2-17-18696/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-18696

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18696

Tsiviilasi

Eesti

Haigekassa

hagi

Kristjan

Riisa

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2315,11 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Eesti Haigekassa (rk 74000091; asukoht Lastekodu 48,

10144

Tallinn),

esindaja

Mirja

Sarap,

e-post

mirja.sarap@haigekassa.ee;

kostja Kristjan Riisa (ik XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Haigekassa hagi Kristjan Riisa vastu kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista Kristjan Riisalt Eesti Haigekassa kasuks 2315,11 eurot.

3. Väljamõistetud summa kanda Eesti Haigekassa arvelduskontole nr EE631010022088784002

(AS SEB Pank), märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Kristjan Riisa kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata Eesti Haigekassal menetluskulude puudumise tõttu.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Kristjan Riisa (kostja) on Tartu Maakohtu 24. aprilli 2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-

11610 süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ööl vastu 25. detsembrit 2015

XXXXX XXXXXXXXle (kannatanu) raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule, tekitamise

eest. Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Viljandi Haigla,

SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Perearst XXX poole. Eesti Haigekassa (hageja) tasus kannatanule

osutatud tervishoiuteenuste eest esitatud raviteenuste arvete ning kannatanule väljastatud ravimi

retsepti alusel ravikindlustushüvitisi kokku summas 2315,11 eurot. Hagejal on ravikindlustuse

seaduse (RaKS) § 26 lõikest 1 tulenev tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu

oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud

RaKS-i alusel. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise

kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on

osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenuseid osutati

meditsiinilisel näidustusel ja need on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kuna kohtulahendist

nähtuvalt vastutab kostja kindlustusjuhtumi eest ja hageja varasema nõudeavalduse alusel on

kahjusumma seni hüvitamata, palub hageja kostjalt välja mõista 2315,11 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Vastuse kohaselt võtab kostja hagi osaliselt õigeks, märkides, et ei pea arveid korduvate eriarsti

visiitide ja mitmete röntgenülesvõtete kohta põhjendatuks. Kostja väljendas soovi sõlmida hagejaga

kokkulepe nõude täitmise tingimuste osas.

06.02.2018 kohtuistung

Hageja jäi hagiavalduse juurde. Arvestades tekitatud vigastuste iseloomu puudub hagejal alus

kahelda, et arveid oleks esitatud liigselt teenuste eest, mida ei osutatud, või põhjendamatult.

Kostja võttis hagi omaks, soovides saavutada hagejaga kokkulepet nõude tasumise osas. Kostja

märkis, et on nõus tasuma igas kuus kuni vanglast vabanemiseni 20 eurot ning peale vabanemist

ülejäänud summa.

Kohtu seisukoht

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel,

mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta

kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on kriminaalmenetluses süüdi tunnistatud XXXXX XXXXXXXXle

raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel vajas XXXXX XXXXXXXX meditsiinilist

abi. Tartu Maakohtu 24. aprilli 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-11610 (tl 4-19) on

jõustunud 7. augustil 2017. Kuivõrd kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik

seos VÕS § 127 lg 4 mõttes, vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest, mis tuleb hüvitada.

3. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest

tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike

võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kannatanule on seoses kostja poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid

raviteenuste arvete seeria AA nr XXX summas 2018,31 eurot (tl 23-24), seeria VX nr XXX

summas 70,05 eurot (tl 25), seeria VX nr XXX summas 18,49 eurot (tl 26), seeria VX nr XXX

summas 53,72 eurot (tl 27), seeria VX nr XXX summas 13,39 eurot (tl 28), seeria AA nr XXX

summas 20,23 eurot (tl 29), seeria VX nr XXX summas 86,55 eurot (tl 30), seeria PA nr XXX

summas 32,83 eurot (tl 31) ja retsepti nr XXX ravimisoodustus summas 1,54 eurot (tl 32) alusel

kogusummas 2315,11 eurot, mille hageja on tervishoiuteenuse osutajatele tasunud.

Kuigi kostja on oma vastuses hagiavaldusele (tl 46) märkinud, et ei pea esitatud arvetel kõiki

osutatud teenuseid põhjendatuks, võttis kostja 6. veebruari 2018 kohtuistungil (tl 50) hagi omaks.

Omaksvõtt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega

tingimusteta ja sõnaselget nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil,

kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

Kuna kostja ei vaidlusta enam korduvate eriarsti vastuvõttude ja röntgenülesvõtete vajalikkust, on

alust lugeda, et kostja on asjaolu omaks võtnud, mistõttu kuulub kahjusumma hüvitamisele täies

ulatuses.

4. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS

§ 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende

tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud

meditsiinilistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et

tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise

seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i

alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et

kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kostja vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 2315,11 eurot, on

hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus.

5. Tulenevalt eeltoodud kohtu põhjendustest kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning Kristjan

Riisalt tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju hüvitisena 2315,11 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel

menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu

terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest ning hagejal muud menetluskulud

puuduvad, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik