/2017/33 täidetav nõue on 14 783,31 eurot (tl 29). Täitemenetluse kulud on
kokku 1609,86 eurot. Nõude rahuldamiseks on kohtutäitur arestinud avaldaja kinnisasja asukohaga
XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Kinnisasja hinnaks on arestimisaktis
määratud 30 000 eurot (tl-d 17 – 20). Avaldaja on üritanud kinnisasja müüa 110 000 euro eest (tl 15).
Avaldaja väitel on ostja leidnud (tl 9, 66). Kohtu hinnangul kahjustaks kinnisasja müük
enampakkumisel oluliselt avaldaja huve, kuivõrd kinnisasjale on seatud hüpoteek, mis jääb
enampakkumisel müügi puhul kehtima. See mõjutab negatiivselt enampakkumisel saadavat hinda
samas, kui võlgnikule jääb hoolimata kinnisasja müügist kohustus krediidiandja ees. Kinnisasja
sundenampakkumise väline müümine võimaldab lisaks vältida krediidiasutusega sõlmitud
laenulepingu ülesütlemist ning kogu laenusumma 69 000 euro tagasimaksmise ja muude
ülesütlemisega seotud kohustuse tekkimist (tl 8, 26). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajal
on kinnisasja jaoks ostja olemas (tl 9, 66), oleks sundenampakkumise kohene läbiviimine kohtu
hinnangul avaldaja jaoks ebaõiglane.
11. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla
siiski väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks
ajavahemikuks. (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Arvestades
ka asjaolu, et võlgniku väitel on kinnisasjale ostja olemas ning täitemenetlus on juba ca aasta kestnud,
ei ole kohtu hinnangul sissenõudjate huvisid arvestades põhjendatud anda avaldajale kinnisasja
müümiseks aega üks aasta. Kohtu hinnangul on kinnisasja müügitehingu lõpule viimiseks mõistlik
tähtaeg kaks kuud alates määruse tegemisest. Tegemist ei ole sedavõrd pika ajaga, mis kahjustaks
ebamõistlikult sissenõudjate huve, arvestades kinnisasja enampakkumisel müümisega kaasnevat
võlgniku huvide olulist kahjustamist. Antud tähtaeg ei ole sedavõrd pikk, et võimaldaks võlgnikul
täitemenetlust asjatult venitada. Samuti juhul, kui võlgnikul õnnestub antud aja jooksul kohtutäituri
kontrolli all kinnisasi müüa (mis oleks ilmselt võlgniku huvides), ei ole võlausaldajate huvid
kahjustatud, kuivõrd ka kinnisasja müümisel enampakkumisel tuleb arvestada teatud ajakuluga.
Avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb seega rahuldada osaliselt. Täitemenetlus täiteasjas
nr 186/2017/33 tuleb peatada kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab kinnisasja asukohaga
XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX suhtes sundenampakkumise
läbiviimist.
12. Avaldaja on lisaks palunud täitemenetluses sissenõutava nõude tasumine ajatada nii, et avaldaja
saaks tasuda iga kuu 200-250 eurot. Kohtutäituri vastusest nähtub, et avaldaja on lubanud juba viis
kuud hakata võlga tasuma 200 – 250 euro kaupa. Avaldajal on olnud võimalik võlga osaliselt tasuma
hakata, kuivõrd avaldajal jääb pärast hädavajalike kulude mahaarvamist kätte 290 eurot kuus (tl 9).
Avaldaja ei sellele vaatamata siiski võlga tasuma hakanud (tl 65). Arvestades eeltoodut ning
sissenõudjate huvi nõuete rahuldamise vastu, ei ole kohtu hinnangul lisaks sundenampakkumise
edasilükkamisele põhjendatud ka täitemenetlust ajatada. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks
tuleb seega jätta rahuldamata.
13. Avaldaja on esitanud taotluse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kohus selgitab, et kohtuliku
hüpoteegi kustutamiseks tuleb avaldajal esitada eraldi taotlus tsiviilasja menetluses, milles on kohtulik
hüpoteek seatud. Kohtuliku hüpoteegi saab TsMS § 386 lg 2 järgi kustutada eelkõige juhul, kui hagi
tagamise alus on ära langenud või kui kohustatud isik on andnud tagatise.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Kuna lahend tehakse avaldaja huvides, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1
esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Arvestades, et tegemist on lihtsa hagita menetlusega, mis ei
eelda põhjalikke õigusalaseid eriteadmisi, ning asjaoluga, et avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele,
jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin
Kohtunik