2-17-7312/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja

koht

16. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7312

Tsiviilasi

Osaühing Mortellar Invest hagi osaühingu

Katanter vastu võla väljamõistmiseks ja

osaühing Katanter vastuhagi osaühingu

Mortellar Invest vastu alusetult saadu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 11. detsembri 2017 määrus

osaühingu Mortellar Invest hagi osas menetluse

lõpetamise kohta ja 11. detsembri 2017 määrus

osaühingu Katanter vastuhagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühingu Katanter määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses):

osaühing Mortellar Invest, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja (määruskaebuse esitaja): osaühing Katanter,

lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tervikuna Harju Maakohtu 11. detsembri 2017 määrused

osaühingu Mortellar Invest hagi osas menetluse lõpetamise kohta ja

osaühingu Katanter vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta.

Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Mortellar Invest (hageja) esitas 10. mail 2017 Harju Maakohtule

hagi osaühingu Katanter (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Maakohus

rahuldas hagi 21. juuni 2017 tagasejaotsusega, mis oli viivitamata täidetav.

2. Hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur 22. juunil 2017 kostja suhtes

täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/3155, mille raames tegi kohtutäitur

2. augustil 2017 ametialaselt kontolt hagejale väljamakse summas

46 005,83 eurot. Kohtutäitur lõpetas viidatud täitemenetluse 23. oktoobri 2017

otsusega.

3. Kostja esitas 21. juulil 2017 kaja ja 25. juulil 2017 taotluse täitemenetluse

peatamiseks. Maakohus jättis 28. augusti 2017 määrusega kaja rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. oktoobri 2017 määrusega kostja

määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse, rahuldas kaja, taastas

menetluse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.

4. Hageja esitas 6. novembril 2017 maakohtule taotluse lõpetada menetlus

seoses hagist loobumisega. Kuna tagaseljaotsusega nõue rahuldati ja see on

täitemenetluse tulemusena täidetud, pole hagejal enam kostja vastu nõuet.

Kostja leidis, et hagist loobumine tuleb jätta vastu võtmata.

5. Kostja esitas 5. detsembril 2017 maakohtule vastuhagi hageja vastu

alusetult saadu väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldas kostja

määruskaebuse, siis tagaseljaotsus ei jõustunud ning langes ära õiguslik alus

täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks. Jõustunud

kohtuotsuseta pole hagejal enam õiguslikku alust kinni pidada täitemenetluse

käigus saadud 46 097,03 eurot. Selle summa võrra on hageja kostja arvel

alusetult rikastunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 tähenduses, mida võib

kostja tagasi nõuda.

MAAKOHTU MÄÄRUSED

6. Maakohus võttis 11. detsembri 2017 määrusega hageja hagist loobumise

vastu ja lõpetas menetluse. Puuduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimalda hagist loobumist vastu

võtta. Üksnes asjaolu, et kostjal võib olla hageja vastu alusetust rikastumisest

tulenev nõue, ei ole selline alus. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 5

alusel kostja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.

7. Teise 11. detsembri 2017 määrusega (koos eelmises punktis viidatuga

edaspidi „vaidlustatud määrused“) jättis maakohus kostja vastuhagi

menetlusse võtmata, kuna kohus lõpetas asjas põhihagi menetluse. Kohus

selgitas, et kostjal on oma õiguste maksmapanekuks võimalik esitada

iseseisev hagiavaldus. Ühtlasi märkis kohus, et määrus ei ole kaevatav.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrused tühistada

ja taastada asja menetlus. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

−

menetluse lõpetamine asjas ei ole õige, kuna põhihagi ja vastuhagi vahel on

vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldaks asja õiget ja

kiiremat läbivaatamist. Tagaseljaotsuse mittejõustamisel tekkis kostjal õigus

esitada vastuhagi alusetult saadud summade tagasisaamiseks ja hagejal

tekkis kohustus tõendada oma haginõude õiguspärasust. Seega on ka hagejal

õiguslik huvi menetluse jätkamiseks;

−

vastuhagilt oli tasutud riigilõiv ja see esitati õigeaegselt enne eelmenetluse

lõppemist. Seega ei olnud kohtul mingit alust keelduda vastuhagi menetlusse

võtmisest;

2 (4)

−

maakohus kohaldas vääralt TsMS § 168 lg 5, kuna kostja ei rahuldanud

haginõuet vabatahtlikult. Täitemenetluses täideti tagaseljaotsust, mis aga

ringkonnakohtu määrusega kaja rahuldamise tõttu ei jõustunud. Seega hagist

loobumise taotluse esitamise ajaks 6. novembril 2017 ei olnud hagejal

õiguslikku alust kostjalt sunniviisil saadud raha kinnipidamiseks. Sellest

tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel seoses hagist loobumisega kohaldada

TsMS § 168 lg 4.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

31. jaanuari 2018

kirjaga

teistkordselt

lahendamiseks

Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja

maakohtu vaidlustatud määrused tuleb kooskõlas TsMS § 667 lgga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks

maakohtule.

12. TsMS § 474 lg 2 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit

muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule

viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise

vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju

hüvitamist. See kohaldub ka olukorras, kus viivitamata on täidetud

tagaseljaotsus, mis eduka kaja tõttu ei jõustunud.

Kostja tugineb vastuhagis sellele, et kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, siis langes ära

alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks ning jõustunud

kohtuotsuseta pole hagejal õiguslikku alust kinni pidada täitemenetluse käigus

saadud summasid.

Hagist loobumise vastuvõtmisel on seega tekkinud olukord, kus kostja nõude

rahuldamise korral tuleb hagejal kostjale tagastada täitemenetluse käigus saadu,

kuid hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna. Tulenevalt TsMS

§-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu,

on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Maakohus ei selgitanud hagejale hagist loobumise tagajärgi, mida ringkonnakohus

loeb käesoleval juhul menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kuigi TsMS § 431 lg 1

paneb otsesõnu kohtule vastava kohustuse üksnes juhul, kui poolt ei esinda

advokaat, siis tuleneb mh TsMS § 392 lg 1 pdest 1 ja 2 kohtule kohustus luua

eelmenetluses piisav selgus poolte nõuete ja taotluste osas. Tagasitäitmise vaidluses

ei saa lahendada küsimust, kas algne otsus oli õige, vaid TsMS § 474 lg 2 on

erikoosseis VÕS normide suhtes, st annab eraldi nõudealuse kostjale. TsMS § 474

lgga 2 on viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid jäetud sisuliselt sissenõudja

(praegusel juhul hageja) kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule (kostja)

tagaseljaotsuse täitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik

lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. Samasugune on

olukord siis, kui lõplikku sisulist lahendit nõude kohta ei tehtagi.

3 (4)

Eeltoodust tulenevalt on maakohus ennatlikult lõpetanud hageja nõude osas

menetluse, kuna selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei teavitanud kohus pooli

kõikidest olulistest materiaal- ja menetlusõiguslikest tagajärgedest ning välja on

selgitamata, kas hageja tegi teadliku valiku menetluse lõpetamise osas.

13. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine on ebaõige ka TsMS § 373

lg 3 teise lause järgi, mis näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta

vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, v.a kui

vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.

Kostja vastuhagis sellist taotlust ei sisaldu.

14. Maakohus märkis vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses,

et see ei ole vaidlustatav. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

Seadusest tulenevalt on hagi (sh vastuhagi) menetlusse võtmisest keeldumise

määrus edasikaevatav (TsMS § 372 lg 5 koosmõjus § 373 lg 3 esimese

lausega). Ringkonnakohus leiab, et kostja eksitamine edasikaebeõiguse

puudumise kohta on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on alus

määruse tühistamiseks (vt Riigikohtu 8. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-

5-07, p 12).

15. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama

astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta

menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul

otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus kohaldas menetluse lõpetamise

määruses menetluskulude jaotamisel lisaks valesti TsMS § 168 lgd 4 ja 5, sest need

sätted ei hõlma kulude kostja kanda jätmise juhuna olukorda, kus hageja nõue täideti

tagaseljaotsuse alusel, mis kostja kaja tõttu ei jõustunud. Määruse tühistamise ja

asja maakohtule tagasisaatmise tõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta

menetluskulude jaotuse osas.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse

järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada

määruskaebuse. Samuti näeb TsMS § 433 lg 1 ette, et menetluse lõpetamise

määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis

ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud

digitaalselt /

/ allkirjastatud

digitaalselt /

/ allkirjastatud

digitaalselt /

Mati Maksing

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

4 (4)