2-15-9096/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9096

Tsiviilasi

Vladimir Jelisejevi hagi Korteriühistu Linnutare vastu

Korteriühistu Linnutare 22. mai 2015 üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Linnutare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Korteriühistu Linnutare (registrikood

80294599), juhatuse liige Evely Babenko

Vastustaja: Vladimir Jelisejev (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus

muutmata.

2. Jätta

Korteriühistu

Linnutare

määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Vladimir Jelisejevi (hageja) hagiavaldus KÜ Linnutare (kostja)

22.05.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Maakohtu 20.12.2016 otsusega

jäeti hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2017 kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus

ja rahuldati hagi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

2. Hageja esindaja esitas 05.12.2016 (tl 81-82) ja 21.04.2017 (tl 108) menetluskulude nimekirjad,

näidates hageja menetluskuluna riigilõivu 300 (maakohtus) + 550 (ringkonnakohtus) eurot ja

õigusabikulu 1134 (maakohtus) + 630 (ringkonnakohtus) eurot koos käibemaksuga, kokku

õigusabikulu 1764 eurot.

Kostja leidis, et hageja poolt maakohtus kantud menetluskulud on üle paisutatud ning

ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas tuleb tähelepanuta jätta „Apellatsiooni koostamine ja

esitamine Tallinna Ringkonnakohtule“ summas 504 eurot, kuna sellel puudub seos käesoleva

tsiviilasjaga. Samuti palus kostja tähelepanu pöörata hageja riigilõivu suurusele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras

kindlaks hageja menetluskulud summas 1986 eurot (sh käibemaks). Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1986 eurot.

Arvestades vaidluse sisu ning hageja esindaja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke

põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu

võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga leidis kohus, et mitte kõik õigusabikulud ei ole

taotletud suuruses vajalikud, kuna kõik toimingud ei ole nii ajamahukad ega põhjendatud.

Hageja lepingulisel esindajal on teostatud tööde spetsifikatsiooni kohaselt kulunud 14 tundi.

Kohus luges põhjendatuks esindaja kulu kokku 11 tundi. Kohus ei lugenud põhjendatuks hüvitada

hageja esindajale tutvumisi kostja esitatud seisukohtadega, vastusega ja tõenditega. Kohus luges

põhjendatuks vaid kohtule esitatud hageja esindaja poolt koostatud dokumente, mis käsitlevad

hageja seisukohti. Samuti pööras kohus hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et hageja ei maksnud

Tartu Ringkonnakohtus riigilõivu 550 eurot vaid 300 eurot.

Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 1986 eurot (126 eurot/h koos

käibemaksuga) + riigilõiv 300 eurot + apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot, kokku 1986 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus muuta või peatada jõustumine kriminaalmenetluse nr 17760000100

lõpetamiseni.

Määruskaebuse kohaselt on äriregister eksinud KÜ Linnutarega seotud andmete sisestamisel ja

kuupäeva märkimisel. Nimetatud eksimust sisaldav äriregistri väljatrükk oli hageja hagiavalduse

aluseks. Selle ja muude asjaolude kindlakstegemiseks on alustatud kriminaalmenetlust

nr 17760000100, millele kohaldub AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel juurdepääsupiirang. Antud menetluse

tulemus võib oluliselt muuta õiguslikku olukorda, mida Tartu Ringkonnakohus on käsitlenud

tsiviilasja menetlemisel. Selle tulemusel võib ringkonnakohtu otsus minna ümbervaatamisele.

Käesolevas määruskaebuses ei vaidlusta kostja menetluskulude suurust, vaid korteriühistu palub

kohtul muuta määrust või peatada jõustumine kriminaalmenetluse lõpetamiseni, vältimaks

edaspidiste uute ja/või täiendavate kohtumenetluste algatamist. Tuginedes TsMS §-le 480 palub

hageja muuta maakohtu 10.01.2018 määrust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja leiab, et kostja seisukohad ei anna alust

määruse muutmiseks või peatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, muutmiseks ega

selle täitmise peatamiseks.

7. Määruskaebus on esitatud kohtumääruse peale, millega maakohus määras kindlaks hageja

menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei vaidlusta hageja menetluskulude suurust, vaid taotleb

TsMS § 480 alusel maakohtu määruse muutmist või selle jõustumise peatamist.

Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole asjakohane ega kohaldatav TsMS § 480 lg 1.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus muuta määrust, millega ta on andnud nõusoleku tehingu

tegemiseks või tahteavalduse vastuvõtmiseks või on sellest keeldunud, või sellise määruse

tühistada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul

juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või

õiguslik olukord on oluliselt muutunud.

TsMS § 480 lg 1 kohaldub üksnes hagita menetluses kestva toimega määruse puhul. Käesolevas

tsiviilasjas oli aga tegemist hagimenetlusega. Menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud

kohtumäärust ei ole võimalik muuta TsMS § 480 alusel.

TsMS § 177 lg 5 alusel võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud

kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja

materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Kostja ei ole praegusel juhul esitanud taotlust

menetluskulude määruse täiendamiseks TsMS § 177 lg 5 alusel.

8. Ringkonnakohtu arvates saab esitatud taotlust mõista kui soovi peatada kohtumääruse täitmine.

TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine üldjuhul vaidlustatud määruse

täitmist, kuid täitmine on võimalik peatada esialgse õiguskaitse korras määruskaebuse osas

lõpliku seisukoha võtmiseni. Praegusel juhul aga lahendab ringkonnakohus käesolevaga

määruskaebuse ning seega langeb ära ka võimalik alus määruskaebuse tagamiseks.

TsMS ei sätesta muid aluseid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määruse täitmise

peatamiseks.

9. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud lahendi peale edasi kaevates saab

vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust (TsMS § 178 lg 1 teine lause). Kostja on aga

selgitanud, et ei soovi menetluskulude rahalist suurust vaidlustada.

Kostja taotlust ei saa käsitleda ka TMS §-s 45 käsitletud avaldusena täitemenetluse peatamiseks,

kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahend ei ole jõustunud. Kohus võib

jõustunud lahendi täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine

on võlgniku suhtes ebaõiglane. (TMS § 45). Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ja muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku korda. Ringkonnakohus

selgitab, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud (Riigikohtu

12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 p 11).

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4). Seetõttu jäävad määruskaebuse lahendamisega tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp