3-16-2028/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2028

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016

korralduse nr 5-1.5/392 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX (ik xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kaialiisa

Koolberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korraldus nr 5-1.5/392 sõiduki

Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX külgesid 2 ja 3 (tagakülg) puudutavas

osas. Muus osas (sõiduki külg 1) jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tallinna linnalt XX kahe kohtuastme menetluskulude katteks 20

(kakskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

3-16-2028

2(9)

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korraldusega nr 5-1.5/392 kohustati XX esitama

reklaamimaksu maksudeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile 5 tööpäeva jooksul korralduse

kättetoimetamisest arvates. Korralduse kohaselt oli XX-le kuuluv furgoon Peugeot Boxer

(registreerimisnumber XXXXXX) vähemalt alates 15.08.2016 pargitud Tallinnas aadressile

Regati pst 1 sõidusuunaga Pirita T2. Tallinna Ettevõtlusamet leidis, et sõiduki külgedel 1–3

eksponeeritakse teavet, mis on käsitatav reklaamina ning mille eksponeerimise eest tuleb tasuda

reklaamimaksu ja esitada reklaamimaksualane maksudeklaratsioon. Sõidukil eksponeeritav

teave oli järgmine:

a) külg 1: „JAHI RENT. 2 tundi – 80 €, 3 tundi – 110 €, 1 päev – 270 €. Info 556 73701.

www.XXX.ee. Ruutkood www.XXX.ee/purjetama Tule purjetama!”. Teabe taustaks on

suuremõõtmeline foto jahist merel;

b) külg 2: „www.XXX.ee. Diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad.

556 73 701“;

c) külg 3 (tagakülg): „www.XXX.ee. 556 73 701. Diiselmootorite toitesüsteemide

diagnostika, remont, varuosad. Puitbrikett. Turbabrikett“;

d) külg 4 (esikülg): „Tel 556 73 701. www.XXX.ee“.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korralduse

tühistamiseks.

Riigikohus selgitas 09.06.2016 lahendis nr 3-3-1-7-16, et reklaamimaksu objekt on määratletud

reklaamiseadusega ning kohaliku omavalitsuse üksus ei või maksustada reklaamimaksuga

objekti, mida seadus reklaamina ei käsita. Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 10 lg 1

kohaselt saab maksustada ühissõidukitel olevat reklaami, kuid kaebajale kuuluv sõiduk ei ole

ühissõiduk. Reklaamina ei käsitata isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki

tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga

(reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 4). Kaebaja sõiduk oli liikluses kasutatav koos kehtiva

ülevaatuse ja kindlustusega. Sõidukit on selle soetamisest alates pidevalt ettevõtluses kasutatud.

Sõidukiga on veetud puitbriketti, turbabriketti, küttepuid ja plastkaste. Lisaks on sõidukiga

alates 2009. aastast transporditud purjejahi kiilplokki. Äriregistris on nimetatud ainult üks

põhitegevusala paljudest ja selle alusel ei saa väita, et sõidukit ei kasutata majandustegevuses.

Kõik tegevusalad on välja toodud kodulehel www.XXX.ee.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Reklaamiseadus ega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 44 „Reklaamimaks

Tallinnas“ ei näe ette, et eraisiku kasutuses olevat sõidukit on võimalik tähistada teabega, mida

reklaamina ei käsitata.

2) Äriregistrist nähtuvalt on kaebajaga seotud kaks ettevõtjat: YYY (füüsilisest isikust ettevõtja)

ja OÜ XX. FIE YYY tegevusalaks on aiandus, metsandus, iluaiandus, marjakasvatus. Sõidukil

eksponeeritava teabe hulgas puuduvad elemendid, mida võiks seostada FIE-ga YYY. Seega ei

ole sõiduk tähistatud FIE YYY majandustegevuses kasutatava sõidukina. Kui lähtuda eeldusest,

et sõiduk oli OÜ XX kasutuses kasutuskokkuleppe alusel, siis oleks kaebajal reklaamimaksu

deklareerimise ja tasumise kohustus ka teabe sisust tulenevalt, kuna sõiduki külgedel 1–3

eksponeeritav teave ei ole käsitatav tähistusena reklaamiseaduse ja määruse nr 44 mõttes.

