2-16-10124/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-10124

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10124

Tsiviilasi

Osaühingu FinEst Metallid hagi Nordea Bank AB (Eesti

filiaali kaudu) vastu täitmise tuvastamiseks ja 2008,23 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7186 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Osaühing FinEst Metallid (registrikood

11162332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja (apellant): Nordea Bank AB Eesti filiaal (regitrikood

12608043), tehingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo

Koch ja vandeadvokaadi abi Annely Sepp

Kohtuistungi toimumise aeg

26.01.2018.a

Istungil osalenud isikud

Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Annely Sepp

ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 10.03.2017.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi

rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses

rahuldamata

2. Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud hageja, Osaühing FinEst Metallid kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

1(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

01.07.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tuvastada, et 11.03.2016.a

hageja võõrandatud kinnistu (registriosa nr 4249106, kinnistu) müügisumma, sh 7186 eurot,

on läinud tervikuna kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 0932121622400 järgi laenu

tagasimakseks, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1852,25 eurot. 26.07.2016.a esitatud

hagi täpsustuse järgi palus hageja mõista kostjalt välja 2008,23 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas Pärnu Maakohus 23.11.2015.a määrusega hageja

saneerimiskava. Saneerimiskava kohaselt olid kostja kui hageja võlausaldaja nõuded

koondatud esimesse rühma pandiga tagatud nõuetena, mille täitmine ajatati kuni 30.06.2019.a.

Saneerimiskavasse sisestati nõuded kostja esitatud andmete alusel. Kostja nõuded tulenesid

poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 09321216224 (laenuleping I) ja 0932121622400

(laenuleping II), mida käendasid vastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ja

Sihtasutus KredEx (KredEx). Hageja müüs 11. märtsil 2016 kinnistu hinnaga 20 000 eurot.

Müügilepingu kohaselt tehakse kinnistu müügihinna kaudu laenulepingu II alusel laenu

tagasimakse 20 000 eurot. Seega pidi 20 000 eurot minema konkreetse laenu jäägi

vähendamiseks. Kostja teatas aga, et saadud rahast läks 7186 eurot MES-ile ja KredEx-ile

käendustasude katteks. Seega vähendas kostja põhjendamatult laenujääki kokkulepitud 20 000

euro asemel vaid 12 814 euro võrra. Laenulepingutes olid pooled küll leppinud kokku, et

hageja maksab kostjale teatud protsendina käendajate käendustasusid, kuid saneerimiskava

kinnitamisega on laenulepingud n-ö külmutatud ja saneerimiskavaga on loodud uus võlasuhe,

mille täitmine toimub kava järgi. Kui saneerimiskava täidetakse, loetakse täidetuks ka varem

sõlmitud laenulepingud. Kui kostja oleks soovinud saneerimiskavasse lülitada käendustasude

nõudeid, oleks ta pidanud sellest teada andma. Seetõttu ei saa kostja esitada käendustasude

nõudeid ega saanud müügilepingust saadud raha kasutada käendustasude maksmiseks. Hageja

on saneerimiskava nõuetekohaselt täitnud. Isegi kui jätta arvestamata saneerimiskava, on

pooled müügilepingus määranud, et kogu raha läheb laenulepingu II alusel laenu

tagasimakseks. Kostja debiteeris 2016.a jaanuarist juulini hageja kontot 2008,23 euro

ulatuses, mille selgitusena on ta viidanud samade käendajate tagatistasudele. Hageja nõuab

selle raha tagastamist. Saneerimise regulatsiooni kohaselt ei saa kostja nõuda hagejaga

sõlmitud laenulepingute täitmist ehk kokkulepitud käendustasude maksmist. Kostja saab

nõuda vaid saneerimiskava täitmist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et

laenulepingu II kohaselt tasub ta KredEx-ile tagatistasu vastavalt käenduslepingu

tingimustele. Kostjal oli õigus debiteerida KredEx-i tasud hageja kontolt KredEx-i arve

saamisel. Tulenevalt saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg-st 4 ja laenulepingu II p 10 lg-st 3

kehtis kokkulepe edasi, sest käendustasude maksmine oli saneerimiskava väline kokkulepe,

mis oli seotud olemasolevate tagatiste säilimisega ega olnud ümberkujundatav või muudetav

saneerimiskavaga. Kostjal oli käenduslepingu alusel õigus nõuda hagejalt käendajale makstud

tasude hüvitamist. Ka laenuleping I kehtis käendustasu maksmise osas edasi, sest tegemist oli

