1-18-460/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-460 Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi Grete Kallase (Kallas) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5. veebruari 2018. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Grete Kallas (ik 47504094911; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Grete Kallase apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 5. veebruari 2018. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS §

199 lg 2 p 9 järgi süüdi Grete Kallas, keda karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta

4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks G. Kallase kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 11.12.2017. Lisaks mõistis maakohus G. Kallaselt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 870 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust summas 120 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast summas 750 eurot. Maakohus määras, et G. Kallasel on võimalik tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Samuti rahuldati tsiviilhagi ja G. Kallaselt mõisteti välja 221,02 eurot C AS kasuks.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni G. Kallas, kes palub esitatud kaebuses läbi vaadata vaidlustatav maakohtu otsus osas, millega mõisteti välja kaitsjatasu summas 120 eurot, kuna G. Kallas kategooriliselt ei nõustu selle summaga. Nimelt kohtus ta kaitsjaga ainult üks kord, kui nad sõlmisid prokuröriga kokkulepet, mis võttis aega 15-20 minutit. Nii palju kui G. Kallasele teada, on määratud kaitsja tasu umbes 25 eurot tund. Eeltoodu alusel palub G. Kallas määrata adekvaatne summa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, sõlmitud kokkuleppe ning G. Kallase apellatsiooniga, leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-7-16 märgitu kohaselt kuuluvad tulenevalt KrMS § 245 lg 1 p-st 12 kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, mis tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

6. Kriminaalasjas on G. Kallase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 19.01.2018. a, milles on muuhulgas ära näidatud ka tasumisele kuuluvad menetluskulud ja seda absoluutsummana, samuti on üheselt välja toodud kaitsjatasu summas 120 eurot. G. Kallas kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on prokurör, süüdistatav ja kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele ja sellega kokkuleppes välja toodud kujul nõustunud. Seega on G. Kallas ise nõustunud kokkuleppega kaitsjatasu suuruse osas summas 120 eurot.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus G. Kallas kinnitas samuti, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimisel väljendas ta oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

8. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise ja selle suurusega ning ei ole tõstatanud küsimust kaitsjatasu suurusega seoses. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i

9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele.

10. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning kaitsjatasu suuruse vähendamist, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

11. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/