3-16-2028

3(9)

Sõiduki tähistuses maksuvabade elementidena saaks käsitada kontaktandmeid ja domeeninime

ning sel põhjusel ei ole maksustatava teabe hulgas nimetatud ka sõiduki esiküljel olevat teavet.

Sel põhjusel saab maksuvaba teabena käsitada ka OÜ XX tegevusala tähistamist, mis

äriregistrile esitatud andmete kohaselt on mootorsõidukite remont ja hooldus. Sõiduki kolmel

küljel eksponeeritakse aga lisaks teavet „JAHI RENT. 2 tundi – 80 €, 3 tundi – 110 €, 1 päev –

270 €. Tule purjetama!“, suuremõõtmelist fotot jahist merel ja teavet „Diiselmootorite

toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad. Puitbrikett. Turbabrikett”. Need elemendid ei

ole käsitatavad selle isiku (OÜ XX) nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ega

tegevusalana.

3) Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-16. Viidatud lahendis

käsitletud teave (kaupluse aknal eksponeeritud neli mõistet) ja kaebaja sõidukil edastatud teave

ei ole võrreldavad. Kaebaja eksponeeritava teabe maht sõiduki kõikidel külgedel ja erinevate

pakutavate teenuste loetelu (sh teenuste, mida OÜ XX ei paku) ei viita enam pakutava teenuse

üldisele iseloomule, vaid kannavad teist eesmärki – anda korraga võimalikult palju teavet, mille

eesmärgiks on teenuse ja kauba müügi suurendamine. Sel põhjusel ei saa ka nõustuda kaebaja

arvamusega, et sõidukil eksponeeritud teave kvalifitseerub OÜ XX majandustegevuses

kasutatava sõiduki tähistuseks. Teave sisaldab müüdavaid tooteid (varuosad, puitbrikett,

turbabrikett) ja pakutavaid teenuseid (jahi rent), millel puudub seos nii kaebaja kui ka OÜ-ga

XX. Teave teenuse hindade kohta ja üleskutse teenuse ostuks („Tule purjetama!“) ning foto,

mille üldtajutav kuju ei ole sõiduki tähistus, on reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses.

4) Õiguskantsler nõustus 08.05.2015 seisukohas Rahandusministeeriumiga, et reklaamimaksu

objektiks võib KoMS § 10 lg 1 alusel olla ka sõiduautole paigaldatud reklaam, kui auto asub

valla või linna territooriumil just reklaami esitamise eesmärgil pikemat aega ega osale liikluses.

Näiteks kui auto on sõiduvõimetu (nt rattaid ei ole all) või seisab linna või valla territooriumil

püsivalt ja ei osale liikluses (st sõiduautot kasutatakse reklaami alusena). Selliste sõiduautode

puhul tuleb reklaamimaksu määramist kaaludes igal konkreetsel juhul hinnata reklaami

eksponeerimise aega ja muid olulisi asjaolusid. Selle hindamine on kohaliku maksuhalduri

pädevuses. Suuremõõtmelise jahi foto eksponeerimine pikaajaliselt asukohas, kus selle taustal

avaneb vaade Tallinna lahele ja hooajal, kui sellise teenuse osutamine on üldteadaolevalt

populaarsem kui näiteks talvel, ei kanna endas eesmärki tähistada sõidukit, vaid mõjutada

tarbija teadvust (tulla purjetama). Selle eesmärgi täitmiseks on kasutatud viisi, mis toimib ka

100 m kauguselt sõiduteest. Sama eesmärki täidavad ka sõiduki kahel küljel eksponeeritavad

pakutavate teenuste ja kaupade loetelud, mis on vaadeldavad nii mere poolt jalgsi liiklejatele

kui ka sõiduteelt. Teabe maht ei võimalda pidada seda tegevusala tähistuseks, vaid kasutatud

on maksimaalset võimalikku pinda võimalikult suure infokoguse edastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Vaidlust ei ole selles, et sõiduk kuulub kaebajale ning see oli korralduses märgitud

ajavahemikul (15.08.–19.09.2016) pargitud Tallinnas Regati pst 1 sõidusuunaga Pirita tee T2

ning seda ei liigutatud selle aja jooksul. Vaidlust ei ole ka selles, et Regati pst 1 ei ole FIE YYY

või OÜ XX asukoht või kaebaja elukoht. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sõiduki

parkimine aadressile Regati pst 1 oli kaebaja teadlik valik ning selle eesmärgiks oli sõidukile

kleebitud teabe avalik eksponeerimine.

2)

Reklaamimaksu objektiks ei ole üksnes ühissõidukitele paigaldatud kuulutused ja

reklaam. KoMS § 10 lg-st 1 tulenevalt on reklaamimaksu objektis ka omavalitsuse

territooriumile füüsiliste ja juriidiliste isikute paigaldatud kuulutused ja reklaam. Vastustaja on

õigesti leidnud, et sõiduki parkimist aadressil Regati pst 1 vähemalt ühe kuu vältel ja seda

3-16-2028

4(9)

liigutamata saab sõiduki asukohta arvestades käsitada omavalitsuse territooriumile kuulutuse

või reklaami paigaldamisena KoMS § 10 lg 1 tähenduses.

3)

Tallinna Ringkonnakohus asus 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 seisukohale (p-d 10-12),

et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub

selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks,

kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või

kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada

piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele. Kui aga sellise mõju saavutamine on

ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus

hiljem korranud otsustes nr 3-09-1702, nr 3-11-1062, nr 3-11-386, nr 3-11-463 ja nr 3-11-361.

Praegusel juhul eksponeeriti sõidukil asuvat teavet avalikus ruumis eesmärgiga teha nähtavaks

kaebajale kuuluv äriühing, mis omakorda teenib teenuste osutamise suurendamise eesmärki.

Järelikult vastab sõiduki külgedel eksponeeritud teave reklaami tunnustele (Riigikohtu

09.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-7-16, p 11).

4)

Kaebaja on kinnitanud, et OÜ-l XX pole temaga sõiduki kasutamiseks lepingut sõlmitud

ega ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel saaks väita, et sõiduk oli ajavahemikul 15.08.–

19.09.2016 äriühingu kasutuses. Seega on korraldus õigesti adresseeritud kaebajale.

5)

RekS § 2 lg 2 p 4 järgi ei saa isiku nime, kontaktandmeid, kaubamärki, domeeninime ja

tegevusala käsitada reklaamina, kui see on eksponeeritud sõidukil, mida kasutatakse selle isiku

majandus- või kutsetegevuses. Korraldusest järelduvalt on vastustaja pidanud võimalikuks, et

RekS § 2 lg 2 p 4 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4 kohalduvad ka eraisikule kuuluva sõiduki puhul,

kui sõidukit kasutatakse majandustegevuses ning sellel on kõnealuse ettevõtte, kelle

majandustegevuses sõidukit kasutatakse, nimi, kontaktandmed, kaubamärk, domeeninimi ja

tegevusala. Sel põhjusel ei ole korraldusega hõlmatud sõiduki esikülg (s.o külg 4). Muus osas

ei ole vastustaja RekS § 2 lg 2 p 4 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4 kohaldanud.

6)

Kohus nõustub vastustajaga, et sõiduki külg 1 on käsitatav reklaamina ning seda ei väära

ka asjaolu, et sellel ei ole märgitud üleskutset „Tule purjetama!“. Vaidlust ei ole, et sellel küljel

eksponeeriti teavet jahi rendi võimaluste kohta koos hindade ja fotoga, mida saab lugeda

üleskutseks teenust tarbima. See teave ei ole käsitatav RekS § 2 lg 2 p-s 4 nimetatud teabena.

Ka sõiduki külgedel 2 ja 3 eksponeeritud teave on osaliselt käsitatav reklaamina, millele RekS

§ 2 lg 2 p-s 4 nimetatud erand ei kohaldu. Ehkki nendel külgedel on domeeninimi ja

telefoninumber, siis ei saa pidada erandiga hõlmatuks teavet diiselmootorite toitesüsteemide

diagnostika, remondi ja varuosade ning puit- ja turbabriketi kohta. Tegemist ei ole mitte

tegevusala nimetusega, vaid pakutavate teenuste või müüdavate toodete (turbabrikett,

puitbrikett, varuosad) loeteluga, mis kannab eesmärki anda korraga võimalikult palju teavet ja

seeläbi suurendada teenuse ja kauba müüki. Jahi rent ning küttetoodete müük ei haaku kaebaja

majandustegevusega ka laiemas tähenduses.

7)

Määruse nr 44 § 6 lg 1 sätestab, et maksustamisel võetakse aluseks reklaampind, milleks

on asja pindala, mille vahendusel reklaami eksponeeritakse. Reklaami maksustatakse reklaami

tervikliku eksponeerimise ulatuses. Seega olukorras, kus auto küljele on kantud osaliselt teave,

mida käsitatakse reklaamina ja osaliselt teave, mida ei käsitata reklaamina, tuleb see ikkagi

maksustada kogu eksponeeritud pindala ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

3-16-2028

5(9)

1)

KoMS § 10 lg 1 järgi maksustatakse reklaamimaksuga fikseeritud alusele kinnitatud

reklaame ning ühissõidukitele paigaldatud reklaame. Eraisikute ja ettevõtete sõidukeid ei ole

siiani maksustatud. Riigikohus rõhutas oma 21.02.2017 otsuses nr 3-3-1-48-16, et

reklaamimaksu objektid on nimetatud kohalike maksude seaduses ja kohalikud omavalitsused

ei tohi reklaamimaksu laiendada sellistele objektidele, mis seadus ei nimeta.

2)

Kohus asus ekslikult seisukohale, et kaubik oli vahemikus 15.08.–19.09.2016 pidevalt

pargitud aadressil Regati pst 1, Tallinn. Vastustaja ei ole seda asjaolu tõendanud.

3)

Sellest, et vastustaja ei maksustanud auto esikülge, järeldub, et ka vastustaja peab sõidukit

ettevõtluses kasutatavaks. Jahi rent, diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont ja

varuosad ning puit- ja turbabrikett on OÜ XX veebilehtedel (www.XXX.ee, www.YYY.ee)

nimetatud kaubad ja teenused. Seega puudutavad nimetatud kaubad ja teenused kaebaja

tegevusala ning nende suhtes kohaldub RekS § 2 lg 2 p 4.

6. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Sõiduk ei erine nn tavalisest statsionaarsest reklaamikandjast muu poolest, kui et see on

oluliselt kergemini teisaldatav, sellel puudub paigaldamiskulu võrreldes näiteks betoonist

vundamendil asuva kandjaga ning seda on võimalik kiiresti ja vastavalt vajadusele (nt

suurürituste ajaks) paigaldada asukohta, kus see saavutab potentsiaalsete tarbijatega suurema

arvu kontakte. Sõiduki kasutamine reklaamivahendina on laialt levinud, kuna see on

reklaamimisest huvitatud isikule efektiivne sõnumi edastamise viis ja ka majanduslikult

otstarbekas. Tallinna linnas on tavapärane, et nn reklaamialusena kasutatavatelt pargitud

sõidukitelt tasutakse reklaamimaksu.

2)

Kaebaja ei eitanud halduskohtus, et kaubik oli vaidlustatud korralduses märgitud

ajavahemikus pidevalt pargitud aadressile Regati pst 1. Halduskohus tõstatas istungil selle

küsimuse korduvalt ning kaebaja ei avaldanud kordagi, et kaubik ei olnud pidevalt pargitud

aadressile Regati pst 1. Kohtu vastavasisulistele küsimustele vastas kaebaja, et selles osas

vaidlust ei ole ja keegi seda ei vaidlusta. Seega võttis kaebaja selle asjaolu HKMS § 60 lg 2

mõttes omaks. Isegi kui kaubik mõnel ööl mujal parkis, ei muudaks see korralduse

õiguspärasust.

3)

Vastustaja arvestas korralduse tegemisel kaebaja väitega, et temale kuuluvat sõidukit

kasutati ka majandustegevuses. Seetõttu ei kohustatud kaebajat esitama reklaamimaksu

deklaratsioone sõiduki esiosas eksponeeritud teabe (telefoninumber ja domeeninimi) kohta.

Seevastu sõiduki teistel külgedel eksponeeriti valdavalt reklaamina käsitatavat teavet.

Halduskohus leidis õigesti, et olukorras, kus auto küljele on kantud osaliselt teave, mida

käsitatakse reklaamina ja osaliselt teave, mida ei käsitata reklaamina, tuleb see ikkagi

maksustada kogu eksponeeritud pinna ulatuses. Jahi rent ja küttetoodete müük ei ole ühegi

kaebajaga seotud ettevõtte tegevusalaks. Samuti tuleb arvestada, et sõidukil eksponeeritud

teabe maht ja erinevate pakutavate teenuste loetelu (sh teenuste, mida OÜ XX ei paku) ei viita

enam pakutava teenuse üldisele iseloomule, vaid kannab teist eesmärki – anda korraga

võimalikult palju teavet, et suurendada teenuste ja kauba müüki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

8. Kaebaja arvates ei saa reklaamimaksuga maksustada eraisikute sõidukitele paigaldatud

reklaami. KoMS § 10 lg 1 sätestab, et reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud

3-16-2028

6(9)

omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja

asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele

paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Sellest sättest ei järeldu, et muudele sõidukitele kui

ühissõidukid paigaldatud reklaami pole ühelgi juhul võimalik maksustada. Tallinna

Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 § 2 lg 1 p 4 kohaselt on reklaamimaksu objekt muu

hulgas reklaam, mida eksponeeritakse mobiilse konstruktsiooni vahendusel avalikkusele

suunatult. Sama määruse § 1 lg 1 p 10 järgi on mobiilne konstruktsioon sõiduk, haagis või

pukseeritav seade, mille vahendusel reklaami edastatakse. Rahandusminister pidas

õiguskantslerile antud selgituses võimalikuks sõiduautole paigaldatud reklaami maksustamist

olukorras, kus auto asub valla või linna territooriumil just reklaami esitamise eesmärgil pikemat

aega ega osale liikluses, s.t sõidukit kasutatakse reklaami alusena (tl 33-33p). Kaebaja viidatud

Riigikohtu 21.02.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-48-16 märgiti 09.06.2016 otsusele asjas nr 3-3-1-

7-16 tuginedes, et reklaamimaksu objektiks oleva reklaami mõiste on määratletud

reklaamiseaduses ja kohaliku omavalitsuse üksus ei või maksustada reklaamina objekti, mida

reklaamiseadus reklaamina ei käsita. Nendes kohtulahendites käsitleti seda, millist objekti saab

käsitada reklaamina, mitte neid objekte, millele reklaam on paigutatud (s.o reklaami aluseid).

9. Ringkonnakohus leiab, et kui sõiduk on pikemaks ajaks teadlikult reklaami edastamise

eesmärgil pargitud ühe omavalitsuse territooriumil üldsusele nähtavasse kohta, on võimalik

sellel sõidukil paiknevat reklaami maksustada reklaamimaksuga. Pikemaks ajaks pargitud

sõiduk sarnaneb sellises olukorras statsionaarsete reklaamikandjatega. Maksustamist ei välista

see, kui sõidukit on võimalik liikluses kasutada. Praegusel juhul on ilmne, et kaebaja parkis

sõiduki aadressile Regati pst 1 just selleks, et sõidukil olev teave paistaks Pirita teel liiklejatele

hästi silma. Sõiduki parkimist eesmärgiga teha see nähtavaks kinnitas kaebaja ka ise

halduskohtu istungil (helisalvestis kell 10:27:00–10:27:08).

10. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et sõiduki pikaajaline parkimine vahemikus 15.08.–

19.09.2016 aadressil Regati pst 1 pole tõendatud. Halduskohtus kaebaja seda asjaolu ei

vaidlustanud: halduskohtu 07.06.2017 istungi protokolli ja helisalvestise järgi küsis kohus

kaebajalt, kas selles, et kaebaja sõiduk oli Regati pst 1 pargitud ning seisis seal kogu

ajavahemiku, mis on korralduses märgitud, s.o 15.08.– 19.09.2016, vaidlust ei ole. Kaebaja

vastas, et selle üle vaidlust ei ole (helisalvestis kell 10:25:10–10:26:00). Veidi hiljem küsis

kohus, et kui vaidlust ei ole selles, et sõiduk seisis eelmainitud aadressil ca kuu aega, siis miks

ei parkinud kaebaja seda mujale. Kaebaja ei eitanud ka seekord pikaajalist parkimist kõnealusel

aadressil, vaid selgitas, et mujale parkides kaevati tema peale ning tema kodu juures ei ole selle

sõiduki parkimiseks ruumi (helisalvestis kell 10:39:00–10:40:18). Siit järeldub, et kaebaja

nõustus vastustaja väitega, et tema sõiduk oli vähemalt alates 15.08.2016 kuni 19.09.2016

korralduse tegemiseni pikaajaliselt pargitud aadressile Regati pst 1.

HKMS § 60 lg 2 sätestab, et kohus võib lugeda menetlusosalise väidetud faktilise asjaolu

tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta

menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine käesoleva seadustiku § 52 lg-s 2 sätestatud korras (s.o kirjalikult või

kohtuistungil suuliselt) kohtule esitatud avalduses. Omaksvõttu hindab kohus koos muude

tõenditega. HKMS § 198 lg 4 kohaselt on halduskohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt

on siduv ka apellatsioonimenetluses.

Ehkki otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud kaebaja omaksvõttu koos muude

tõenditega, on toimikus piisavalt tõendeid, mis tõendavad sõiduki parkimist aadressil Regati pst

1: 29.08.2016 vaatlusel tehtud fotod (tl 24-27) ning täiendavalt 30.08.2016, 31.08.2016,

02.09.2016, 05.09.2016, 06.09.2016, 07.09.2016, 08.09.2016 ja 09.09.2016 erinevatel

kellaaegadel tehtud fotod (tl 34-62). Halduskohus on kõnealustele fotodele oma otsuses

3-16-2028

7(9)

viidanud ja neid seega uurinud. Kaebaja pole ka väitnud, et ta parkis vahepeal sõiduki mujale,

vaid ta ise selgitas halduskohtu istungil, et mujal polnud sõiduki parkimiseks sobivat kohta.

HKMS § 60 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta juhul, kui tagasivõttev menetlusosaline

tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja

omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu

omaksvõetuks.

Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses tõendanud, et vastustaja väide pikaajalise parkimise kohta

aadressil Regati pst 1 ei vasta tõele, ega seda, et omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest

asjaoludest. See poleks praegusel juhul ka usutav, sest ei kirjavahetuses vastustajaga (tl 31-32)

ega ka halduskohtule esitatud avaldustes ei märkinud kaebaja kordagi, et ta ei parkinud

vahemikus 15.08.–19.09.2016 sõidukit Regati pst 1 aadressil pikaajaliselt.

11. RekS § 2 lg 1 p 3 sätestab reklaami legaaldefinitsiooni, mille järgi on reklaam teave, mis

on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba

müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise

eesmärgil. Kohtupraktikas on leitud, et reklaamina RekS tähenduses on käsitletav teave, milles

sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba

ostmiseks. Lõpliku hinnangu, kas tegu on reklaamiga või mitte, saavad pädevad haldusorganid

ja kohtud anda vaid igal üksikjuhtumil eraldi. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse

neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid

pakkumise kohta. Piisavat intensiivsust teabe reklaamina käsitamiseks ei väljenda ainuüksi see,

et ettevõtja püüab tagada sildi tajutavust kauplemiskoha ümbruses, sh tänaval (Tallinna

Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/382/05 (uus nr 3-04-126), p-d 10 ja 11;

21.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-1702, p 9). Lisaks on ringkonnakohus leidnud, et teabe

kvalifitseerimine reklaamiks ei sõltu vaid teabe sisust, vaid ka kujust ja esituslaadist, mistõttu

pole välistatud, et seadusest tulenevalt avaldamisele kuuluv teave osutub reklaamiks vormi tõttu

(Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/382/05 (uus nr 3-04-126), p 13).

12. RekS § 2 lg 2 välistab teatud teabe käsitamise reklaamina. RekS § 2 lg 2 mõtteks on

välistada reklaamiseaduse kohaldamisalast informatsioon, mis võib küll esmapilgul näida

reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta (Riigikohtu 18.05.2017 otsus

asjas nr 3-4-1-3-17, p 21). RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei käsitata reklaamina isiku majandus- või

kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi,

domeeninime ja tegevusalaga. Sama sätestab ka määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4.

13. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 4 kohaselt on reklaamimaksu maksukohustuslane

välireklaamikandja otsene valdaja või ühistranspordiloa või taksoveoloa omaja. Toimikust

nähtub, et Peugeot Boxeri registreerimisnumbriga XXXXXX omanik on kaebaja (tl 7-9 ja 28).

Halduskohus tuvastas, et kaebaja polnud sõlminud kokkuleppeid teiste isikutega sõiduki

kasutamiseks ning kaebaja oli sõiduki otsene valdaja.

14. Kaebaja on OÜ XX osanik ja juhatuse liige ning samuti on ta registreeritud FIE-na nime all

YYY. OÜ XX põhitegevusalana on äriregistris märgitud mootorsõidukite remont ja hooldus (tl

30) ning YYY põhitegevusalana köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus,

k.a seenekasvatus ning registrikaardil aiandus, metsandus, iluaiandus, marjakasvatus (tl 29).

Äriseadustiku § 4 lg 5 kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud

põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse

esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude

aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende

muutumisest. OÜ XX viimaste aastate majandusaasta aruannetes pole peale mootorsõidukite

remondi ja hoolduse muid tegevusalasid märgitud. Ringkonnakohtu hinnangul saab RekS § 2

3-16-2028

8(9)

lg 2 p 4 mõistes tegevusalana käsitada ka selliseid tegevusalasid, mis ei kajastu äriregistris ega

majandusaasta aruannetes, kuid millega isik reaalselt tegeleb. Kaebaja veebilehel www.XXX.ee

pakutakse paljusid erinevaid teenuseid ja kaupu, sh autode remont, jahi rent ja küttematerjalide

müük. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebaja tegeleb nende teenuste osutamise ja kaupade

müügiga.

15. Kaebaja sõidukil eksponeeriti OÜ XX kasutuses olevat domeeninime ja telefoninumbrit.

Kaebaja väitel on ta seda kaubikut kasutanud kaupade ning purjejahi kiilploki veoks. Riigikohus

tõlgendas 18.05.2017 otsuses asjas nr 3-4-1-3-17 majandus- ja kutsetegevust RekS § 2 lg 2 p 4

mõistes laiemalt võrreldes sellega, kuidas käsitletakse sama mõistet majandus- ja kutsetegevust

reguleerivates seadustes. Praeguses asjas saab sellest lähtuvalt lugeda kaebajale kuuluva OÜ

XX ettevõtlusega seotud tegevuse kaebaja majandustegevuseks. Eelnevat arvestades peab

ringkonnakohus võimalikuks käsitada kõnealust sõidukit kaebaja majandus- ja kutsetegevuses

kasutatava sõidukina RekS § 2 lg 2 p 4 mõistes. Ka vaidlustatud korralduses on mööndud, et

sõidukit kasutatakse kaebaja majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu jäeti maksustamise alt välja

sõiduki esikülg, millele on märgitud vaid telefoninumber ja domeeninimi.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sõiduki küljel 1 (tl 26), millel on märgitud „JAHI

RENT“ koos teenuse hindade, telefoninumbri, domeeninime ja fotoga jahist, on käsitatav

maksustatava reklaamina. Ehkki sõiduki küljel on kajastatud ka RekS § 2 lg 2 p-s 4 nimetatud

teavet, ei kuulu sellesse loetelusse teenuse hinnad ja illustreerivad pildid. Foto ja teave kogumis

on äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse teenuse tarbimiseks. Seda muljet süvendab

asjaolu, et reklaami taustal paistab Tallinna laht.

17. Sõiduki küljel 2 (tl 25) on märgitud domeeninimi, telefoninumber ja „Diiselmootorite

toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad“. Sõiduki tagaküljel (tl 25p) on lisaks

eelnimetatud teabele märgitud ka „Puitbrikett. Turbabrikett“. Ringkonnakohtu hinnangul on

kogu küljel 2 märgitud teave seotud OÜ XX äriregistris nimetatud põhitegevusalaga. Lisaks

pole kahtlust, et faktiliselt tegeleb kaebaja äriühing ka puit- ja turbabriketi müügiga. Seega tuleb

praeguses asjas välja selgitada, kas selline loetelu on käsitatav tegevusala tähistamisena.

18. Riigikohus asus 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-7-16 seisukohale, et majandustegevuse

koha liik ei tähenda üksnes kitsast üldnimetuse märkimist, vaid hõlmab ka kaubagruppide

nimetusi, mille järgi saab tuvastada selle, millist laadi kauplusega on tegemist. Kõnealuse otsuse

p-s 14 märkis Riigikohus järgmist: „[s]enikaua, kuni tegevuskoha liigi nimetus viitab kauba või

teenuse üldisele iseloomule ega sisalda hinnanguid kauba maksumuse või kvaliteedi kohta,

kauba või teenuse hinda ega kauba tootja kaubamärki, on tegemist majandustegevuse koha liigi

märkimisega. Seejuures ei ole sisulist vahet, kas majandustegevuse koha liik on tähistatud ühe

sõna või märgiga või tuleneb see mitme sõna või märgi koosmõjust. Olukorras, kus kaupluse

vaateaknale on kleebitud üksnes sõnad "Kodukaubad. Toidukaubad. Alkohol. Tubakas", saab

tarbija sellest järeldada üksnes seda, et tegemist on neid kaubagruppe pakkuva kauplusega,

mistõttu on jätkuvalt tegemist majandustegevuse koha liigi tähistamisega.“ Kuigi praegusel

juhul on reklaam paigaldatud sõidukile, mitte kaebaja tegevuskoha juurde, on tegemist

üldjoontes sarnaste asjadega, mistõttu saab Riigikohtu seisukohta kohaldada ka praegusel juhul.

Sõiduki külgedel 2 ja 3 on vaid neutraalselt loetletud teenused ja kaubad ning seal puudub

hinnang nende maksumuse või kvaliteedi kohta, samuti hinnad ja kaubamärgid. Teabe esitusviis

ei ole praegusel juhul selline, mis viiks järeldusele, et selle peamine eesmärk on tutvustada

tarbijatele kaupa ja suurendada müüki. Samuti tuleb arvestada, et sõiduki külgede pind pole

sedavõrd suur (võrreldes näiteks samal teel paiknevate teiste reklaamkandjatega – vt fotot tl

44), et nendel üksnes neutraalse teabe avalikustamine oleks tajutav intensiivse üleskutsena

teenust tarbima ja kaupa soetama. Mis puutub vastustaja seiskohta, et teenuste ja müüdavate

kaupade loetelu on liialt detailne, siis kui selle loetelu asemel oleks sõidukil märgitud näiteks

3-16-2028

9(9)

kaebaja ärinimi ning tegevusala üldine nimetus, oleks teabe tajutav mõju kogumis praegusega

sarnane.

19. Eelneva põhjal on vaidlustatud korraldusega ebaõigesti kohustatud kaebajat sõiduki

külgede 2 ja 3 (tagakülg) osas reklaamimaksu deklaratsioone esitama. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab

vaidlustatud korralduse sõiduki külgesid 2 ja 3 puudutavas osas. Sõiduki külje 1 (juhipoolne

külg, millel on eksponeeritud reklaam „JAHI RENT“) osas on korraldus õiguspärane ja jääb

kehtima.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule

esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust

(HKMS § 109 lg 4).

Kaebaja tõendatud menetluskuludeks kahe kohtuastme peale kokku on 30 eurot, s.o riigilõiv

kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt. Muude menetluskulude kohta pole kaebaja menetluskulude

nimekirja ega kuludokumente esitanud. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele 2/3

ulatuses (kaks külge kolmest), tuleb vastustajalt kaebaja kahe kohtuastme menetluskulude

katteks välja mõista 20 eurot (30×2/3).

(allkirjastatud digitaalselt)