2(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

olemasolevate tagatiste säilitamisele suunatud kokkuleppega. Laenulepingutest tulenevaid

nõudeid tagas kinnistule seatud hüpoteek. Kostja edastas saneerimisnõustajale korrektsed

andmed selle kohta, mis kohustused olid hagejal tulenevalt laenulepingutest, ning

arvelduskonto kohta. Samuti ei esitanud hageja tahteavaldust, et anda kogu kokkulepitud

summa laenulepingu II alusel laenu tagasimakseks. Lepingus on viidatud ka teenustasu

võlgade tasumisele. Kuna hüpoteek ei taganud mitte üksnes laenulepingu põhiosa, vaid kõiki

võimalikke muid kohustusi, mis olid hagejal kostja vastu, oli käendustasude maksmine

õiguspärane ega rikkunud hageja õigusi. Hageja juhatuse liige oli teadlik, et käendustasud

tuleb tasuda väljaspool saneerimismenetlust.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus tegi 10.03.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kohus

tuvastas, et hageja 11.03.2016.a võõrandatud kinnistu müügisumma, sh 7186 eurot, on läinud

tervikuna kostja sõlmitud laenulepingu II järgi laenu tagasimakseks, ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 661,25 eurot. Kohus võttis otsuses vastu kostja 13.02.2017.a esitatud

tõendid ning jättis rahuldamata hageja 20.02.2017.a vastuväite. Menetluskulud jättis kohus

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1705 eurot, sh

550 eurot riigilõivuna ja 1155 eurot esindajakuludena.

Otsuse kohaselt ei ole käendustasud saneerimiskava välised kohustused SanS § 45 lg 4 järgi.

Sellest sättest tuleneb, et käendajad ei olnud vabastatud oma kohustuste täitmisest ainuüksi

seetõttu, et hageja suhtes kinnitati saneerimiskava. Kui saneerimiskavaga kujundati ümber

laenulepingutest tulenevad hageja kohustused, tuli hagejal täita saneerimiskava, mitte enam

kestvuslepingutest tulenevaid kohustusi sellisel viisil, nagu need olid kestvuslepingusse

märgitud. Kuna kostjale saadeti saneerimisteade ja kostja oli saneerimismenetlusest teadlik,

kehtis saneerimiskava ka tema suhtes. Saneerimisseadus ei välista saneerimiskavaga

kestvuslepingust tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste

ümberkujundamist. Kostja ümberkujundatavateks nõueteks olid mh nõuded, mis tulenesid

laenulepingutest. Saneerimiskava kohaselt nõudeid ei vähendatud, kuid nähti ette

maksepuhkus. Saneerimiskavaga kujundati ümber laenulepingutest tulenevad hageja

kohustused, sh kohustused, mis saneerimismenetluse algatamise ajaks ei olnud veel

sissenõutavaks muutunud. Tagatistega seotud tasude maksmise kohustust hagejale

saneerimiskavas selle kehtivuse ajal ette ei nähtud. Hageja kohustus tasuda kostjale

käendustasu tulenes laenulepingutest, mitte käenduslepingutest. Käenduslepingutest tulenev

esmane käendustasu maksmise kohustus oli kostjal. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ainuüksi

ühishüpoteegi olemasolu tõttu võis kostja nõuda hagejalt saneerimiskava kehtivuse ajal

tagatistasude maksmist, kuigi sellist kohustust saneerimiskava ette ei näinud. Kostja teates

saneerimisnõustajale ei olnud märgitud käendustasude võlgnevust ning nendele tasudele ei ole

teates viidatud. Järelikult ei soovinud kostja, et saneerimiskavasse liidetaks hageja kohustusi,

mis tulenesid käendustasude maksmisest. Samuti oli kostja ise enne kohtumenetluse algust

seisukohal, et saneerimiskava väliselt ei saa kostja nõuda hagejalt nende kohustuste täitmist,

mis ei olnud saneerimiskavaga kooskõlas, ehk käendustasude maksmist. Kostjal puudus õigus

nõuda saneerimiskava kehtivuse ajal nende laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist,

mis ei olnud saneerimiskavas välja toodud. Seetõttu puudus kostjal ka õigus debiteerida

hageja kontolt summasid käendustasude katteks. Hageja rahaline nõue tuleb rahuldada

osaliselt. On tõendatud, et kostja debiteeris hageja kontolt kokku 1981 eurot 23 senti. Kostja

on hagejale aga tagastanud 1319,98 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

661,25 eurot. Ainuüksi kostja esitatud käendustasude arved ei tõenda kostja õigust debiteerida

hageja kontolt käendustasudele vastavaid summasid.

3(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

Kostja ei ole tõendanud poolte tahet leppida müügilepingus kokku müügisumma arvel

käendustasude maksmises. Lepingus oli selgelt märgitud, et kostja soovis saada 20 000 eurot

tervikuna laenu tagasimakseks. Samas ei olnud lepingus märgitud, millises ulatuses ja

milliseid teenustasusid peaks maksma. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kuigi kostja teavitas

hagejat oma soovist saada hüvitust käendustasudele, soovis hageja kinnistu müügist saadud

summat kasutada kogu laenu tasumiseks, et vabaneda seejärel käendusest. Ka kostja ei

avaldanud soovi, et käendustasusid makstaks nimelt kinnistu müügihinna arvel. Tõendatud ei

ole hageja tahe tasuda käendustasude võlgnevus kostjale kinnistu müügist saadud summade

arvel. Hageja oli valmis käendustasusid maksma maksegraafiku alusel. Leping viitas

sõnaselgelt üksnes laenulepingule II ja sellega seotud teenustasudele. Kui käendustasu võiks

lugeda teenustasuks ja poolte tahe oleks olnud käendustasu maksta, oleks laenulepinguga II

seotud vaid KredEx-i käendus, sest MES-i tagatis tagas laenulepingut I. Sellele vaatamata on

kostja saadud summast maha arvanud ka MES-i tagatise tasud. Lepingut tuleb tõlgendada

kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-tega 3 ja 4 ning lg 5 p-ga 3. Hageja avaldustest

kostjale enne lepingu sõlmimist ei oleks kostja saanud teha teistsugust järeldust. Kuna hagejal

ei olnud lepingu sõlmimise ajal muid teenustasudest tulenevaid võlgnevusi, tuleb kogu

summa lugeda läinuks laenulepingust II tuleneva jäägi katteks. Seega tuleb hageja

tuvastusnõue rahuldada.

Apellatsioonkaebus

4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada hagi rahuldamise osas ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Maakohus on eksinud saneerimisseaduse sätete, sh SanS § 45 lg-te 1 ja 5 kohaldamisel ja

tõendite hindamisel, leides et käendustasude sissenõudmine hagejalt ei olnud pärast

saneerimiskava kinnitamist võimalik. Kostjal puudus kohustus kajastada käendustasudega

seonduvat saneerimisnõustajale saadetavas teates tulenevalt asjaolust, et kohustused KredExi

ja MES-i käendustasude tasumiseks ei olnud kuupäevaks 15.07.2015.a tekkinud ega

sissenõutavaks muutunud. Saneerimisteade puudutas konkreetseid nõudeid, mitte aga

lepinguid tervikuna. Saneerimisseaduse regulatsioonist tuleneb, et saneerimiskavaga

hõlmatakse ja kujundatakse üldjuhul ümber nõuded, mis on saneerimismenetluse algatamise

seisuga tekkinud ja sissenõutavaks muutunud. Reeglina ei kujundata ümber mitte lepinguid,

vaid konkreetseid nõudeid ning saneerimiskava on siduv vaid nende nõuete osas, mis on

kavaga ümber kujundatud. Kostja tugines SanS § 7 lgle 3, § 12 lg 2 p-dele 3 ja 4 ning § 13 lg-

le 1. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 32125-11. Kohus ei ole ka tuvastanud, et hageja ise

oleks soovinud saneerimiskavaga käendustasude nõuete ümberkujundamist.

Saneerimismenetluses nõuete ümberkujundamine on esmajärjekorras võlgniku huvides, et

taastada enda maksevõimelisus. Tulenevalt SanS § 13 lg 1 sõnastusest tuleb nõude

ümberkujundamise initsiatiiv ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolelt, teates ja sellele

saadetavas vastuses tuleb kajastada nõudeid, mida soovitakse ümber kujundada.

Saneerimiskava kinnitamine mõjutab vaid nende nõuete täitmist, mis on saneerimiskavaga

ümber kujundatud. Kohtu järeldus, mille kohaselt kuigi käendustasude nõudeid

saneerimiskavaga ümber ei kujundatud, ei saanud nende täitmist pärast saneerimiskava

kinnitamist saneerimiskava väliselt nõuda, ei ole kooskõlas saneerimisseaduse

regulatsiooniga, mh SanS § 45 lg-tega 1 ja 5. Saneerimisseadus ei nõua, et saneerimiskavas

tuleks kajastada ka nõuded, mida ümber ei kujundata. SanS § 45 lg 5 sätestab, et kohtu

kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude

suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa

saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. Seega ei ole võimalik

4(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

nõustuda kohtu järeldusega, mille kohaselt oleks apellant pidanud ise nõudma käendustasude

lülitamist saneerimiskavasse selleks, et nende tasumist oleks võimalik saneerimiskava

kehtivuse ajal nõuda.

Hageja on e-kirjavahetuses kostjaga eelneva käsitlusega nõustunud, st tunnistanud, et KredExi

ja MES-i käendustasude hüvitamise nõudeid saab maksma panna väljaspool

saneerimismenetlust. Kohus ei analüüsinud kostja väiteid ega võtnud seisukohta väite kohta,

et ka hageja on nii saneerimismenetluses kui ka pärast saneerimiskava kinnitamist

väljendanud seisukohta, et KredEx-i ja MES-i käendustasusid tuleb hagejal sõltumata

saneerimiskava kinnitamisest tasuda. Seevastu on kohus kostja esindaja 05.01.2016.a e-kirjale

tuginedes lugenud ebaõigesti tõendatuks, et kostja ise oli enne kohtumenetlust seisukohal, et

saneerimiskava väliselt ei saa kostja nõuda hagejalt käendustasude maksmist. Maakohus on

kohaldanud ebaõigesti VÕS §-i 29 ja andnud esitatud tõenditele ja asjaoludele ebaõige

hinnangu, mis viis ebaõige järelduseni, mille kohaselt ei olnud poolte tahe müügilepingu

alusel saadud 20 000 euro osaline arvestamine käendustasude katteks. Kohtu järeldus on

tuvastatud asjaolude pinnalt vastuoluline ning kohus on rikkunud põhjendamiskohustust,

jättes selgitamata, miks pooled müügilepingus üleüldse teenustasude võlgnevuse tasumise

kokku leppisid. Poolte ühine tegelik tahe oli, et müügilepingu alusel makstud summast

20 000 eurot kustutataks osaliselt laenulepingust 1 tulenev laenusumma tagastamise

võlgnevus ja osaliselt KredEx-i ja MES-i teenustasude võlgnevused. Kostja ei nõustunud

kohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et hageja esindaja 23.03.2016.a e-kirjas

käendustasude mahavõtmisele pretensiooni ei esitanud, on ebaoluline. Vastupidi, on selge, et

kui pooled ei oleks kokku leppinud kostja õiguses kinnistu müügist saadud vahendid

arvestada osaliselt KredEx-i ja MES-i tasude võlgnevuste katteks, oleks hageja seaduslik

esindaja sellele e-kirjas koheselt vastava pretensiooni esitanud. Seega on hageja esindaja

käendustasude mahavõtmise müügilepingu sõlmimise järgselt heaks kiitnud. Hageja

seadusliku esindaja 01.06.2016.a e-kirjast nähtuvalt nõuab hageja seaduslik esindaja

Veermiku tee 3 kinnistu müügist maha arvestatud käendustasude tagastamist mitte põhjusel, et

poolte kokkulepe ei näinud käendustasude mahavõtmist ette, vaid üksnes seetõttu, et hageja

otsustas asuda positsioonile, et saneerimiskava vastuvõtmisega kadus seaduslik alus

käendustasude maksmiseks. Hageja esindaja meelemuutus ligi 2 kuud pärast müügilepingu

sõlmimist vastuolus tema varasemalt väljendatud seisukohtadega ei oma aga mingit mõju

varem sõlmitud kokkulepetele kinnistu müügist saadud vahendite kasutamiseks. Hea usu

põhimõtte kohaselt ei ole lubatud lepingupooltel vastuoluliselt käituda ja rikkuda usaldust,

mis on tekkinud lepingupoole väljendatud tahte sisu suhtes.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata

ning maakohtu otsuse muutmata.

Edasine menetluse käik

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2017.a otsusega maakohtu otsuse

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis

kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 440

eurot.

7. Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused

hagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Tühistatud osas palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või saata asi uueks

läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

5(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

kanda. Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

8. Riigikohus tühistas 08.11.2017.a määrusega ringkonnakohtu otsuse ja

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt välja 661,25

eurot, resolutsiooni ja õiguslike põhjenduste osas ning tegi osaliselt uue otsuse ja jättis

hagi kostja vastu 2008,23 euro saamiseks tervikuna rahuldamata. Riigikohus saatis

asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Osaühingu FinEst Metallid täitmise

tuvastamise nõude osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

9. Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja Riigikohtu lahendist

tulenevalt täiendavate seisukohtade, selgituste, asjaolude, taotluste ja tõendite

esitamiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatule.

10. Kostja esitas 12.12.2017.a täiendava seisukoha. Kostja on jätkuvalt seisukohal,

et müügilepingus sisalduva kokkuleppe kohaselt tuli 20 000 euro arvel täita esmalt nii

KredEx-i kui ka MES-i käendustasude võlgnevused mõlemad täies ulatuses ning

seejärel ülejäänud osas kustutada Laenulepingu 1 järgne põhivõlgnevus. Asjaolu, et

müügilepingu sõlmimisel peeti mõiste „teenustasud“ all silmas just käendustasusid,

kinnitavad lepingu sõlmimise asjaolud. Asjaolu, et müügileping hõlmas nii KredEx-i

kui MES-i käendustasusid täies ulatuses, tuleneb ka müügilepingu tekstist. Kostja

nõustus, et müügilepingus lepiti kokku vaid laenulepingu 1 ja mitte laenulepingu 2

põhiosa osaline tagastamine, kuid teenustasude võlgnevust ei ole müügilepingus

seotud üksnes laenulepinguga 1. Seega kuulusid müügilepingu alusel tasumisele kõik

teenustasude võlgnevused, st nii laenulepinguga 1 kui 2 seotud käendustasud.

Vastavate tasude eraldamiseks puudus ka igasugune mõistlik põhjendus olukorras, kus

nii KredEx-i kui MES-i käendustasude osas oli ulatuslik sissenõutav võlgnevus, kuid

laenulepingute põhiosamaksed saneerimiskavaga ajatatud. Erinevalt laenulepingu 1

põhivõlgnevust puudutavast puudub müügilepingu p-des 4.2 või 8.2 märge, et

teenustasude võlgnevused tuleks täita osaliselt. Lisaks oli laenulepingu 1 põhiosa

võlgnevus suurem kui 20 000 eurot, mistõttu on selge, et maksete järjekorra

arvestamisel ei olnud muud võimalust, kui 20 000 eurost esmalt maha võtta

käendustasude võlgnevused ja seejärel põhiosa. Kui kokkulepe oleks olnud 20 000

eurost esmalt maha arvata laenu põhiosa, oleks tulnud see summa konkreetselt

määratleda. Kostja käsitlust müügilepingu tõlgendamisel kinnitavad lepingu

sõlmimise asjaolud. Olukorras, kus kõik muud laenulepingutest 1 ja 2 tulenevad

nõuded olid ümber kujundatud ja nende tasumiseks kehtis maksegraafik, kuid

käendustasude osas (mille kostja oli esmalt ise KredEx-ile ja MES-ile juba tasunud)

oli pikaajaline võlgnevus, mis oli kogu ulatuses sissenõutav ja mille osas

saneerimiskava ei kehtinud, on selge, et kostja primaarne huvi oli esmajärjekorras

käendustasude hüvitamine hageja poolt.

Kostja käsitlust müügilepingu tõlgendamisel kinnitavad lepingueelsed läbirääkimised ja

poolte käitumine enne lepingu sõlmimist. Kostja käsitlus müügilepingu tõlgendamisel on

tuletatav müügilepingu olemusest ja eesmärgist. Poolte tahet müügilepingu sõlmimisel

kinnitavad ka tavad ja lepingupoolte varasem praktika. Krediidilepingute puhul on

tavapärane, et makse tegemisel loetakse esmajärjekorras tasutuks kulutused ja intress ning

seejärel põhikohustus. See põhimõte sisaldub ka laenulepingute p-s 8(4) ja VÕS § 88 lg-s 8.

Poolte tahet kinnitab ka poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. Hageja esindaja ei

kommenteerinud 23.03.2016.a vastuses kostja e- kirjale sõnagagi käendustasude

mahavõtmist. Muuhulgas ei väljendanud hageja esindaja, et seda ei oleks üleüldse võinud

6(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

teha või oleks võinud teha ainult laenulepinguga 1 seonduvalt KredEx-i käendustasude osas.

Hageja esindaja uuris üksnes, mis ulatuses laenujääki vähendati. Seejuures nii 20.05.2016.a

kui ka 01.06.2016.a e-kirjadest nähtuvalt nõudis hageja seaduslik esindaja Veermiku tee 3

kinnistu müügist maha arvestatud käendustasude tagastamist mitte põhjusel, et poolte

kokkulepe ei näinud käendustasude mahavõtmist ette, vaid üksnes seetõttu, et hageja otsustas

asuda positsioonile, et saneerimiskava vastuvõtmisega kadus üleüldse seaduslik alus

käendustasude maksmiseks. Kostja käsitlust toetab laenulepingutes sisalduv regulatsioon

maksete tasumise kohta. Kui asuda seisukohale, et müügilepingus puudus kokkulepe, millises

järjekorras tuleb kohustused täidetuks lugeda, oli kostja õigustatud nende täitmise kindlaks

määrama VÕS § 88 lgst 4 tulenevalt. Müügilepingu sõlmimise järgse e-kirjavahetuse põhjal

saab lugeda, et kostja on määranud kohustuse täimise.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata.

Riigikohtu otsusega jäeti rahuldamata hagi rahalistes nõuetes. Uueks arutamiseks saadeti

ringkonnakohtule tsiviilasi tuvastusnõude osas. Seega tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas

saab tuvastada, et hageja poolt 11.03.2016.a kinnisasja võõrandamisest saadud raha, sh 7186

eurot läks tervikuna kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 0932121622400 laenu tagasimakseks.

Juhul, kui seda tuvastada ei saa, tuleb jätta ka selles nõudes hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on sellise olukorraga.

12. Hageja korraldusel maksti notari deposiitarvelt kostja arvele 20 000 eurot. Hageja ja

kostja vaidlevad selle üle, milliste kohustuste katteks konkreetsed rahasummad arvestada

tuleb. Hagejal olid kostja ees kahest laenulepingust tulenevad laenu tagasimaksmisega seotud

kohustused, samuti kummagi laenulepingu raames kokku lepitud kohustused, mis seondusid

laenu tagatiste saamiseks tehtud kulutuste (käendustasude) pangale hüvitamisega.

13. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsusest tulenevalt tuleb selle üle, milliste

kohustuste katteks vaidlusalune 20 000 eurot arvestada tuleb, otsustada VÕS §-is 88 sätestatu

kohaselt. Sellest tulenevalt tuleb esmajoones hinnata, kas poolte vahel oli kokkulepe selle

kohta, milliste kohustuste katteks vaidlusalune rahasumma arvestada tuleb. Kokkuleppe

puudumisel tuleb hinnata, kas täidetavad kohustused on määranud võlgnik. Kui sellest ei saa

lähtuda, tuleb hinnata, kas selle on määranud võlausaldaja.

14. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning

esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe selle

kohta, millised kohustused vaidlusalusest 20 000-eurosest maksest tuleb tasutuks lugeda.

Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub

poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva

lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi käesoleva tsiviilasja raames

esitatud tõenditest ei nähtu. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kattuvaid tahteavaldusi selles

küsimuses, milliste kohustuste katteks makstav 20 000 eurot arvestatakse, ei vahetanud hageja

ja kostja enne vaidlusaluse kinnisasja müügilepingu sõlmimist. Kuigi pooled vahetasid enne

notariaalse kinnisasja müügilepingu sõlmimist e- kirju, ei nähtu e- kirjadest, et üks pooltest

oleks teisele saatnud ettepaneku, millest nähtunuks selgesti, milliste kohustuste katteks täpselt

rahasumma arvestatakse ja seda, et teine pool oleks sellise ettepaneku selgesõnaliselt vastu

võtnud (vt t I kd lk 144 jj ja 191 jj). E- kirjadest nähtub üksnes panga soov saada

käendustasusid.

7(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

15. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja kokkuleppe olemasolu selles osas, milliste

kohustuste katteks vaidlusalune 20 000 eurot tuleb arvestada, ei saa järeldada ka kinnisasja

müügilepingust. Hageja ja kostja vaheline kokkulepe kohustuste täidetuks lugemise kohta

saaks vaidlusaluses lepingudokumendis sisalduda p-s 4 (vt t I kd lk 62). Kuigi hageja viitas ka

lepingu p-le 3, kannab p 3 pealkirja „Nordea Bank AB esindaja avaldab, et:“ Seega on punkti

3 puhul tegemist kostja avaldustega. Seevastu lepingu p-i 4 pealkiri on järgmine: „Kokkulepe

ühishüpoteekidega tagatud nõuete osaliseks täitmiseks“. Kokkuleppe sõnastuses ei ole öeldud,

milliste kohustuste katteks raha arvestatakse. Kokkuleppest nähtub üksnes see, et raha tuleb

kanda kostja arvele selgitusega: „Laenuleping nr. 0932121622400 osaline tagastamine +

teenustasu võlgade tasumine“. Seega ei sisalda ka see koht lepingus, mis peaks kohustuste

täitmise kokkulepet sisaldama, konkreetset pooltevahelist kokkulepet. Kokkuleppe kohaselt

pidi hageja tegema kostjale makse, milles pidi väljendama kindlaksmääratud sõnastuses tahet.

Samas ei ole võimalik tahteavaldusest aru saada, millises osas hageja laenulepingust

tulenevaid kohustusi täita soovis. Samuti ei nähtu maksekorralduse selgituse kokkulepitud

sisust, milliste teenustasude täidetuks lugemisest jutt käib ja kas täidetuks tuli lugeda ühe

lepingu teenustasud või kõikide lepingute teenustasud. Veelgi enam, maksekorralduse

selgituse kokkulepitud sõnastusest ei nähtu, kas täidetuks tuli lugeda teenustasu võlgnevused

täielikult või üksnes osaliselt. Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et pooled ei

sõlminud kokkulepet ka notariaalse müügilepingu dokumendi raames, mille raames kostja

hüpoteegi kustutamise nõusoleku andis.

16. Kuna pooled ei sõlminud kokkulepet selles osas, mis kohustused tuleb 20 000 euro

tasumisega täidetuks lugeda, tuleb hinnata, kas täidetavad kohustused määras võlgnik (hageja)

või tegi seda võlausaldaja (kostja). Hageja leidis, et tema määras täidetuks loetavad

kohustused ning ta määras need selliselt, et täidetuks tuleb lugeda üksnes ja ainult

maksekorralduse selgituses märgitud laenulepingust tulenev laenu põhikohustus 20 000 euro

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et sellist järeldust hageja tahteavaldusest teha ei saa. Esiteks

viidatakse maksekorralduse selgituses sellele, et lisaks laenulepingust tuleneva kohustuse

osalisele tagastamisele soovitakse tagastada ka teenustasu võlgasid. Isegi kui lähtuda sellest,

et hageja tahe maksekorralduse selgituse andmisel (ühepoolse tehingu tegemisel) oli suunatud

üksnes ühe laenu põhiosa tasumisele 20 000 euro ulatuses, ei teadnud kostja, et hageja tahe

selline oli. Kostja ei pidanud ka mõistma, et kostja tahe on tasuda üksnes ühe laenu põhiosa,

sest makse selgituses viidati sellele lisaks ka teenustasu võlgade tasumisele. Seega võis ja pidi

kostja mõistma, et lisaks laenule tasutakse veel ka teenustasu võlgasid. Seega ei saa hageja

tahte määratlemisel lähtuda sellest, mida hageja kohtumenetluses enda tegeliku tahtena väidab

olevat (TsÜS § 75). Konkreetset tahteavaldust ei ole võimalik sisustada ka kostjaga sarnase

mõistliku isiku prisma läbi, sest täpsustatud ei ole, milliseid teenustasu võlgasid ja millises

ulatuses tasuda soovitakse. Seda enam, et teenustasu võlgnevused esinesid kahe laenulepingu

osas, makseselgituses tehakse aga konkreetne viide ühele lepingule. Ringkonnakohus märgib,

et isegi siis, kui hageja poolt maksekorralduse selgituses märgitule (kui tehingule) saaks siiski

anda hinnangu, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda mõistma pidi, ei saaks

hageja poolt tahtevalduse selgituses märgitust lähtuda. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik

peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on

toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei saa võlgnik võlausaldaja nõusolekuta lg-s 8

sätestatust erinevat kohustuste täitmise järjekorda määrata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

mõlema laenulepingu raames käsitletud käendustasude pangale hüvitamise kohustusi

käsitleda kulutustena VÕS § 88 lg 8 tähenduses, sest laenu andmise tingimus kummagi

laenulepingu puhul oli käenduse olemasolu ning käendustasud pidi pangale hüvitama

8(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

laenusaaja. Seega on tegemist laenulepinguga otseselt seotud kulutustega. Hageja väitis

käesolevas menetluses aga, et tema kindlasti ei soovinud 20 000 eurot maksta selliselt, et

kõigepealt loetakse täidetuks mõlemast laenulepingust tulenevad võlgnevused ning seejärel

ühest laenulepingust tuleneva laenukohustuse osa. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et hageja ei määranud kohustuste täitmise järjekorda ka maksekorralduse

selgituses.

17. Ringkonnakohus leiab, et kohustuste täitmise järjekorra määras kindlaks kostja peale

raha kostja kontole laekumist. Kostja esindaja, kellega hageja esindaja pidevalt suhtles, saatis

hagejale 18.03.2016.a e- kirja (t I lk 192), milles teatas, et raha laekus ja pank võttis raha

Kredexi ja MES võlgade katteks ning vähendas maksekorralduses nimetatud laenu jääki.

Kostja saatis vastava e- kirjaga hagejale ka uue maksegraafiku. Maksegraafiku olemusest

tulenevalt peab sealt nähtuma mh ka see, milline on uus, olemasolev laenu jääk. Sellest e-

kirjast nähtub selgesti, et pank määras ühepoolselt selle, milliste kohustuste katteks ta

laekunud raha arvestas. Kostja e- kirjast nähtub, et raha arvestati Kredexi ja MES võlgade

(kummagi laenu käendustasu võlgnevuste) katteks. Sellest tahteavaldusest pidi hageja aru

saama, et kostja arvestas tasutuks kummagi laenulepingu käendustasude võlgnevused ning

vähendas ülejäänud osas ka laenujääki. Seda, et hageja selle e- kirja kätte sai, saab järeldada

sellest, et hageja sellele e- kirjale vastas. Hageja vastas sellele e- kirjale 23.03.2016.a (vt t I kd

lk 191 pöördel), milles teatas, et maksegraafik on suhteliselt segane ja palus uut

maksegraafikut. Järgnev kohtule esitatud pöördumine, milles mingitki mittenõustumist

kohustuste täitmise järjekorra määramise osas võiks järeldada, tuli hagejalt 20.05.2016.a (t I

kd lk 191 pöördel). Sellest nähtub, et hageja soovib teada, millisel õiguslikul alusel

käendustasud maha arvati.

18. Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et selle, millised kohustused 20 000-eurose

makse arvelt täidetuks loeti, määras kostja ning kostja määras, et esmalt loeti tasutuks

kummagi laenulepingu raames reguleeritud käendustasude võlgnevused ning ülejäänud osas

osa maksekorralduse selgituses nimetatud laenulepingu jäägist. Ringkonnakohus leiab, et

kostjal oli selliseks kohustuste täitmise järjekorra määramiseks VÕS § 88 lg-st 4 tulenevalt

õigus, sest kostja teatas vahetult peale raha laekumist hagejale, milliste kohustuste katteks

raha arvestati, kohustuste täitmine ei olnud õigusvastane, kohustused olid muutunud

sissenõutavaks ja käendustasusid vaidlustatud ei olnud.

19. Hageja esitas kostja suhtes tuvastushagi, mille rajas sellele, et kostja ei oleks tohtinud

arvata käendustasude võlgnevusi 20 000-eurose makse arvelt tasutuks ning seetõttu tuli hageja

hinnangul kohtul tuvastada, et vaidlusaluse laenu jääk on suuremas ulatuses vähenenud. Kuna

need asjaolud, millele hageja oma tuvastushagi rajas, käesoleva tsiviilasja raames tuvastamist

ei leidnud, tuleb jätta hageja poolt esitatud tuvastushagi rahuldamata. Raha maksmisele

suunatud hagi jäi rahuldamata juba varasemate, käesolevas tsiviilasjas tehtud otsustega. Seega

jääb hagi kõikides nõuetes rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõikide

kohtuastmete menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

20. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist

summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

9(10)

Tsiviilasi nr 2-16-10124

10(10)