2-16-100113/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-100113

Tsiviilasi

Korteriühistu Nurmiku tee 16 hagi XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. novembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 688,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Korteriühistu Nurmiku tee 16

(registrikood 80161941), seaduslikud esindajad juhatuse

liikmed IM, RS ja PM, lepinguline esindaja Cärolin

Olluk

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erkki Evart

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 29. mail ja 30. oktoobril 2017 ning

8. jaanuaril 2018, millel osalesid hageja juhatuse liikmed

IM, RS, PM ja lepinguline esindaja Cärolin Olluk ning

kostja XX ja tema lepinguline esindaja Erkki Evart;

seejärel kirjalikus menetluses

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 5. veebruari 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ning võtta tsiviilasja toimikusse viidatud

kuupäeva menetlusdokumendi lisadest nr 3 ja 4, aga ülejäänud lisad jätta vastu

võtmata.

2. Jätta rahuldamata kostja 14. veebruari 2018 taotlused täiendavate dokumentaal-

sete tõendite vastuvõtmiseks.

3. Harju Maakohtu 30. novembri 2016 otsus tühistada osas, millega kostjalt mõisteti

hageja kasuks välja põhivõlg 519,24 eurot ületavas summas ja vastavalt sellele

viivis. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 519,24 eurot ületava

põhivõla summa ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata. Tühistada sama otsus

viivise määra osas alates 1. jaanuarist 2018 ja teha selles osas uus otsus, milles

määrata

alates

nimetatud

kuupäevast

sissenõutavaks

viivise

määraks

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määr.

4. Ülejäänud osas jätta punktis 3 viidatud otsus muutmata.

2 (12)

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

7. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks vastavalt resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Rahuldada

Korteriühistu

Nurmiku

tee 16

hagi

XX

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks põhivõlg summas

519,24 eurot ja otsuse avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 305,30 eurot.

3. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks viivis põhivõlalt

(519,24 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

24. veebruarist 2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.

5. Rahuldada Korteriühistu Nurmiku tee 16 menetluskulude suuruse kindlaks-

määramise avaldused.

6. Välja

mõista

XX-lt

Korteriühistu

Nurmiku

tee 16

kasuks

maakohtu

menetluskulude hüvitis 985 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis

1 008 eurot.

7. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Korteriühistu Nurmiku tee 16 (hageja) esitas 5. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võla 845,18 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja

esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagi menetluse korras.

2. Hageja esitas 21. märtsil 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 1 249,06 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 120,17 eurot ja viivis määraga 0,07%

päevas põhinõudelt alates 22. märtsist 2016 kuni põhivõla lõpliku tasumiseni.

Hagi alusena tõi hageja esile, et:

3 (12)

 kostjale kuulub korteriomand aadressil Nurmiku tee 16-5 Tallinnas (edaspidi „kostja

korter“) ning kostja on hageja liige;

 kostja on jätnud maksmata ajavahemikul 31. märtsist 2015 kuni 29. veebruarini 2016

korteri valdamise ja kasutamisega seonduvalt korteriühistu poolt esitatud kommunaal-

ja majandamiskulude arved kokku 1 369,23 euro ulatuses, millest põhivõlg on

1 249,06 eurot ja viivis 120,17 eurot. Viidatud arvete summa on 1 372,75 eurot, aga

123,69 eurot on kostja tasunud. Viivist arvestas hageja arve maksmise tähtajale järgneva

kuu esimesest kuupäevast arve tasumata summalt.

Täiendavalt märkis hageja, et kostjale on esitatud selgitused arvete kohta. Ühistu haldab kahte

elamut, mille põhjal on kostjale selgitatud ampritasude ja üldelektri jagunemist. Samuti on

lahendatud AS STV (edaspidi „STV“) tarbitud elektri eest tasumise küsimus. Automaatse

tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATS) hooldusteenus ja elamu tehniline valve on otsustatud

29. septembri 2014 üldkoosolekul ning halduri vahetus on otsustatud 10. detsembri 2013

üldkoosolekul. ATS teenuse ja tehnilise valve juurde kuuluv kindlustus on sõlmitud halduri

poolt ja sellele on eelnenud soodsaima pakkumise väljaselgitamine. Kõigi kulutuste aluseks on

olnud üldkoosolekul kooskõlastatud tegevused.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 nõude rahuldamiseks ei ole piisav üksnes arvete esitamine. Hageja arvetel kajastatud

teenuseid ei ole reaalselt osutatud või on kulutused ebaselged;

 kostja pole kohustatud tasuma kulutuste eest, mis pole tehtud ühise majandamise või

ühiste huvide esindamise mõttest lähtuvalt, pole seotud ehitise ja/või maatükiga, pole

vajalikud või mida pole tegelikult tehtud;

 hageja majandab kokku kahte elamut ning pole selge, kui palju või kuidas tasub üks või

teine maja erinevate teenuste/kulude eest;

 koristusteenust osutatakse ebakvaliteetselt;

 ATS hooldusteenuse ja elamu tehnilise valve täisteenuse ning haldusteenuse tellimist

pole hageja liikmete üldkoosolekul kooskõlastatud;

 põhinõude põhjendamatuse tõttu pole alust nõuda kostjalt viivist.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas 30. novembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis välja

kostjalt hageja kasuks põhivõla 1 249,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 120,17 eurot,

ja viivise 0,07% päevas põhivõlalt alates 22. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hüvitatava kulu summa.

5. Maakohus tuvastas, et hageja korterühistuna majandab elamut, kus asub kostja korter.

Maakohus tugines enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4 ja

§-le 15¹ lg 1, hageja põhikirja p-dele 3.2 ja 6, võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-le 7 ning leidis,

et hageja esitatud arvetega on kostja võlgnevus hageja ees tõendatud. Kuna arvetel on märgitud

kohustuse täitmise tähtaeg, puudub alus arvata, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

Hageja on kostjale selgitanud e-kirjavahetuses arvetega seotud asjaolusid ja võimaldanud

dokumentidega tutvuda. Ampritasu ja üldelektri jagunemise ja tasumise kohta on hageja

märkinud, et korteri nr 7 juurde kuuluv garaaž tasub oma tarbimise eest. ATS hooldusteenuse

ja elamu tehnilise valve täisteenuse kasutamise kohta on vastu võetud 29. septembril 2014

üldkoosoleku otsus. ATS hooldusteenuse juurde kuuluva kindlustuslepinguga on kostjal olnud

võimalik tutvuda, mis ilmneb poole e-kirjavahetusest. Hageja on tuleohutuse tagamiseks

põhjendatult tellinud korstnapühkimise teenust, sest see on kohustuslik kord aastas.

4 (12)

Hageja selgituse kohaselt on haldusteenuse pakkuja vahetamine otsustatud 10. detsembri 2013

üldkoosolekul ning ühtlasi on otsustatud samal koosolekul hakata ostma haldusteenust teenust

juba pakkuvalt ettevõttelt. Sealjuures on kostja ise esindajana sõlminud vastava haldusteenuse

lepingu. Puuduliku koristusteenuse kohta on kostjal võimalik esitada pretensioone, aga ühistu

ühe liikme arvamus, ei saa olla teenuse eest tasumisest keeldumise alus. Hageja esitas

remondifondi kasutamise kohta väljavõtted, millest selgub mh raha kasutamise eesmärk.

Väljavõtetelt on näha, et remondifondi on kasutatud eesmärgipäraselt ja ettenähtud korras.

Maakohus lähtus KÜS § 7 lg-le 4 ja leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise

nõue (120,17) eurot on samuti põhjendatud ning hageja nõutav viivis tuleb kostjalt välja nõuda

vastavalt hageja esitatud viivisearvestusele. Täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 alusel rahuldas kohus hageja taotluse tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

0,07% päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmiseks.

6. Maakohus tugines TsMS § 162 lg-le 1 ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus määras

hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulude suuruseks 760 eurot (ilma käibemaksuta),

millele lisandus hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Kokku määras maakohus hageja

menetluskulude hüvitiseks 985 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohtu otsus on motiveerimata. Kohus viitab KÜS-le ja hageja põhikirjale, kuid

täpsemad selgitused puuduvad. Samuti viitab kohus pealiskaudselt paarile esile

kerkinud küsimusele (nt ampritasu ja STV elektrikulu) ja leiab ilma põhjendusteta, et

hageja on nendele küsimustele piisava täpsusega vastanud;

 kohus ei võtnud arvesse kostja esitatud selgitusi ja tõendeid, vaid märkis üldsõnaliselt,

et kostja nõuet ei tunnista. Näiteks STV-d puudutavas küsimuses ei ole hageja

ammendavalt kostja vastuväitele vastanud, kuid maakohus jättis kõik kostja vastuväited,

selgitused ja tõendid tähelepanuta;

 nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule arved perioodi 31. mai 2015 kuni

31. jaanuar 2016 eest. Arvetel on saajaks/maksjaks märgitud kostja. Tegelikult väljastas

hageja samad arved kuni augustini 2015 arved Nightlife OÜ nimele. Seega on hageja

nõude põhistamiseks võltsinud tõendeid. Lisaks on hagi esitatud vale kostja vastu.

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

9. Ringkonnakohtu menetluses täpsustas hageja oma nõudeid teenuste ja kulude lõikes

järgmiselt:

 ampritasu on igal arvel kajastatud summas 2,32 eurot, mis saadi viisil, et maja kogukulu

27,84 eurot jagati tarbijate (korterite) arvuga 12. Hageja nõustus, et kahe kuu eest on

ampritasu nõutud summas makstud (arved nr 570 ja 593), samuti sellega, et samas

majas on elektritarbimise võrku ühendatud ka STV seade nn 13. tarbijana;

 ATS hoolduse eest nõutakse iga arvega 2,03 euro maksmist, mis saadi viisil, et maja

kogukulu

30 eurot

jagati selles

majas

asuvate korteriomandite reaalosade

kogupindalaga (709,6 m²) ja korrutati kostja korteriomandi reaalosa pindalaga (48 m²).

Kui lähtuda mõlema maja korteriomandite reaalosade kogupindalast (1199,9 m²), siis

tuleb jagada kogukuluna 42 eurot ja kostjal igakuiselt tasuda 1,68 eurot;

 tehnilise valve teenuse eest tuli 2015. aasta lõpuni maksta kostjal 1,22 eurot kuus ja

viimase arve järgi 2016. aasta jaanuaris 1,30 eurot. Need summad saadi sarnaselt

eelmises taandes märgituga lähtudes vastavalt maja kulust 18 ja 19,2 eurot. Kui selle

5 (12)

kulurea osas lähtuda mõlemast majast, siis on jagatavad summad 36 ja 38,40 eurot,

mille korral kostjal tuleks maksta algselt nõutust suurem summa (1,44 ja 1,54 eurot

kuus);

 haldusteenuse määr on 9,46 eurot kuus, mis saadi kogukulu 234 eurot jagamisel 1188

m²-ga ja korrutamisel 48 m²-ga;

 kindlustuse kulu jaguneb kaheks:

o varakindlustuse eest nõuab hageja arvetel nr 365, 434 ja 502 nõutud summast

3,49 euro tasumist, mis saadi kindlustusandjale makstud 87,21 euro ja korterite

kogupindala (1199,9 m²) jagatise korrutamisel kostja korteri pindalaga (48 m²);

o vastutuskindlustuse eest nõuab hageja samadel arvetel märgitus summast

0,70 euro tasumist, mis saadi summa 10,89 eurot jagamisel 733,4 m²-ga ja

korrutamisel 48 m²-ga; kui lähtuda mõlemast majast, siis on jagatav summa

17,45 eurot;

 koristusteenuste eest tuleb kostjal tasuda arvestusega lähtudes kas maja või ühistu

kogukulust ja vastavate ruutmeetrite arvust hooajapõhiselt järgmiselt:

o suveperioodi (arved nr 388–525) sisekoristuse jagatav summa on 60 eurot, mis

jagatakse maja ruutmeetrite arvuga (709,6 m²) ja kostjal tuleb tasuda 4,06 eurot;

kui lähtuda mõlema maja kogupinnast, siis tuleks jagada summa 96 eurot;

o talveperioodil (arved nr 365 ja 548–593) on jagatav summa 96 eurot ja tasuda

tuleb 6,49 eurot kuus; kui aga lähtuda mõlema maja kogupinnast, siis tuleks

jagada summa 162 eurot;

o suveperioodi välikoristuse kogusumma on 156 eurot ja talvel 210 eurot, jagades

need kogupinnaga 1199,9 m² ja korrutades 48 m²-ga kujuneb kostja tasutavaks

vastavalt 6,24 ja 8,40 eurot;

 üldelektri eest nõuab hageja kokku 17,49 euro maksmist. See summa kujuneb ühistu

elektri kogukulu ja korterite elektrikulude vahena. Hageja möönab, et ta ei esitanud selle

kulu kohta tõendeid;

 remondifondi makseid tuleb kostjal tasuda 18,43 eurot kuus. See tuleneb hageja

liikmete 16. detsembri 2014 otsusest, mille kohaselt remondifondi määr on

0,384 eurot/m². Enne seda otsust oli remondifondi määr 0,192 eurot/m², st kostja pidi

maksma ja ka maksis ilma vastuväiteid esitamata 9,22 eurot ( = 48 × 0,192);

 ühekordsete kuludena nõuab hageja veel:

o suuremahuliste jäätmete äraveo eest arvel nr 365 summat 4,90 eurot, mis saadi

vastava kulu 120 eurot jagamisel 1176,1 m²-ga;

o korstnapühkija teenuse (lõõride puhastamise eest) arvel nr 434 summat

7,14 eurot, mis saadi vastava kulu 150 eurot (kogukulu 198 eurot – nelja korteri

kamina puhastamine 48 eurot) jagamisel korterite arvuga 21;

o lumekoristuse eest arvel nr 593 summat 5,04 eurot, mis saadi vastava kulu

126 eurot jagamisel 1199,9 m²-ga;

 korteriomaniku tarbitud teenuste (elekter, vesi, jäätmevedu) summa vaidlusalustel

arvetel on kokku 821,99 eurot, mille kostja on tasunud. Algselt arvestas hageja need

tasumised varasema võlgnevuse katteks, aga ei toonud käesolevas kohtumenetluses

esile, millised varasemad arved ja milliste teenuste eest olid kostjal tasumata.

