2-17-15725/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15725

Tsiviilasi

Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) hagi SA

Virumaa

Kompetentsikeskuse

(pankrotis)

vastu

võlausaldajate

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rakvere

linna

(Rakvere

Linnavalitsuse

kaudu)

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse

kaudu), registrikood 75025064, esindaja vandeadvokaat

Küllike Namm

Vastustaja

(kostja):

SA

Virumaa

Kompetentsikeskus

(pankrotis),

registrikood

90003752,

esindaja

pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat Terje Eipre,

seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. novembri 2017 otsus

muutmata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu)

kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu; hageja) esitas 20. oktoobril 2017 Viru Maakohtule

SA Virumaa Kompetentsikeskuse (pankrotis; kostja) vastu hagiavalduse võlausaldajate

10. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 83

lg 1 alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 21. aprilli 2017 määrusega kuulutati välja SA Virumaa

Kompetentsikeskuse pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 18. mail 2017 toimus

esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled

arvestusega, et üks hääl võrdub 1000 euroga. 14. septembril 2017 toimus nõuete kaitsmise

koosolek, millest võtsid osa mh nii EAS-i (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), AS-i SEB Pank

kui ka Rakvere linna esindajad, kuid koosolek jäi pooleli häälte vaidluse tõttu. Viru Maakohus

määras hääled kindlaks 28. septembri 2017 määrusega ning võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolek jätkus 10. oktoobril 2017, millest haldur teavitas kõiki võlausaldajaid väljaandes

Ametlikud Teadaanded 4. oktoobril 2017. 12. oktoobril 2017 esitas hageja Viru Maakohtu

28. septembri 2017 kohtumääruse peale määruskaebuse, millega vaidlustas häälte määramise

EAS-ile.

4. oktoobri 2017 koosoleku kokkukutsumise teate puhul ei ole järgitud PankrS § 100 lg-s 4

sätestatud tähtaega, mille kohaselt teatab haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes

Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda

nõudeavalduste ja vastuväidetega. Kuna 14. septembri 2017 koosolek lõppes häälte

vaidlustamisega ning koosolekul ei osalenud kohtunikku, kes oleks häälte vaidluse lahendanud

kohapeal määrusega, toimus hageja hinnangul 10. oktoobril 2017 uus koosolek sama

päevakorraga.

Kuna hageja on esitanud Viru Maakohtu 28. septembri 2017 määruse peale määruskaebuse, oleks

pankrotihaldur pidanud katkestama 10. oktoobri 2017 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku

ja otsuseid mitte vastu võtma kuni võlausaldajate tegelike häälte väljaselgitamiseni.

Pankrotihaldurile oli teada, et hageja hinnangul ei ole EAS-i näol tegemist pankrotivõlausaldajaga

PankrS § 8 lõike 3 tähendusest, sest EAS-il ei olnud tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

varalist nõuet pankrotivõlgniku vastu. Arvestades enne 14. septembri 2017 võlausaldajate

üldkoosolekut toimunud infovahetust, oli pankrotihaldurile selge häälte vaidlustamise võimalus,

mistõttu oleks pankrotihaldur pidanud tagama kohtuniku osalemise 14. septembril 2017 ja

10. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul PankrS § 80 lg 3 järgi.

PankrS § 84 järgi teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid

seadusest tulenevaid ülesandeid. Hageja hinnangul on pankrotihaldur jätnud kohtu käesolevasse

pankrotimenetlusse kaasamata, võimaldamata seejuures kohtul kontrollida pankrotimenetluses

tehtud toimingute seaduslikkust.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et 10. oktoobril 2017 jätkus eelnevalt pooleli jäänud

koosolek ning tegemist ei olnud uue nõuete kaitsmise koosolekuga. Viru Maakohus määras oma

28. septembri 2017 määrusega hääled vastavalt 14. septembril 2017 üldkoosolekul tekkinud

vaidlusele ja seega lahendas kohus konkreetse koosoleku raames tekkinud küsimuse. Koosolek sai

jätkuda alles pärast vaidluse lahendamist. Vältimaks lõputut häälte üle vaidlemist ja seeläbi

menetluse venitamist, tuleb lugeda 10. oktoobril 2017 toimunud koosolek 14. septembril 2017

alustatud nõuete kaitsmise koosoleku jätkuks. Häälte vaidluse tõttu peatunud koosoleku

jätkamisest teavitamiseks ei ole ka mõistlik järjekordselt ette näha 15-päevast etteteavitamise

tähtaega. Koosoleku jätkumisest teavitamiseks Ametlikes Teadannetes on piisav viiepäevane

vahemik, nagu on üldkoosolekute puhul tavapärane, ning arvestades, et haldur edastas kõigile

koosolekul osalenud võlausaldajatele ka teavitused e-kirja teel, on haldur oma teavitamiskohustust

korrektselt täitnud.

Pankrotiseadus ei kohusta kohtunikku võtma osa igast võlausaldajate üldkoosolekust. Kõik hageja

vastuväited EAS-i nõudele seisnesid nõude sisulises vaidlustamises, kuid nõuete tunnustamise üle

vaieldakse eraldi hagimenetluses ning häälte määramise menetluses ei saa sellesisulisi vastuväiteid

arvesse võtta. Hageja soov määruskaebust esitada ei ole takistuseks üldkoosoleku jätkamisele

(PankrS § 5 lg 1 ja 3).

Käesoleva hagiga ei ole võimalik üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisu muuta, kuna kõik otsused

võeti vastu enamushääletuse teel ning kõik vastuvõetud otsused olid kooskõlas seadusega. Hageja

kaebused seoses pankrotihalduri või toimkonna tegevusega ei kuulu käesolevas asjas

läbivaatamisele ega ole üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks.

3. Pankrotihaldur leidis oma vastuses, et ta on järginud seaduses ettenähtud nõuete kaitsmise

koosoleku kokkukutsumise korda. Haldur on avaldanud 29. augustil 2017 väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 14. septembril 2017, mille üheks

päevakorrapunktiks oli ka nõuete kaitsmine. Seega on nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldatud

õigeaegselt ja vastavuses PankrS § 100 lg 4-ga. Kuna 14. septembril 2017 toimunud koosolekul

vaidlustati võlausaldajatele antud hääled, katkes 14. septembri 2017 koosolek ning koosolek jätkus

10. oktoobril 2017, kus osalesid samad võlausaldajad.

Pankrotimenetluste läbi viimise praktikas ei ole levinud olukorrad, kus nõuete kaitsmise

koosolekut või mõnda muud võlausaldajate üldkoosolekut viiakse läbi kohtuniku juuresolekul,

vaid juhul, kui sellistel koosolekutel tekib vaidlus häälte üle, edastab haldur vastava informatsiooni

kohtule ning kohus otsustab häälte määramise tema valduses olevate dokumentide kohaselt. Nii

toimis haldur ka antud menetluses ning halduri hinnangul ei anna asjaolu, et 14. septembri 2017

ega 10. oktoobri 2017 koosolekul ei osalenud kohtunikku, mingit alust 10.10.2017 vastuvõetud

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühistamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 3. novembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus leidis, et SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate 10. oktoobri 2017

üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kohtu

hinnangul tuleb nõuete kaitsmise nn jätkukoosoleku kokkukutsumisel lähtuda tavaliselt

üldkoosoleku kokkukutsumise korrast PankrS § 79 lg 4 järgi, mille kohaselt teade tuleb avaldada

või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et 18. mail 2017 toimus võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek

ning edasi on toimunud nõuete kaitsmise koosolek 14. septembril 2017 ja 10. oktoobril 2017.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et 14. septembri 2017 koosolekust on nõuetekohaselt 15 päeva ette

teatatud. Vaidlus esineb selles, kas 10. oktoobri 2017 jätkukoosolek kui selline on seaduses

reguleeritud ning kuidas tuli selle kokkukutsumisel järgida tähtaegasid.

Iseenesest on õige, et häälte kinnitamise vajadus võib tekkida ka pärast esimest üldkoosolekut,

kuna selle koosoleku toimumisele seaduses ettenähtud tähtajaks ei ole veel möödunud nõuete

esitamiseks PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline tähtaeg, mistõttu haldur peab muuhulgas saama

häälte andmisega tegeleda ka nende võlausaldajate suhtes, kes esimese üldkoosoleku ajaks ei

olnud nõudeid esitanud.

Määratud häälte arvu vaidlustamine toimub esmalt esimesel üldkoosolekul vaidlustamise

võimalusega ja teiseks läbi määrusekaebuse esitamise maakohtu määrusele, millega kohus on

kinnitanud võlausaldajate koosolekul vaidlustatud häälte arvu. Kohus kinnitab häälte arvu siis, kui

häälte üle tekib vaidlus (PankrS § 82 lg 4).

Kuivõrd antud juhul on ajavahemikul peale esimest üldkoosolekut kuni nõuete kaitsmise

koosolekuni halduri valduses olnud info, mis tingis häälte määramise erinevalt esimesel

üldkoosolekul määratust, siis on haldur määranud hääled 14. septembri 2017 koosolekul. Hageja

on sel koosolekul päevakorra p-i 1 all antud hääled vaidlustanud, mistõttu haldur on

nõuetekohaselt sellest informeerinud asja menetlevat kohtunikku. Kohtunik on halduri taotlusel

häälte määramise vaidluse lahendanud oma 28. septembri 2017 määrusega. Kuivõrd sellega on

vaidlus häälte määramise üle lõppenud, siis on õige, et 14. septembril 2017 välja kuulutatud nõuete

kaitsmise koosolek sai jätkuda järgmise päevakorra punkti juures. 10. oktoobri 2017 koosoleku

puhul on tegemist jätkuga 14. septembril 2017 alanud koosolekule. Nõuete kaitsmise

jätkukoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega pankrotiseadus ei reguleeri, mistõttu tuleb nn

jätkukoosoleku puhul lähtuda tavalisest üldkoosoleku kokkukutsumise korrast vastavalt PankrS

§ 79 lg-le 4, mille kohaselt teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda

vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Nii 14. septembri 2017 kui 10. oktoobri 2017

koosolekul osalesid samad võlausaldajad, mistõttu ühegi osaleja, sh hageja, õigusi ei olnud

rikutud.

Hageja on tema enda kinnitusel allkirjastanud 14. septembril 2017 eraldi vormistatud osalejate

nimekirja, seega ei ole vaidlust selles, et hageja on võlausaldajana osalenud mõlemal koosolekul

ja tema õigusi ei ole seeläbi rikutud. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka nende võlausaldajate huve,

kes osalejate nimekirja kantud ei ole, nõustudes seejuures kostjaga, et jätkukoosolekust teatamisel

on asjakohane lähtuda PankrS § 79 lg 4 sätestatud 5-päevasest tähtajast.

Kohus ei nõustunud hagejaga, et PankrS § 82 lg 4 kohaselt ei ole häälte määramine kirjalikus

menetluses väljaspool võlausaldajate üldkoosolekut lubatav. Võlgniku pankrotimenetluse raames

on haldur 26. septembril 2017 edastanud kohtule taotluse häälte määramiseks hagejale ja EAS-le.

Kohtumääruse kuulutamisega 28. septembril 2017 on seega järgitud määruse kirjalikuks

vormistamiseks seaduses võimaldatud 10-päevast tähtaega. See omakorda toob kaasa koosoleku

õiguspärase katkestamise häälte vaidlustamise hetkest alates ja jätkamise võimaluse alates sellest,

kui on olemas kohtu seisukoht häälte osas. See tähendab, et sõltumata sellest, kas kohtunik pidi

teadma või ei teadnud häälte üle tekkida võivast vaidlusest või kas ta oleks pidanud osalema

koosolekul, ei oleks muutunud vajadus katkestada 14. septembri 2017 koosolek selleks, et oodata

ära kohtu seisukoht, st vormistada häälte määramise määrus.

10. oktoobri 2017 koosolekul vastuvõetud häälte arvust sõltuvad otsustused võivad anda alust

tunnistada otsused kehtetuks alles siis, kui häälte arvu on määruskaebuse menetluses muudetud

(Riigikohtu lahend 3-2-1-59-15 p 13). Praegu on hageja küll alustanud määruskaebuse menetlust,

kuid jõustunud lahendit selle osas ei ole.

Kohus nõustus kostjaga, et sisuliselt on hageja eesmärk elimineerida EAS võlausaldaja staatusest.

Nõuete kaitsmise koosolekul vastu võetud otsus nõude tunnustamise osas ei ole aga vaidlustatav

koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-15 p-s 13

leidnud, et nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106

lg 2 sätestatud erandlikel alustel, milleks muuhulgas on nimetatud ka koosoleku kokkukutsumisel

asetleidnud olulist seaduse rikkumist. Sellise erandliku aluse olemasolul on õiguskaitse

vahenditeks mitte koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamine, vaid esmalt haldurile

esitatav nõue kutsuda kokku uus koosolek (PankrS § 106 lg 3) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust

ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude

tunnustamata jätmiseks. Nõuete tunnustamine ei sõltu häälte arvust, mistõttu võimalik häälte arvu

muutus ei muuda nõude tunnustamise osas otsustatut. Asjaolu, kui palju oli halduril või kohtul

andmeid häälte määramiseks sellises ulatuses nagu neid määrati, ei ole mitte käesoleva vaidluse

teema, vaid määruskaebuse menetluse teema tsiviilasjas nr 2-17-2497.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja asjas tehtava uue otsusega

rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kuulu asjas PankrS § 79 lg 4 kohaldamisele, sest 10. oktoobril

2017 toimunud üldkoosoleku näol oli tegemist võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekuga, mille

kokkukutsumisele kohaldub erinormina PankrS § 100 lg 4.

Pankrotihaldur teavitas võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest selliselt, et

4. oktoobril 2017 avaldas pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et

10. oktoobril 2017 toimub võlausaldajate üldkoosolek, mis on 14. septembril 2017 toimunud

esimese võlausaldajate üldkoosoleku jätkamiseks. Sel viisil võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolekust teavitamise korda pankrotiseadus ette ei näe. PankrS § 100 lg 4 teise lause järgi teatab

haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette,

märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega.

Käesoleval juhul on pankrotihaldur teavitanud kahel korral nõuete kaitsmise koosoleku

toimumisest. Kuigi 29. augustil 2017 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate

üldkoosoleku (nõuete kaitsmine) teade selle kohta, et koosolek toimub 14. septembril 2017, siis

reaalselt nõuete kaitsmist ei toimunud. Seega on 4. oktoobril 2017 avaldatud teade käsitatav nõuete

kaitsmise koosolekust teavitamisena, kuna 14. septembri 2017 koosolek lõppes häälte

vaidlustamisega ning nõuete kaitsmiseni ei jõutud. Võlausaldajate 10. oktoobri 2017 üldkoosoleku

protokollist nähtub üheselt, et võlausaldajate nõudeid asuti kaitsma 10. oktoobril 2017 ning seega

oleks tulnud võlausaldajate 10. oktoobril 2017 toimunud üldkoosolekust võlausaldajaid teavitada

väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette. Praegusel juhul on etteteatamise aeg

olnud 6 päeva ning seega on rikutud PankrS § 100 lg-s 4 sätestatud korda.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei

ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

3. novembri 2017 otsus muutmata.

Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

8. Iseenesest õige on hageja väide, et 10. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolek oli

võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kuid samas nõustub ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga, et 10. oktoobri 2017 üldkoosolek oli jätkukoosolekuks 14. septembril 2017 alanud

nõuete kaitsmise koosolekule.

Asja materjalide kohaselt teavitati võlausaldajaid 14. septembri 2017 nõuete kaitsmise koosolekust

(tl 10) nõuetekohaselt 15 päeva ette (PankrS § 100 lg 4). Kuna 14 septembri 2017 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul tekkis päevakorrapunkti 1 juures vaidlus võlausaldajate häälte arvu üle, siis

edastas haldur taotluse häälte kinnitamiseks Viru Maakohtule (tl 13). Pankrotihaldur avaldas 4.

oktoobril 2017 Ametlikes Teadaannetes teate nõuete kaitsmise koosoleku jätkumise kohta 10.

oktoobril 2017 (tl 11) ning võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt koosolek jätkus 10.

oktoobril 2017 kell 14.00 (tl 13).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna 10. oktoobri 2017 nõuete koosolek on

käsitletav 14. septembril 2017 alanud nõuete kaitsmise koosoleku jätkukoosolekuna, siis võis

haldur lähtuda üldkoosoleku kokkukutsumisel PankrS § 79 lg-s 4 sätestatud 5-päevasest tähtajast.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 5.3 ja 5.4, ringkonnakohus

nõustub nendega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Seda, et 10. oktoobril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolek on käsitletav 14. septembri

2017 nõuete kaitsmise koosoleku jätkuna, ei muuda hageja väide, mille kohaselt 14. septembri

2017 koosolek lõppes häälte vaidlustamisega ning nõuete kaitsmiseni ei jõutud. 14. septembri

2017 koosolek oli kokku kutsutud nõuete kaitsmise koosolekuna ning selle kokkukutsumise juures

on järgitud PankrS §-s 100 sätestatut.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, et 10. oktoobri 2017 nõuete kaitsmise koosoleku

toimumine 14. septembri 2017 nõuete kaitsmine koosoleku jätkuna ei rikkunud ei hageja ega ka

nende võlausaldajate huve, kes osalejate nimekirja kantud ei ole. Vastavad põhjendused on

maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-s 5.4 ning ringkonnakohus ei korda neid.

Õige on maakohtu seisukoht, et nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsused on

vaidlustatavad eelkõige PankrS § 106 lg 1 alusel hagi esitamise teel. Samuti on võimalik erandlikel

asjaoludel vaidlustada nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsuseid PankrS § 106 lg 2 ja

lg 3 alusel. Käeolevas asjas ei ole tegemist PankrS § 106 lg 1 või lg 3 alusel esitatud hagiga.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast

käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson