3-17-639/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-639

Haldusasi

OÜ

Inseneribüroo

STEIGER

kaebus

Kernu

Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning Kernu valla kohustamiseks

otsustada uuesti arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo

STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse

kohta

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Inseneribüroo STEIGER, volitatud

esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Rauno

Klemm

Vastustaja – Saue vald (endine Kernu vald), seaduslik

esindaja Kuldar Paju

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. mai 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Saue valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Saue valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. mai

2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-639 resolutsioon muutmata. Asendada Tallinna

Halduskohtu 30. mai 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-639 põhjendused Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

2. Mõista Saue vallalt OÜ Inseneribüroo STEIGER kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulud 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot. Saue valla apellatsiooniastme

menetluskulud jätta Saue valla kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-17-639

2(12)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirikla uuringuruum asub Harju maakonnas Kernu vallas Kohatu külas katastriüksusel

Kernu metskond 15 (katastrinumber 29701:006:0425). Katastriüksuse valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. OÜ

Inseneribüroo STEIGER esitas 17.11.2016 Keskkonnaametile (KeA) Kirikla uuringuruumis

geoloogilise uuringu loa taotluse. Uuringuloa taotluse kohaselt on geoloogilise uuringu

eesmärgiks välja selgitada Kirikla uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus,

maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara

aktiivse tarbevaruna, et hiljem uuringutulemuste sobivusel taotleda sellele alale

kaevandamisluba.

2. KeA küsis 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/13700-8 Kernu valla arvamust uuringuloa

taotluse ja KeA korralduse eelnõu kohta, millega oleks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER antud

geoloogilise uuringu luba Kirikla uuringuruumis.

3. Kernu Vallavolikogu ei nõustunud 16.02.2017 otsuses nr 6 „Arvamus OÜ Inseneribüroo

STEIGER geoloogilise uuringu loa taotlusele ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõule“

uuringuloa andmisega OÜ-le Inseneribüroo STEIGER.

4. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 20.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täiendatud 12.05.2017) Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning Kernu valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine OÜ

Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Kirikla

uuringuruumis. Kaebaja palus määrata kaebuse rahuldamisel otsuse täitmiseks mõistlik

tähtaeg, mis ei oleks pikem kui kaks kuud.

Kuna uuringuloa alusel ei saa maavara kaevandada ja kaevandamist puudutav on eraldi

läbiviidava kaevandamisloa menetluse esemeks, ei ole uuringuloa väljastamise menetluses

asjakohased väited võimaliku kaevandamise mõjude osas tulevikus. Seega on kõik otsuses

toodud põhjendused kaevandamise kohta uuringuloa väljastamise menetluses asjakohatud.

Vastustaja on lähtunud otsuse tegemisel lubamatutest kaalutlustest (teoreetiline tulevikus

kaevandamise mõju, mis ei ole uuringuloa menetluse esemeks), mistõttu on otsus

kaalutlusvigadega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes. Praeguses faasis pole teada,

kas üldse asutakse kaevandama ja kui asutakse, siis millisel alal, millise ajaperioodi jooksul

see toimub jne.

3-17-639

3(12)

Peale kaevandamise võimalike mõjude oli ainukeseks uuringuloa andmise mittenõustumise

põhjuseks toodud hirm, et uuringuloa väljastamisega nõustumine võib kaebajas tekitada

ootuse, et vastustaja nõustub tulevikus ka kaevandamisloa andmisega. Vastav hirm on

asjakohatu. Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel (KOV) on pärast uuringu tegemist

võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse

tegelike mõjude kohta ning KOV-l on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel

rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

Uuring koosneb ettevalmistus-, väli-, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad

üldse mingit otsest mõju uuringualale omada. Välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja

ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Tööde käigus ei kasutata keskkonda

reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid, ei reostata ega võeta põhjavett ja ei

tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt

kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Lähimad eluhooned jäävad

uuringuruumist ~330 m kaugusele. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ja ei

halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ega elukvaliteeti. Planeeritava uuringuga

ei teki kaevandamisjäätmeid.

Vastustaja ainuke sisuline argument kaevandamise vastu on väide, et potentsiaalne kaevandus

lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Väide rohekoridori läbilõikamisest on

eksitav. Harju maakonna rohevõrgustiku skeemilt nähtub, et tegelikkuses jääb isegi Kirikla

uuringuruumi välispiir vaid osaliselt rohekoridori alale, võttes enda alla vähem kui pool

rohekoridori laiusest. Tegelikkuses ei ulatuks kaevanduse piir tõenäoliselt uuringuruumi

välispiirini. Karjääri ei avata kunagi ühekorraga kogu ulatuses, vaid maavara ammendataks

periooditi ja järk-järgult, kus tegevus korraga toimub mõne hektari suurusel alal. Kõnealuse

rohekoridori läheduses on teine paralleelne rohekoridor, mis ühendab samu rohevõrgustiku

alasid, mistõttu on rohekoridori läbilõikamise väide igal juhul alusetu. Sama rohekoridori ja

suurt osa teisi rohekoridore läbivad maanteed, mis erinevalt vaidlusalusest uuringuruumist

lõikavad rohekoridori tervikuna läbi.

Uuringuloa andmine ei ole vastuolus Kernu valla üldplaneeringuga (üldplaneering).

Üldplaneeringust ei tulene, et kogu rohevõrgustiku alalt peaks majandustegevus olema välja

jäetud. Üldplaneeringu lisas on rõhutatud, et arendustegevuste puhul, mis muudavad maa

sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku

funktsioneerimisele. Vastavat funktsioneerimist ongi täpsemalt võimalik hinnata alles pärast

geoloogilist uuringut, kui on selge, kas, mis ulatuses ja kus maavara üldse paikneb. Lisaks on

kaevandamisloa andmisel võimalik kehtestada tingimusi, mis tagavad rohevõrgustiku

toimimise. Riigikohtu hinnangul kuulub rohelise võrgustiku toimimise küsimus eelkõige KeA

pädevusse, mistõttu ei peaks vastustaja sel alusel kooskõlastamisest ka keelduma. Vastustaja

otsuses toodud seisukohad ei ole kooskõlas üldise halduspraktikaga. Nii Harju maakonnas kui

ka mujal Eestis on arvukalt antud rohekoridoridel asuvatele kaevandustele kaevandamise lube.

Seega ei ole rohevõrgustik iseenesest aluseks geoloogilise uuringuloa või kaevandamise loa

andmisest keeldumiseks.

Kaebajat ei ole sisuliselt ära kuulatud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta argumendid selle

kohta, et uuringuruum on valitud põhjaliku eeltöö tulemusena, kus on arvestatud asjakohaseid

huve ja minimeeritud negatiivsed mõjutused. Lisaks kaitseväärtuste puudumisele on valitud

ala, kus uuringuruum paikneb lähimatest majapidamistest piisaval kaugusel ning alale on otse

juurdepääs riigimaanteelt nii, et koormatud autod ei pea sõitma läbi külade või mööduma

kellegi õuealast. Vastustaja on kaevandamistegevuse mõjusid oluliseks pidades jätnud

tähelepanuta kaevandamise positiivsed küljed, sh vallas lisanduvad töökohad ja maavara

kaevandamisest saadav kaevandamisõiguse tasu.

3-17-639

4(12)

5. Kernu vald palus jätta kaebuse rahuldamata. KOV hindab uuringuloa andmise

otstarbekust kohaliku huvi aspektist. Nõusoleku andmise üle otsustamisel lähtub KOV

seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline,

et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus võimalikuks, on see üks

kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Kui KOV otsustab uuringuloa siiski

kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks,

kooskõlastamisel väljendada, millest ei tulene KOV-le uuringuloa kooskõlastamise vältimatut

kohustust.

Riigikohus on pidanud lubatavaks kaaluda juba arvamuse andmisel geoloogilise uuringu loa

taotlusele kaevandamise võimalusi ja sellega seotud muutuste võimalikku kaasnemist

tulevikus. Vastustaja ei nõustu sellega, et arvamuse andmisel peaks lähtuma kitsalt

geoloogilise uuringu loa taotlusest ja üksnes geoloogilise uuringuga seotud võimalikest

mõjutustest. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud geoloogilise uuringuga seotud

mõjudest või nende puudumisest, vaid on välja toonud kohalikud huvid ja nendest lähtunud.

Rohelise võrgustiku näol on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga ja ühtlasi

üldplaneeringu põhilahendusega. Kohalike huvide kaitsel saab tugineda üldplaneeringus

kindlaksmääratud maakasutuse juhtotstarvetele ning muudele tingimustele (Riigikohtu

18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16). Asjaolu, et maapõueseadus (MaaPS) ei näe kaevandamisloa

andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga, ei tähenda, et vald ei saaks oma

arvamuse kujundamisel üldplaneeringule tugineda. Roheline võrgustik on üldplaneeringu

oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. Kuigi see ei välista täielikult

maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega, peab

rohevõrgustikul kavandatav tegevus rohevõrgustikuga siiski arvestama. See tuleneb otseselt

Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringust

„Harju

maakonna

asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused” (teemaplaneering) ja ka üldplaneeringust, mille lisas 3 on

teemaplaneeringust tulenevad olulisemad tingimused üle korratud. Teemaplaneeringuga on

seatud rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad

tagama rohelise võrgustiku toimimise. Ühe olulise tingimusena määratletakse, et tugialadel ja

koridorides

võib

arendada

üksnes

rohevõrgustikuga

arvestavat

majandustegevust.

Potentsiaalse konfliktialana on seejuures välja toodud karjäärid. Taotletav uuringuruum

paikneb riigimetsamaal. Teemaplaneeringu p 2.2.2.1. sätestab, et konfliktsetes piirkondades

tuleb välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda ka muuviisiliselt

rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Ka seda piirangut

tuleb arvestada.

Taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandusala lõikaks rohekoridori ligikaudu

pooles ulatuses läbi. Ühes kohas jääks ca 1400 meetri laiusest koridorist uuringuruumi alla

672 meetrit. Samas on teemaplaneeringust (p 2.1.3.) tulenevalt tegemist piirkondliku ehk

maakondliku tähtsusega ribastruktuuriga (teemaplaneeringu rohelise võrgustiku kaardil

tähistatud K8), mille läbimõõt peaks olema 2‒10 km. Seega on antud rohekoridor metoodikas

soovitatust niigi oluliselt kitsam. Kuna rohekoridoride laius (läbimõõt) on rohevõrgustiku

püsimiseks ja toimimiseks ülioluline, ei näe vastustaja võimalust selle koridori läbimõõtu

kaevanduse rajamiseks veelgi vähendada. Kaevandamine ei ole rohevõrgustikuga arvestav

majandustegevus, rääkimata sellest, et see toetaks rohelise võrgustiku säilitamist. Seejuures ei

oma tähtsust, et kuskil paikneb veel teine rohekoridor. Asjaolu, et läheduses läbivad

rohevõrgustikku maanteed, mõjutab rohelise võrgustiku toimimist kahtlemata negatiivselt.

Seda enam tuleb aga piirkonnas vältida uute konfliktialade loomist. Kui rohekoridori

3-17-639

5(12)

funktsioneerimist takistavate tegurite arv kasvab, väheneb ka selle võime luua ökoloogiline

ühenduskoridor liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele.

Kaebaja väide, nagu lubaks üldplaneering 10%-list kõrvalekaldumist, ei ole asjakohane.

Üldplaneering (p 2.12.3) sätestab nõude, et looduslike alade osatähtsus tugialades ei tohi

langeda alla 90%. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et taotletav uuringuruum ei paikne tugialal

(ehk tuumalal), vaid rohekoridoris.

Nõustuda ei saa kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja seisukohad ei ole kooskõlas

halduspraktikaga. Halduspraktikat leiab erinevat, näiteks ei nõustunud Nissi Vallavolikogu

maavara kaevandamise loa andmisega AS-ile Kiirkandur ehituskruusa kaevandamiseks Kalda

kruusamaardla Kalda III kruusakarjääris. Üheks põhjuseks oli seejuures nimelt asjaolu, et

kavandatav kruusakarjäär lõikaks rohekoridori enam kui pooles ulatuses läbi. Kaevanduse

rajamise võimaldamine rohevõrgustikule ei oleks kooskõlas Kernu valla senise

halduspraktikaga rohelise võrgustiku kaitsmisel. Vald on korduvalt keeldunud ehitusõiguse

andmisest rohevõrgustikule.

Kirikla küla näol on nii teema- kui ka üldplaneeringust tulenevalt tegemist väärtusliku

maastikuga, täpsemalt algupärase ajastumaastikuga külaga. Kaebaja ei ole nimetatud

asjaolusid geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirjas ära märkinud. KeA korralduse

„Geoloogilise uuringu loa andmine Kirikla uuringuruumis“ eelnõust (seisuga 27.12.2016)

isegi ei nähtu, et taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandus asub rohevõrgustikul.

KeA maapõuespetsialist EK on 30.01.2017 e-kirjas Kernu valla abivallavanemale HO-le

kirjutanud, et eelnõu koostamisel pole Kernu valla üldplaneeringut arvestatud ja KOV peabki

kaaluma, kuidas arendaja poolt kavandatav tegevus ühtib valla soovide, planeeringute või

arengukavaga.

Võimalik kaevandamine häiriks külaelanikke. Oma vastuseisu kaevandamisele väljendasid

nad ka volikogu 16.02.2017 istungil, millel osalesid ka kaebaja esindaja ning kaevandamisest

huvitatud isiku Tariston AS esindaja. Väited, et lähimad majapidamised asuvad enam kui 300

m ja lähim küla aga ca 3 km kaugusel, ei vasta tegelikkusele. Lähim majapidamine on

Kuusemetsa, mis asub uuringuala piirist ca 265 m kaugusel. Uuringuruum asub Kirikla külas,

mitte 3 km kaugusel sellest. Uuringuruumile on küll juurdepääs riigimaanteelt, aga nimetatud

riigimaantee läbibki Kirikla küla ja möödub vahetult ka Saare, Koibu, Köstriaseme, Jaani

õuealadest. Kaevandus rikuks algupärase ajastumaastikuga (hästi säilinud mustriga) Kirikla

küla miljööd.

Kirikla

külas

paiknevas

kaevanduses

kaevandamisel

ei

ole

positiivseid

külgi.

Kaevandamisõiguse tasude laekumine ümbruskonna KOV-de eelarvetesse on viimastel

aastatel järjekindlalt vähenenud. Kernu vallas täna maavara ei kaevandata ning seega ei laeku

eelarvesse ka kaevandamisõiguse tasu. Üldplaneeringus väljendatud kohalik huvi säilitada

rohevõrgustikku ja väärtuslikku maastikku (s.o keskkonnahoiualased argumendid) kaaluvad

selgelt üle rohevõrgustikuga mittearvestavast majandustegevusest saadava võimaliku vähese

tulu ja mõne töökoha.

Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud. 14.02.2017 on ta esitanud oma arvamuse

kirjalikult. Lisaks sai ta võimaluse arvamust avaldada ka 16.02.2017 Kernu Vallavolikogu

istungil. Ära kuulati ka Kirikla uuringuruumis kaevandamisest huvitatud Tariston AS.

Kaebaja ei ole pöördunud halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Kaebaja on tutvustanud ennast

mäekonsultatsioonifirmana. KeA poolt on kaebajale väljastatud korduvalt geoloogilise

uuringu lube, kuid mitte ühtegi kaevandamisluba. Kaevandamisest huvitatud isikuna on

kaebaja vastustajale esitlenud Tariston AS-i. Kui kaebaja ei ole kaevandamisloa saamisest

3-17-639

6(12)

huvitatud isikuks, siis ei saa kaevandamisloaga seonduv kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.

Eeltoodut arvestades tuleb kohtul hinnata kaebaja kaebeõigust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.05.2017 otsusega kaebuse ja tuvastas Kernu

Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse. Kohus kohustas Kernu valda uuesti

otsustama arvamuse andmine kaebaja 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse kohta 78

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks

menetluskuluna välja 15 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Riigil (KeA kaudu) ja KOV-l on geoloogilise uuringu loa menetluses erinevad rollid. Riik

lähtub riiklikest, KOV kogukondlikest huvidest. Vastavad pädevused peavad olema eristatud

ja KOV, tuginedes sotsiaalsetele ja keskkonnakaitsealastele kaalutlustele, peab oma

argumendid siduma kohaliku kogukonna huvidega.

Vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Keskkonnaküsimused üldisel tasemel (sh

küsimus rohevõrgustiku funktsioneerimisest) ei ole KOV-i, vaid KeA kui uuringuloa andja

pädevuses. Uuringuloa andja kohustus on hinnata seda, kas konkreetne loakohustuslik tegevus

tooks endaga kaasa keskkonnakahju. Uuringuloa eelnõu projektis on KeA leidnud, et uuringu

teostamisel keskkonnamõju puudub. Vastustaja ei ole millegagi seda järeldust ümber lükanud

ega isegi vastustanud. Vastustaja on hoopis tunnistanud, et ei ole otsuse tegemisel lähtunud

geoloogilise uuringuga seotud mõjudest või nende puudumisest, vaid on välja toonud

kohalikud huvid ja nendest lähtunud. Vastustaja argumendid kohalikust huvist ei seondu

geoloogilise uuringu läbiviimisest tekkivate võimalike keskkonnamõjudega, vaid lähtuvad

tulevikus toimuva kaevandamise võimalikest keskkonnamõjudest. Sellisena on vastustaja

otsus kaalutlusvigadega, sest ei ole selge, millele vastustaja väited rohekoridori kahjustamisest

tuginevad, kuna ebaselged on kaevandamise mahud, mõjud ning kaevandamise perspektiiv

üldiselt. Vastustaja saaks välja toodud argumente esitada alles kaevandamisloa menetluses,

kui kaevandamise tingimused on teada ja selle keskkonnamõju hinnatud. Riigikohus on

otsuses nr 3-3-1-31-16 oluliseks pidanud, et KOV argumendid tuleb esitada kohases

menetluses, st argumendid kaevandamise vastu tuleb esitada just kaevandamisloa menetluses,

mitte aga maa kasutamise sihtotstarbe määramise menetluses ega ka mitte geoloogilise

uuringuloa andmise menetluses. Viidatud lahendi p-st 23 tuleneb, et kohaliku tähtsusega

maardla puhul kuulub kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise

pädevus KeA-le. Tõendatud ei ole, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku

funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet.

Kuna kaevandamise keskkonnamõju ei ole hinnatud, on järeldused rohekoridori

kahjustamisest ja looduskoosluse hävitamisest ennatlikud. Geoloogilise uuringu loa

kooskõlastamisest keeldumisel ei piisa pelgalt viitamisest teemaplaneeringule ning üldisest

väitest, et kaevandamine on rohelise võrgustiku toimimisele potentsiaalseks konfliktiallikaks.

Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise

uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud.

Kohus ei pea vajalikuks vastustada Kernu valla väidet, et rohelise võrgustiku säilitamise näol

on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga. Samas huvi hoida üldplaneering

muutumatuna ei kaalu iseenesest veel üles avalikku huvi maavara kaevandada (kui kõik

tingimused selleks on täidetud). Kas kaevandamine muudaks üldplaneeringu põhilahendust,

on uurimisloa menetluses vara öelda, sest see eeldab teavet mh kaevandamisala piiride ja

kaevandamise mahtude kohta. Nõndasamuti on vara uuringuloa andmise menetluses sedastada

rohelise võrgustiku kahjustamist. KOV peab esile tooma spetsiifilised kogukonna huvid ning

esitama põhjendused, miks kohalikud huvid kaaluvad üles avaliku huvi uuringut teostada või

3-17-639

7(12)

kaevandada. Uuringuloa andmise menetluses võiks kaevandamise mõjudele tuginevalt

keelduda loa andmisest siis, kui oleks ilmselge, et kaevandamine tulevikus oleks välistatud (nt

uuringualal või selles vahetus läheduses juba on toimunud kaevandamine, mille kahjulikud

keskkonnamõjud on ilmnenud). Selliseid argumente pole esitatud ning pelk asjaolu, et kehtiv

üldplaneering

näeb

ette

teistsuguse

lahenduse,

ei

saa

olla

aluseks

uuringuloa

kooskõlastamisest keeldumisele. EK e-kirjast selgub, et taotletav uuringuruum ei asu ühelgi

kaitsealal või olulisi piiranguid seadval loodusobjektil, mis kinnitab KeA seisukohta, et

keskkonnaalaseid takistusi uurimisloa andmiseks ei esine. KOV ei saa uuringuloa menetluses

otsustada selle üle, kas olemasolevatel tingimustel on uuringuloa väljastamine otstarbekas.

KOV-l on võimalik oma huve kaitsta menetlusosalisena kaevandamisloa andmise menetluses.

Vastustaja viidatud Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-37-15 (p-d 11 ja 14) ei tulene, et KOV-l oleks

õigus jätta uuringuluba kooskõlastamata argumendil, et KOV ei pea tulevikus aset leidvat

kaevandamist võimalikuks.

Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei puuduta näited teistest lähedal asuvatest rohekoridoridest

ja nende toimimisest ega diskussioon selle üle, kas Eestis on võimalik kaevandada ka üksnes

väljaspool rohevõrgustikke või kas kaevandamistasudest laekuvad summad kompenseerivad

KOV-le kaevandamisest lähtuvad negatiivsed mõjud ning kas kaevandamine loob piirkonda

piisavalt töökohti.

Vastustaja on alles kohtumenetluses esitanud väite kohalike elanike vastuseisust uuringuloa

andmisele. Alles kohtumenetluses haldusakti põhjendamist tuleb üldjuhul pidada lubamatuks,

kuna kohus ei saa olla veendunud, et vastavatest põhjendustest lähtus haldusorgan ka otsuse

tegemisel. Vastavad väited on jäänud ka piisavalt tõendamata ning seonduvad võimaliku

kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu läbiviimisega. Kohtule ei nähtu, et uuringuruum

asuks majapidamistele nii lähedal, et ilmselgelt võiks kaevandamise puhul eeldada tõsiseid

häiringuid. Kaebaja on välja toonud, et uuritavale alale on otse juurdepääs riigimaanteelt,

mistõttu ei ole ilmne, et lisanduv transport häirib kohalikke elanikke ülemääraselt. Ka on

jäänud üldsõnaliseks väide, et kaevandus rikuks põhjalikult algupärase ajastumaastikuga

Kirikla küla miljööd.

Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja ära kuulamata. Asjaoludest nähtuvalt

esitati kaebajale vaidlustatud otsuse eelnõu, mille kohta ta sai esitada oma arvamuse. Kaebaja

esindaja MP osales Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 istungil ning talle anti seal sõna. Asjaolu,

et vastustaja ei võtnud kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvesse, ei tähenda, et kaebajat ei

oleks ära kuulatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kernu vald palub 22.06.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.05.2017

otsus tühistada.

Kohtu seisukohad on vastuolulised. Kui arvamuse andmisel geoloogilise uuringuloa taotlusele

ja taotluse kohta antavale haldusakti eelnõule on lubatav tugineda kaevandamise mõjudele,

siis ei saa väita, et KOV neid mõjusid kaaludes oleks lähtunud asjakohatutest ja lubamatutest

asjaoludest.

Maapõueseaduse (MaaPS) eesmärgiks ei saa olla KOV-i asetamine olukorda, kus sisuliselt on

ainsaks võimaluseks nõustuda geoloogilise uuringuloa andmisega ja seejuures väljendada

seisukohta, et kaevandamine tõenäoliselt võimalikuks ei osutu. Geoloogilise uuringuga seotud

mõjutused ei saa olla kuigi olulised ja KOV-del puudub reeglina oskusteave selliste mõjutuste

hindamiseks. Selline oskusteave on olemas loa andjal, kes sätestab ka keskkonnakaitse

3-17-639

8(12)

nõuded. KOV-i arvamusele siduva tähenduse andmine, kus loa andja ega Vabariigi Valitsus ei

saa seda arvamust ümber hinnata, on põhjendatud ainult sel juhul, kui KOV-l on uuringuloa

menetluses võimalik ka kaevandamise võimalusi kaaluda.

MaaPS-st ei tulene KOV-le keeldu kaaluda geoloogilise uuringuloa menetluses kaevandamise

võimalusi. MaaPS ei sätesta üldse, millest KOV peaks arvamuse andmisel lähtuma. Ka

Riigikohus on pidanud lubatavaks kaaluda juba arvamuse andmisel geoloogilise uuringuloa

taotlusele kaevandamise võimalusi. KOV võib uuringuloa kooskõlastamata jätta, kui

asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine

tulevikus võimalikuks osutub. Keeld kaaluda uuringuloa menetluses kaevandamise võimalusi

oleks arusaamatu, sest kaebaja on uuringuloa taotluse seletuskirjas ise uuringu eesmärgina

nimetanud uuringuruumi geoloogilise ehituse, kasuliku kihi paksuse, maavara leviku ja

kvaliteedi ning kaevandamistingimuste väljaselgitamist just selleks, et hiljem taotleda sellele

alale kaevandamisluba.

Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et keskkonnaküsimused, sh rohevõrgustiku

funktsioneerimise küsimus, ei ole KOV-i, vaid KeA kui uuringuloa andja pädevuses. Jääb

arusaamatuks, millisele õigusaktile või Riigikohtu seisukohale kohus tugineb. Samuti ei

nõustu vastustaja kohtu järeldustega, mille kohaselt üldplaneeringu lahendus uurimisloa

andmisel mingit tähtsust ei oma ja keskkonnaalaseid takistusi uurimisloa andmiseks ei esine.

KeA poolt koostatud korralduse „Geoloogilise uuringu loa andmine Kirikla uuringuruumis“

eelnõust isegi ei nähtu, et taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandus asub

rohevõrgustikul. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on lähtunud nii teema- kui ka

üldplaneeringust. Üldplaneeringu üheks ülesandeks ongi teemaplaneeringu eesmärke ellu viia

(p 2.12.3). Seda arvestades ei saa rääkida, et Kernu vallas on miljööväärtuslikkuse ja

rohevõrgustiku

puhul

tegemist

üksnes

maakonnaplaneeringu

täpsusega

määratud

maakasutustingimustega. Ka on vastustaja nii vaidlustatud otsuses kui vastuses kaebusele

selgitanud, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga (teemaplaneeringuga)

seatud eesmärkide saavutamist takistaks.

Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on üksnes siis ilmselge, et

kaevandamine on tulevikus välistatud, kui keskkonnakahju on juba tekkinud. Isegi juhul, kui

keskkonnale tehtava kahju võimalik ulatus ei ole lõpuni selge, ei saa see anda suuremat kaalu

majandushuvidele. Igasugust määramatust ja ebakindlust tuleb aga alati arvestada keskkonna

kasuks.

Vastustajale ei ole arusaadav kohtu väide, et huvi hoida üldplaneering muutumatuna ei kaalu

iseenesest üles avalikku huvi maavara kaevandada. Üldplaneeringu muutumatuna hoidmine ei

ole eesmärgiks omaette. Kohtuotsusest jääb mulje, et kohus käsitleb avaliku huvina üksnes

huvi maavara kaevandada ning keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamine selleks ei ole.

Kohus ei ole kuidagi sisustanud, milles täpselt seisneb avalik huvi kaevandamiseks Kirikla

uuringuruumis. KeA korralduse eelnõust nähtuvalt oleks maavara kaevandamine Kiriklas

lähiaastatel vastuolus riiklike huvidega. Seega puudub avalik huvi maavara kaevandamise

vastu Kirikla külas nii riigi kui ka Kernu valla arvates.

Kohtu seisukoht, nagu oleks vastustaja lähtunud otsuse tegemisel kohalike elanike

vastuseisust, on ekslik. Siiski, nii teema- kui üldplaneering määratlevad Kirikla küla

väärtusliku maastikuna (algupärase ajastumaastikuna). Kuigi vastustaja ei ole sellest otsuse

tegemisel otseselt lähtunud, on see igal juhul asjassepuutuv, sest väärtusliku maastikumiljööga

alasid on arvestatud ka valla üldplaneeringus rohevõrgustiku täpsustamisel. Sellest saab

järeldada, et rohekoridoris on oluline ka maastikumustri säilitamine.

3-17-639

9(12)

Kohus ei ole hinnanud kaebaja kaebeõigust, millele hinnangu andmist vastustaja kohtult

taotles.

8. OÜ

Inseneribüroo

STEIGER

palub

31.07.2017

kirjalikus

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

Halduskohtu seisukohad ei ole vastuolulised. Halduskohus on välja toonud üldreegli, et

uuringuloa kooskõlastamisel tuleb lähtuda uuringu enda mõjudest ja vajadusel ära märkida

KOV-i vastuseis kaevandamisele, ning kaevandamise enda mõjudele saaks tugineda vaid

äärmiselt erandlikel juhtudel, kui on ilmselge, et kaevandamine tulevikus oleks välistatud.

Väär on vastustaja väide, justkui ei saaks KOV üldse uuringuloa kooskõlastamisest keelduda.

Keeldumine peaks lihtsalt lähtuma geoloogilise uuringu enda mõjudest, mitte hilisema

kaevandamise mõjudest, mille käsitlemiseks on mõeldud kaevandamisloa menetlus, kus

kohalikul omavalitsusel on võimalik oma vastuväited kaevandamisele välja tuua. Veelgi

enam, kohus on möönnud, et erandlikel juhtudel võib uuringuloa kooskõlastamisest keelduda

isegi viitega kaevandamise mõjudele. Vastustaja ei ole selliste erandlike asjaolude esinemist

väitnud. Vastustaja väide, et igasugust määramatust ja ebakindlust tuleb alati arvestada

keskkonna kasuks, on asjakohatu. Mingit määramatust geoloogilise uuringu mõjude osas ei

ole ja vastustaja on ise kinnitanud, et geoloogilisel uuringul puuduks keskkonnamõju. Just

ebaselguse ja määramatuse ületamiseks plaanitaksegi läbi viia geoloogilist uuringut. Alles

selle tulemusena selgub, kas ja kus maavara asub ning kas ja kuidas on seda mõistlik

kaevandada. Seega on geoloogiline uuring suunatud just täiendava informatsiooni saamisele.

Geoloogiline uuring on vajalik nii majandushuvide kui keskkonnahuviga arvestamiseks.

MaaPS-st ei tulene sõnaselgelt keeldu kaaluda geoloogilise uuringuloa menetluses

kaevandamise võimalusi, kuid seaduse tekstis ei ole ega saagi olla toodud kõikvõimalikke

asjaolusid, mida haldusorgan ei tohi kooskõlastuse andmisel arvestada. Asjakohane ei ole

vastustaja väide, et uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt viidaks uuring läbi selleks, et

taotleda kaevandamisluba. Uuringuloa taotlemine ei tähenda, et vastustaja saaks

omaalgatuslikult kaks menetlust ühildada.

Halduskohus on õigesti tõlgendanud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu juhised

uuringuloa kooskõlastamise kontekstis on selged.

Vastustaja tugineb asjakohatutele kaalutlustele. Miljöö säilitamise argumendile ei ole

vastustaja vaidlusaluses otsuses tuginenud. Seega ei saa see argument omada tähtsust ka

kohtuvaidluses.

Halduskohus

on

õigesti

hinnanud

KOV-i

pädevuse

piire

keskkonnaküsimustes.

Keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus kuulub KeA-le ja kui KOV soovib KeA

seisukohtasid eirata, tuleb ära näidata nende olulised puudused. Seda ei ole vastustaja teinud,

vaid on lihtsalt väitnud, et tulevane karjäär paikneks osaliselt rohevõrgustiku alal. Samas ei

nähtu otsusest alust, mis välistaks kaevandamise osaliselt rohevõrgustiku alal ning veel vähem

alust, mis välistaks geoloogilise uuringu läbiviimise. Maakonna- ega ka üldplaneeringus ei ole

välistatud kaevandamise planeerimist, sh geoloogilise uuringu teostamist. Ka ei välista

maakonna- ega üldplaneering kaevandamist ja neis on toodud vaid üldised suunised rohelise

võrgustiku säilitamiseks. Vastustaja väited planeeringute eesmärkide saavutamise takistamise

kohta on põhjendamata. Vastustaja otsuses ja apellatsioonkaebuses on vaid paljasõnaliselt

viidatud uuringuala rohekoridori alale jäämise ulatusele, kuid ei ole analüüsitud, kas ja

kuivõrd see tegelikult rohekoridori toimimist ohustaks.

Kaebajal on kaebeõigus ja kaebeõiguse hindamine nähtub halduskohtu 23.03.2017 määrusest.

3-17-639

10(12)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Saue valla (Kernu valla üldõigusjärglane) apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Halduskohus on lõppjäreldusena jõudnud õigele seisukohale, et valla

16.02.2017 keeldumine oli õigusvastane, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi.

Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. OÜ-l Inseneribüroo STEIGER on kaebeõigus ja seda ei mõjuta asjaolu, kes võib

teoreetiliselt asuda kunagi kaevandamisloa alusel reaalselt kaevandama. OÜ Inseneribüroo

STEIGER on esitanud 17.11.2016 KeA-le Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa

taotluse (tl 8‒13), millele Kernu Vallavolikogu ei ole 16.02.2017 otsusega (tl 31‒32)

nõustunud kooskõlastust andma. Seega kaitseb kaebaja praeguses kohtumenetluses oma

subjektiivseid õigusi seonduvalt geoloogilise uuringu loa andmise menetlusega, sõltumata

võimalikust hilisemast kaevandamisest.

11. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku

andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust

ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu

hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-

1-37-15, p 11; 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul

omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui

haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu

tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab,

et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga

sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt

Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et

menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele

esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse

tagamiseks ning piisavalt selged (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Kuigi

põhjenduste esitamine kohaliku omavalitsuse keelduvas arvamuses on lisaks vajalik seetõttu,

et kui uuringuloa andmiseks küsitakse nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (MaaPS § 35 lg 3),

oleks viimasel võimalik neid kaalumisel arvestada (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09, p 33), ei

puuduta see aspekt siiski vahetult uuringuloa taotleja õigusi.

12. Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsusest nähtuv põhjus, miks uuringuloale nõusoleku

andmisest keeldutakse, on järgnev – taotletav uuringuruum asub Kernu valla üldplaneeringu

kohaselt rohekoridori alal ning võimalik tulevane kaevandamisala lõikaks rohekoridori

ligikaudu pooles ulatuses läbi. Harju maakonna teemaplaneeringu kohaselt võib

rohekoridoridel arendada üksnes rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Rohelist

võrgustikku tuleb üldplaneeringu kohaselt säilitada. Kuna kaevandamisega kaasneb

looduskoosluste hävitamine, ei ole tegemist rohevõrgustikuga arvestava majandustegevusega.

Vallavolikogu ei pea üldplaneeringu muutmist võimalikuks ning seetõttu on ebatõenäoline, et

vallavolikogu nõustuks tulevikus kaevandamisloa andmisega maavara kaevandamiseks

taotletavas uuringuruumis.

Vastupidiselt halduskohtule ei pea ringkonnakohus valla eeltsiteeritud argumente uuringuloa

andmise menetluses asjakohatuteks. Küll aga leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga ja

kaebajaga, et valla argumendid ei ole piisavalt põhjendatud (on liialt üldsõnalised), mistõttu

tekitavad ringkonnakohtus kahtluse sellise otsuse ratsionaalsuses.

13. Varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase

kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i

poolt (vt n Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1018; Tallinna

3-17-639

11(12)

Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas

Riigikohus 11.11.2015 otsuses nr 3-3-1-37-15. Selle kohtulahendi punkte 14 ja 17 koosmõjus

tõlgendades ei saa kuidagi asuda seisukohale, et tulevase kaevandamise ebatõenäolisust saaks

KOV uuringuloa menetluses väljendada üksnes siis, kui ta uuringuloa kooskõlastab.

Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub

tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning

kohus pidas KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase

kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks, asjakohasteks (p 17). Kui tulevase

kaevandamise ebatõenäosus on asjakohane argument uuringuloa kooskõlastamise menetluses,

siis on igati loogiline eeldada, et sellist argumenti tuleb vastava menetlustoimingu

põhjendustes ka kajastada. Niisiis on halduskohtu tõlgendus Riigikohtu viidatud lahendi p-le

14 olnud väär ja liialt kitsas (vt halduskohtu otsuse p 15). Samamoodi ei ole õige halduskohtu

otsuse p-s 12 toodud väide, justkui ei saaks KOV uuringuloa kooskõlastamisel kaaludagi

keskkonnaalaseid argumente. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15

p-s 11 viidatuga (KOV lähtub muu hulgas keskkonnahoiualastest argumentidest) ning

halduskohtu viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-31-16 ei ole selles kontekstis täpne, kuna

praeguse vaidluse puhul ei ole tegemist kaevandamisloa andmise menetlusega ning isegi

selles menetluses saaks KOV esitada põhjendatud järeldused keskkonnamõjudega seonduvalt,

kui KOV ei nõustu KeA seisukohtadega (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-31-16, p 23).

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja kaebajaga selles, et valla 16.02.2017 keeldumises

toodud põhjendused on liialt ennatlikud ja üldsõnalised selleks, et pidada valla keeldumist

igakülgselt kaalutuks ja ratsionaalseks otsuseks. Riigikohus on andnud otsuses nr 3-3-1-37-15

suunise, mille kohaselt peaks KOV oma arvamuse rajama uuringuga tõendatud teabele ning

kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamisel tuleb arvestada (p 13). Alles pärast geoloogilise uuringu teostamist on võimalik

anda adekvaatne hinnang selle kohta, kas kaevandamisel saab rääkida mõjust rohealale ning

kas selline mõju oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega. Praegusel juhul selguks alles

geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Alles

seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja üldse kaevandamise

mõistlikkuse üle. Õige on kaebaja väide, et kaevandamine kui selline ei ole rohevõrgustikul

keelatud (vt ka Kernu valla üldplaneeringu p-d 2.12.3; 8.3.1 ja lisa 3). Seejuures juhib

ringkonnakohus tähelepanu üldplaneeringu lisas 3 osutatule, mille kohaselt ei ole rohelise

võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle

majandustegevusest

välja jätmine, vaid

eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt

põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele,

infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. KOV-i keeldumises puudub praegusel

juhul rohevõrgustiku väidetava ohustamise osas igasugune sisuline analüüs. Lisaks on KOV

jätnud tähelepanuta, et potentsiaalse kaevandamise korral on võimalik rakendada

rohevõrgustiku toimimist toetavaid meetmeid ning tagada kaevandusala looduskoosluste

säilimine ja nende funktsionaalsus. Seega on valla väited, et kaevandamine ei ole

rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus ning on sellisena vastuolus üldplaneeringuga,

ennatlikud. Valla otsuses puuduvad väited sellest, et uuringuloa andmisest tuleneksid otsesed

negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või Kirikla küla miljööle. Uuringu enda mõju

kohta puuduvad valla otsuses igasugused põhjendused. Ringkonnakohtu poolt väidetu ei

tähenda, et sisuliselt puuduks KOV-l võimalus uuringuloa andmise kooskõlastamisest

keeldumiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 kohaselt ei tohi KOV-i keeldumine olla

hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17‒19). Praegusel juhul see nii aga on.

15. Lisaks eelnevalt viidatud ebamäärasusele ja põhjendamispuudusele esineb valla otsuses ka

kaalutlusvigu. Nii on vald jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi ning lähtunud

3-17-639

12(12)

väärast

eeldusest,

et

uuringuloa

kooskõlastamine

võib

taotlejas

tekitada

ootuse

kaevandamisloa kooskõlastamiseks (vt valla otsuse lk 3).

Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-37-15 p-s 13 rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev

väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse

korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks

uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel

on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet

kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik

hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamisel arvestada. Praeguses vaidluses esitatud geoloogilise uuringu loa andmise

eelnõust (tl 20‒22) nähtub, et maavara kaevandamise loa andmine oleks tulenevalt

potentsiaalselt kaevandatavate maavarade varustuskindlusest vastuolus riiklike huvidega, kuid

geoloogilise uuringu tegemine annaks riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt

kindlasti olulist informatsiooni, mistõttu ei ole uuringu tegemine vastuolus riigi huviga. Vald

ei ole nimetatud asjaolusid kaalunud.

Nõustumine uuringuloa andmisega ei piira mingilgi moel KOV-i võimalust kaevandamisloa

kooskõlastamisest keelduda (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 p 12).

16. Kõike eelnevat kokku võttes tuleb Saue valla apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi,

asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad Saue valla apellatsiooniastme menetluskulud valla enda

kanda ning kaebajal on õigus taotleda menetluskulude hüvitamist vallalt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude 2176,80 eurot

väljamõistmist Saue vallalt (tl 132‒139). Menetluskulude kandmine ja seotus praeguse

haldusasjaga

on

nõuetekohaselt

tõendatud.

Arvestades

aga,

et

kaebaja

on

apellatsioonimenetluses esitanud üksnes vastuse apellatsioonkaebusele, milles kordab suuresti

juba kaebuses halduskohtule esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus 9,9 tundi

apellatsioonkaebuse koostamisele ülepingutatuks. Seetõttu vähendab ringkonnakohus kaebaja

menetluskulusid (HKMS § 109 lg 6) ja peab põhjendatud ja õiglaseks Saue vallalt välja

mõista kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu 1700 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)