Lisaks täpsustas hageja, et nõude aluseks on korteriomanike üldkoosolekute otsused järgmiselt:

 10. detsembril 2013 toimus koosolek, millel mh otsustati haldusteenuse tellimine;

 29. septembril 2014 toimus koosolek, millel mh otsustati ATS hoolduse ja tehnilise

valve teenuse tellimine;

6 (12)

 16. detsembril 2014 toimus koosolek, millel otsustati suurendada senist remondifondi

makse arvutamise määra seniselt 0,192 eurot/m² summani 0,384 eurot/m²;

 15. juunil 2015 toimus koosolek, millel kinnitati 2015. aasta majandustegevuse

aastakava (eelarve);

 26. oktoobril 2017 toimus koosolek, millel kinnitati 2016. aasta majandusaasta aruanne.

10. Kostja vaidles täpsustatud nõuetele lisaks vastu peamiselt järgmiste väidetega:

 ampritasu on valesti jagatud 12 elektritarbija vahel, õige on see jagada 13 tarbija vahel,

sest ka STV kasutab elektrit samas majas;

 ATS hoolduse ja tehnilise valve teenuse osutamise vajadust varem ei olnud, need on

haldaja poolt peale surutud ega ole tegelikult vajalikud, lisaks ei ole kehtivalt otsustatud

nende teenuste tellimist;

 haldusteenuse tellimist ei ole üldkoosolek kehtivalt otsustanud;

 kindlustusele on ühistu esitanud ebaõiged andmeid, mistõttu kindlustusmakse on

arvutatud valel alusel;

 koristusteenuse osutamisel on olulisi puuduseid;

 üldelektri kulu ei ole hageja tõendanud ja kostja selle nõude aluseks olevaid asjaolusid

mingis osas omaks ei võta;

 remondifondi määra ei ole kehtivalt muudetud, samuti ei ole hageja tõendanud varasema

määra otsustamist ühistu liikmete üldkoosolekul;

 ühekordsete kulude nõuete aluseks olevate teenuste tellimist ei ole korteriomanikega

kooskõlastatud ja pole arusaadav, kuidas kujunes teenuse hind;

 korteriomaniku tarbitud teenuste eest on kostja tasunud.

Kostja esitas vastuväited hageja liikmete üldkoosolekute otsuste kehtivuse osas:

 10. detsembri 2013 koosoleku protokolli ei ole korteriomanikele edastatud ja protokoll

on puudustega, sest sellel pole protokollija allkirja, samuti puudub koosolekul osalejate

nimekiri;

 29. septembri 2014 koosoleku protokolli järgi ei toimunud hääletamist ja otsustamist

muudes punktides peale päevakorra p 1, lisaks puudus kvoorum, sest osalejate

nimekirjas märgitud MS (korter nr 2) ja EL (korterid nr 7 ja 22) puudusid ega olnud

andnud kohast volitust;

 16. detsembri 2014 koosolekul puudus samuti kvoorum, sest lisaks eelmises taandes

märgitule puudusid ka T ja/või HM(korter nr 17) ega olnud kedagi volitanud end

esindama;

 15. juuni 2015 koosoleku protokollis on tehtud parandus (10 osaleja asemel märgitud

hiljem 12) ja ka selle koosolekul puudusid tegelikult MS ja EL ning nende võimalike

esindajate volitused ei ole tõendatud;

 26. oktoobri 2017 koosoleku otsused on kostja kohtus tähtaegselt vaidlustanud, neile ei

saa hageja käesolevas asjas tugineda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata.

Menetluskulud jäävad kõik siiski kostja kanda.

Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebuse ja otsustab seejärel sisulise arutamise tulemuse

põhjal, millised seni veel lahendamata taotlustest tuleb rahuldada (TsMS § 442 lg 5 esimene

lause).

7 (12)

12. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on korteriühistu ja kostja selle liige. Hageja koostas

2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta jaanuarini (nõudeperiood) kostjale arved nr 365–593

kokku summas 1 372,75 eurot (I kd tl 35–45). Kostja tasus arved osaliselt, makstes neil arvetel

kajastatud summadest kokku 826,63 eurot (sh 821,99 eurot tarbitud teenuste eest ja 4,64 eurot

kahe kuu ampritasu, II kd tl 161–162), maksmata on veel 546,12 eurot. Nendes asjaoludes ei

ole pooltel praeguseks vaidlust. Samuti ei vaidle pooled hageja hallatava kahe elamu korterite

üldpindala (1199,9 m²) ja kostja korteri pindala (48 m²) üle.

13. Kostja heidab kaebuses maakohtule põhjendatult ette nõude rahuldamist üksnes arvete

põhjal. Korteriühistu arvest ei tulene korteriomanikule kohustusi, vaid KÜS § 13 lg 4 ning § 15¹

lg-te 1 ja 2 alusel tuleb tal kanda oma korteriomandi suuruse järgi arvutatud osa korteriühistu

vajalikest kuludest eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ja remondiks ning tasust korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest. Seega tuleb kohtul korteriühistu osutatud teenuste ja kantud kulude alusel

esitatud nõude lahendamisel teha kindlaks, kas korteriomanikul on nende eest tasumise

kohustus. Hagi aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja (TsMS § 230 lg 1). Siiski ei

ole neil kaalutlustel otsest tähtsust sellel, kelle nimele ühistu arved väljastas.

14. Kostja kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ja KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi hageja

kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka hageja põhikirja (I kd tl 31–34) järgi osalema

elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. See

tuleneb nii enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest

lausest ja lg-st 2 kui ka kaasomandi kohta üldiselt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-st 1.

Elamu kaasomandiosale tehtud kulutuste hüvitamist võivad eri isikud nõuda korteriomanikult

erineval õiguslikul alusel. Kui tegu on vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele (kaasomanikele) KOS § 15 lg-st 2 ja

AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule

(kaasomanikule) sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Muude elamule tehtud

kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui

korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS §-s 15¹ nimetatud

majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku

kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega (Riigikohtu

8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 15 ja 16, samuti seal viidatud

13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21 ja 22).

Maksete tegemise kohustus tuleneb kostjale ka hageja põhikirja p 3.2 teisest taandest ja p-st 6.

Nii põhikirja kui ka KÜS § 15¹ lg 1 järgi peab kostja tasuma majandamiskuludest osa, mis

vastab talle kuuluva korteriomandi suurusele. Nende kulude osas, kus pooled ei ole üksmeelsed

mõne muu arvestusaluse kohaldamises, tuleb lähtuda ühistu kogukulust, jagada see arvuga

1199,9 ja korrutada kostja kohustuse suuruse leidmiseks 48-ga.

15. Kostja ei vabane korteriühistule osutatud teenuste eest kulude kandmise kohustusest

võrdeliselt enda kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et

teenused võisid olla ebakvaliteetsed. Teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab

teenuse osutajate vastu esitada hageja kui teenuse tellija. Kui vastav kulu on käsitatav vajaliku

majandamiskuluna, siis peab kostja hageja liikmena selle tasumises KÜS § 15¹ alusel osalema

(Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 25).

Korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude

tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS § 15¹ lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb

KÜS § 13 lg 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise

elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. See ei tähenda, et häälteenamusega

saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 15¹

järgsete kulude hulka (Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 28).

8 (12)

16. Eelnevast tuleneb, et hageja põhinõude lahendamiseks tuleb esmalt kontrollida, milliste

üldkoosolekute otsuste põhjal saab hageja nõuda kostjalt majandamiskulude tasumist. Hageja

väidab, et kostja jättis osaliselt tasumata arved, mis esitati korteriühistu osutatud ja vahendatud

teenuse eest perioodil alates 31. märtsist 2015 kuni 29. veebruarini 2016. Seega tuleb

kontrollida, millised otsused on kehtivalt vastu võetud 2015. ja 2016. aasta kohta.

17. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu

liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek

ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks

vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS

§ 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete

alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud,

on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt 28. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05,

p 11, ja 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete

üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu

liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu (Riigikohtu

13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 esimene lõik).

18. Siiski ei takista eeltoodu kostja tuginemist üldkoosoleku otsuse puudumisele või tühisusele.

KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 2 sätestab, et

otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

Sarnaselt saab kostja tavalise vastuväite korras tugineda sellele, et mõni otsus on vastu võtmata.

Muu hulgas heidab kostja hagejale ette, et koosolekute kvooruminõue on täitmata.

Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis

on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku

üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad

kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib

mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul

on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul,

kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜS ei näe

üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu

kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel MTÜS-s sätestatut (Riigikohtu 27. märtsi 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Hageja põhikirja p 5.4 näeb ette, et liikmete

üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega

määratud häältest.

TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja

hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku

organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10).

Seega kujuneb korteriühistu üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis

on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab

otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks

õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda

nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul

rääkida ei saa (Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21).

19. Hageja liikmete 10. detsembri 2013 ja 29. septembri 2014 koosolekute (I kd tl 111–114,

91–93) otsuste kehtivust ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, sest need ei seondu

nõudeperioodi ega otseselt nende kulude või maksetega, mille osalist hüvitamist või tasumist

hageja käesolevas asjas kostjalt nõuab.

9 (12)

20. Hageja liikmete 16. detsembri 2014 üldkoosoleku (I kd tl 87–90) otsuste kehtivus omab

tähtsust seepärast, et sellel otsustati muuta remondifondi suurust ja koguda edaspidi elamu

remondiks raha määraga 0,384 eurot/m². Vaidlustamata asjaoludel pidi selleks, et koosolek

oleks otsustusvõimeline, osalema 12 liiget, mis vastab ka koosoleku registreerimislehele.

Kostja väitel puudus koosoleku läbiviimiseks kvoorum, sest MS, EL ja T. või HM koosolekul

ei osalenud. Hageja esitas MS ja EL heakskiidud (III kd tl 101–103), aga ei tõendanud, e T. või

HM oleks otsuse heaks kiitnud või volitanud kedagi end esindama. Seega puudus

16. detsembri 2014 koosoleku läbiviimiseks kvoorum ja hageja ei saa viidatud otsusele edukalt

tugineda.

21. Hageja liikmete 15. juuni 2015 üldkoosolekul (I kd tl 100–109) arutati ja kinnitati

2015. aasta majandustegevuse aastakava KÜS § 15 lg 1 tähenduses, mida nimetati eelarveks.

Selle üldkoosoleku osas esitas kostja vastuväited, et protokollis oli tehtud parandus (algne

kohalviibijate arv 10 parandatud 12-ks) ning MS ja EL koosolekul ei osalenud. Seadusest ei

tulene, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokolli ei võiks parandada. Lisaks nähtub

koosolekul osalejate registreerimislehelt, et registreeritud on 12 korteriomanikku. MS ja EL

kiitsid nende nimel antud hääled heaks (III kd tl 103–105).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et korteriühistu kui mittetulundusühingu liikmete

üldkoosolekul osalemist ja seal antud häält ei saa hiljem heaks kiita. TsÜS § 67 lg 1 järgi on

tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt mitmepoolne

tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt

TsÜS § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a

juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne

tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita (Riigikohtu 25. aprilli 2006

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10; vt esindaja tegevuse heakskiidu võimaluse kohta nt

15. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10, p 9 teine lõik). Heakskiit peab järgima

sama vorminõuet nagu algne volitus (TsÜS § 129 lg 6), see tingimus on täidetud.

Praegusest erineb Riigikohtu 25. aprilli 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 p-s 11 käsitletud

olukord, mille puhul heakskiitu otsusele soovis anda korteriomanik, kes ise ega esindaja kaudu

koosolekul ei osalenud. Koosolekut ei saa lugeda tagasiulatuvalt toimunuks seeläbi, et otsuse

kiidab heaks koosolekul (isiklikult või esindaja kaudu) mitteosalenud liige, aga see ei takista

koosolekul osalenud esindaja antud hääle heakskiitmist eelmises lõigus toodud alustel.

Eelnevast tuleneb, et kostja vastuväited ei anna alust tuvastada 15. juuni 2015 otsuste tühisust

ega puudumist ja sama aasta majanduskava on sel koosolekul kehtivalt kinnitatud.

22. Hageja

liikmete

26. oktoobri 2017

üldkoosolekul

kinnitati

hageja

2016. aasta

majandusaasta aruanne. Kostja leiab, et hageja ei saa selle koosoleku otsustele tugineda, sest

kostja on need tähtaegselt vaidlustanud. Hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Kohus nõustub

kostjaga, et kui korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus on tähtaegselt vaidlustatud, siis ei saa

sellele enne kohtuvaidluse lõppemist edukalt tugineda teises kohtuasjas.

23. Hageja nõudega hõlmatud kulud ja tasud vastavad 15. juuni 2015 koosolekul kinnitatud

majanduskavale (II kd tl 108–109). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et teenuste

tellimist pole otsustatud või korteriomanikega kooskõlastatud. Ühistu nimel teenuste tellimise

saab majanduskava kinnitamisega heaks kiita (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-133-15, p 15, samuti selles viidatud 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-

13, p 11, ja 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18). Kuna uut majanduskava

2016. aasta kohta ei olnud enne arve nr 593 väljastamist vastu võetud, siis võis hageja lähtuda

eelmise aasta majanduskavast, st nõuda kostjalt samade teenuste ja kulutuste eest tasumist

samaldel alustel nagu eelmisel aastal.

10 (12)

24. Järgmiseks hindab kohus hageja väiteid kostjale osutatud ja vahendatud teenuste lõikes:

 ampritasu osas on pooled üksmeelsed, et see tuleb arvutada ühe maja kogukulu

(27,84 eurot, II kd tl 182–198) ja 13 tarbija põhjal, st selleks on 2,14 eurot ( = 27,84 :

13); lisaks on kahe kuu ampritasu nõutud summas makstud (arved nr 570 ja 593);

 ATS hoolduse kogukulu on 42 eurot (II kd tl 199–211), st kostjal on kohustu tasuda

1,68 eurot kuus ( = 42 : 1199,9 × 48);

 tehnilise valve teenuse kogukulu ühistul oli 2015. aasta lõpuni 36 eurot kuus 2016. aasta

jaanuaris 38,40 eurot (II kd tl 199–211), mis eelmises taandes rakendatud valemi järgi

tähendaks kostjale kohustust tasuda vastavalt 1,44 ja 1,54 eurot kuus. Kuna hageja

nõudis arvetel ja hagi esitades kostjalt vastavalt 1,22 ja 1,30 euro maksmist, siis ei saa

kostjalt suuremat summat välja mõista;

 haldusteenuse igakuisest kogukulust 234 eurot (II kd tl 212–217) peab kostja tasuma

9,36 eurot ( = 234 : 1199,9 × 48);

 kindlustuse kulu jaguneb kaheks:

o varakindlustuse eest nõuab hageja arvetel nr 365, 434 ja 502 nõutud summast

3,49 euro tasumist, mis saadi kindlustusandjale makstud 87,21 euro (II kd

tl 218–219) ja korterite kogupindala jagatise korrutamisel kostja korteri

pindalaga, selles osas on nõue põhjendatud;

o vastutuskindlustuse osas tuleb sarnaselt lähtuda küll mõlema maja kogukulust

17,45 eurot, aga see ei muuda nõude põhjendatuse ulatust, st kostjal tuleb

vastavate kuude eest tasuda 0,70 eurot ( = 17,45 : 1199,9 × 48);

o kokku on kindlustuse kulu 4,19 eurot, aga arvel nr 593 on kindlustuse eest kokku

nõutud 3,82 euro tasumist, ka selles osas ei saa nõuet ületada;

 koristusteenuste eest tuleb kostjal tasuda arvestusega lähtudes kas maja või ühistu

kogukulust (II kd tl 220–231) ja vastavate ruutmeetrite arvust hooajapõhiselt järgmiselt:

o suveperioodi (arved nr 388–525) sisekoristuse jagatav summa on 96 eurot ja

kostjal tuleb tasuda 3,84 eurot ( = 42 : 1199,9 × 48);

o talveperioodil (arved nr 365 ja 548–593) on jagatav summa 162 eurot ja tasuda

tuleb 6,48 eurot kuus ( = 162 : 1199,9 × 48);

o suveperioodi välikoristuse kogusumma on 156 eurot ja talvel 210 eurot, jagades

need kogupinnaga 1199,9 m² ja korrutades 48 m²-ga kujuneb kostja tasutavaks

vastavalt 6,24 ja 8,40 eurot;

 üldelektri eest nõuab hageja 17,49 euro maksmist, aga kuna ta ei esitanud selle kulu

kohta tõendeid ja kostja vaidles kulule vastu, siis jääb vastavas osas hagi rahuldamata;

 remondifondi makseid tuleb kostjal tasuda 18,43 eurot kuus ( = 0,384 × 48). Kuigi

hageja ei saa edukalt tugineda 16. detsembri 2014 otsusele, siis tuleneb vastav kohustus

ka hageja liikmete 15. juuni 2015 otsusest majandustegevuse aastakava kinnitamise

kohta. Viidatud kavas planeeriti remondifondi sissetulekuks 460,76 eurot kuus

( ≈ 0,38 eurot/m²). Võttes arvesse samas tabelis toodud m²-te koguarvu (1199,9), siis

nähtub kavandatud igakuisest tulust tasumäär 0,384 eurot/m² ( ≈ 460,76 : 1199,9);

 ühekordsete kuludena peab kostja tasuma:

o suuremahuliste jäätmete äraveo (II kd tl 225, 232–233) eest arve nr 365

summast 4,80 eurot ( = 120 : 1199,9 × 48);

o korstnapühkija teenuse (lõõride puhastamise, II kd tl 234) eest arve nr 434

summast 6 eurot ( = 150 : 1199,9 × 48);

o lumekoristuse (II kd tl 201) eest arve nr 593 summast 5,04 eurot ( = 126 : 1199,9

× 48).

11 (12)

25. Arvete ja kululiikide kaupa kujuneb hageja põhjendatud nõue järgmiseks:

Arve nr

593 KOKKU

Ampritasu

2,14

2,14

2,14

2,14

2,14

2,14

2,14

2,14

2,14

19,26

ATS hooldus

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

1,68

18,48

Teh.valve

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,22

1,30

13,50

Haldusteenus

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

9,36

102,96

Kindlustus

4,19

4,19

4,19

3,82

16,39

Sisekoristus

6,48

3,84

3,84

3,84

3,84

3,84

3,84

3,84

6,48

6,48

6,48

52,80

Väliskoristus

8,40

6,24

6,24

6,24

6,24

6,24

6,24

6,24

8,40

8,40

8,40

77,28

Remondifond 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43 18,43

202,73

Ühekordne k.

4,80

6,00

5,40

16,20

KOKKU

56,70 42,91 42,91 53,10 42,91 42,91 47,10 42,91 47,71 45,57 54,51

519,24

26. Hageja nõuab kostjalt ka viivise maksmist. Kuna kostja on olnud viivituses korteriühistule

maksete tegemisega, siis on viivise nõue põhjendatud vastavalt põhinõude rahuldamisele.

Enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel võis ühistu juhatus nõuda majandamis-

kulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist 0,07% maksmata summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Alates käesolevast aastast näeb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42

lg 1 ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, st praegu määraga 8% aastas.

Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hagejale viivist kuni otsuse tegemiseni summas 305,30 eurot

järgmise arvestuse kohaselt:

Arve nr

Summa

56,70 42,91 42,91 53,10 42,91

42,91

47,10

42,91 47,71 45,57 54,51

Viivis alates 1.5.15 1.6.15 1.7.15 1.8.15 1.9.15 1.10.15 1.11.15 1.12.15 1.1.16 1.2.16 1.3.16

Päevi kuni

31. 12. 2017

Viivis kuni

31. 12. 2017 38,74 28,38 27,48 32,86 25,62

24,72

26,11

22,89 24,41 22,33 25,60

Päevi kuni

23. 2. 2018

Viivis kuni

23. 2. 2018

0,67

0,51

0,51

0,63

0,51

0,51

0,56

0,51

0,56

0,54

0,65

Alates otsuse tegemisest tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

27. Hageja esitas 5. veebruaril 2018 tähtaegselt taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks, kostja vaidles neile vastu. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotlused osaliselt:

 kuna EL kiitis heaks kõigil vaidlusalustel koosolekutel tema nimel antud hääled, siis ei

ole vaja võtta tõenditena toimikusse varasemaid volikirju (lisad nr 1 ja 2) ning on TsMS

§ 238 lg 1 p 2 mõtte järgi piisav võtta toimikusse heakskiit (lisa nr 3);

 ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et MS heakskiit (lisa nr 4) võiks olla kirjutatud RS

käekirjaga. Varasemate koosolekute protokollidest on näha RS käekiri ja allkiri, aga

need ei sarnane heakskiiduga. Seega ei ole kostja oma võltsituse vastuväidet piisavalt

põhistanud ja ringkonnakohus saab tõendi vastu võtta;

 lisad nr 5–9 seonduvad 26. oktoobri 2017 koosolekuga, aga vastavalt eespool p-s 22

märgitule ei saa ringkonnakohus sellel koosolekul otsustatud vaidluse lahendamisel

arvesse võtta. Järelikult ei ole viidatud lisad asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb

TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keelduda.

12 (12)

Kostja esitas 14. veebruaril 2018 kaks täiendavat tõendit (EL volikiri ja kohtumääruse

väljavõte). Eelmise lõigu esimeses ja viimases taandes märgitud kaalutlustel ei ole need tõendid

asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb samuti TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel

keelduda.

Vastu võtmata jäänud tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid pooltele tagastada.

28. Kokkuvõtvalt kuuluvad nii kaebus kui ka hagi rahuldamisele osaliselt.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati põhinõudest suurema summa kui

519,24 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Selle summa ulatuses on hageja põhinõue edukas,

samuti tuleb sellelt tasuda viivist. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Viivise määra alates

käesoleva aasta algusest tuleb muuta vastavalt eespool p-s 26 märgitule. Juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

29. Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel ja jätta need kostja kanda. Hageja

nõustus lahendama vaidluse kokkuleppel selliselt, et kostja tasub hagejale 500 eurot ja pooled

kannavad ise oma menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab hagi sellega piisavalt sarnases

ulatuses mõistes välja põhivõla 519,24 eurot ja viivise 305,30 eurot.

Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, siis ongi TsMS § 163 lg 2 eesmärgiks soodustada poolte

kokkulepet olukorras, kus menetluse kestel muutunud seisukohtade tõttu on mõeldavad

teatavad järeleandmised poolte esialgsetest positsioonidest. Hageja oli kompromissina nõus

isegi väiksema summaga, kui tal on õigus saada kohtuotsuse järgi. Sellises olukorras ei anna

alust jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata kostja argumendid, et ta vaidles osaliselt hagile

põhjendatult vastu ja soovis saada sisulist kohtulahendit.

30. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb ringkonnakohtu menetluskulud määrata kindlaks

hageja kulunimekirjade põhjal. Hageja esitas ringkonnakohtule järgmised kulunimekirjad:

 30. oktoobril 2017 summas 624 eurot õigusabiteenuse eest 6,5 t ulatuses (kaebusele

vastamine, ettevalmistumine ja osalemine 29. mai 2017 istungil, tõenditega tutvumine,

nende esitamine ja kostja tõenditele vastamine);

 8. jaanuaril 2018 summas 240 eurot õigusabiteenuse eest 2,5 t ulatuses (ettevalmistus ja

osalemine 30. oktoobri 2017 istungil ning täiendavate tõendite ja seisukoha esitamine)

 12. veebruaril 2018 summas 144 eurot õigusabiteenuse eest 1,5 t ulatuses (suhtlus

kliendiga, tõendite kogumine, 5. veebruari 2018 seisukoha koostamine, kostja

seisukoha ja taotlusega tutvumine ning vastuse koostamine).

Hageja esindaja tasumäär 96 eurot/t on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on

vajalikud ja põhjendatud nimekirjades kajastatud toimingud kokku 10,5 t ulatuses. Seega tuleb

kostjal hagejale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 008 eurot ( = 10,5 × 96).

Maakohus määras kindlaks senises menetluses hageja põhjendatud ja vajaliku kulu 985 eurot,

mida ringkonnakohtul pole alust muuta.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-e 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitatavalt menetluskulult peab kostja maksma viivist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm