3-16-1803/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1803

Haldusasi

United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 7.

septembri 2016. a otsuse nr 12.1-9/2659 ja 21.

septembri

2016.

a

otsuse

nr

12.1-9/2659-2

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – United Oil OÜ, esindajad Kristjan Olei ja

advokaat Sandor Elias

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Rinat

Šaidulin ja Sandra Salumäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

United Oil OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. jaanuari 2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada United Oil OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1803

osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebuse Maksu- ja Tolliameti 21. septembri

2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 õigusvastasuse tuvastamiseks 17 091 eurot ületava

tagatise määramise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Maksu- ja Tolliameti 21.

septembri 2016. a otsuse nr 12.1-9/2659-2 õigusvastasus osas, milles tagatise suurus

ületas 17 091 eurot.

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2017. a

otsus haldusasjas nr 3-16-1803 muutmata.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt United Oil OÜ kasuks välja menetluskulu 650 eurot.

Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3-16-1803

2(16)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 07.09.2016 otsusega nr 12.1-9/2659 (II kd, tl 15–16) peeti

vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 lg 1 alusel kuni asjaolude selgitamiseni kinni United Oil OÜ

valduses olev kütteõli, mis asus MTA poolt 01.09.2016 tõkendatud mahutites nr 403, 602,

603, 604 ja 606 aadressil Nõlva tn 13, Tallinn.

United Oil OÜ on varem esitanud MTA-le taotlusi, millega on näidanud raske kütteõli müüki

mootorikütusena laevaliikluses. United Oil OÜ reklaamib oma veebilehel, et kütteõlid ja

laevakütused asendavad diislikütust ning United DMA (raske kütteõli) sobib laeva

diiselmootorite kütuseks. MTA küsis 01.09.2016 United Oil OÜ-lt mahutites oleva kauba

saatedokumente, vastavussertifikaate ja laoarvestust, kuid äriühing ei ole neid esitanud.

Mahutites olev väidetav raske kütteõli võib oma omadustelt sarnaneda diislikütusega ning olla

puhtal kujul või segatuna kasutatav mootorikütusena. MTA on tellinud analüüsid aine

omaduste kohta. United Oil OÜ-l võib tekkida mahutites oleva kütusega seonduv

maksukohustus.

2. MTA määras 21.09.2016 otsusega nr 12.1-9/2659-2 (II kd, tl 57) VKS § 242 lg 1 ning

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-de 24 lg 52, § 25 lg 22 ja §

31 lg 16 alusel United Oil OÜ-le aktsiisimaksu tagatise 19 633 eurot mahutites nr 403, 603 ja

606 asuvalt raskelt kütteõlilt ning otsustas selle kütteõli kuni tagatise maksmiseni kinni pidada

(p 1) ja pidas kuni asjaolude selgitamiseni kinni mahutites nr 604 ja 602 asuva kütteõli (p 2).

MTA tunnistas 07.09.2016 otsuse edasiulatuvalt kehtetuks.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) analüüsiaktide põhjal on MTA-l põhjendatud

kahtlus, et mahutites nr 403, 603 ja 606 olev raske kütteõli on omadustelt sarnane

diislikütusele ning see on, sõltuvalt mootori tüübist, puhtal kujul või segatuna kasutatav

mootorikütusena. Neis mahutites oleva aine omadused vastavad suures osas õigusaktidega

diislikütusele kehtestatud nõuetele. United Oil OÜ on varem müünud sama KN-koodiga

rasket kütteõli laevakütuseks ning reklaamib oma veebilehel, et kütteõlid ja laevakütused

3-16-1803

3(16)

asendavad kallist diislikütust. MTA arvestab tagatise määramisel rahandusministri 12.07.2010

määruse nr 42 „Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja tagatissumma minimaalsed

määrad“ (määrus nr 42) § 1 p-des 1–2, 4–5, 7–8 ja § 2 lg-tes 1–2 sätestatud kriteeriumeid.

Tagatise määramata jätmise korral võib aktsiisimaksukohustus jääda täitmata. Sellele viitab

äriühingu varasem käitumine, maksedistsipliin ja üksnes vähese väärtusega registervara

omamine. Äriühing ei ole tõendanud, et kinni peetud rasket kütteõli ei võiks kasutada

mootorikütusena.

Mahutites nr 604 ja 602 oleva raske kütteõli kohta ei ole esitatud saatedokumente ega

vastavussertifikaate. United Oil OÜ poolt varem antud teave neis mahutites oleva aine kohta

ei kattu EKUK-i analüüside tulemustega. Seega tuleb seda kütteõli jätkuvalt kinni pidada.

3. MTA 20.10.2016 otsusega nr 12.1-9/2659-4 (II kd, tl 142) vabastati United Oil OÜ poolt

21.09.2016 otsuse alusel MTA-le tasutud aktsiisimaksu tagatis 19 633 eurot. MTA tunnistas

21.09.2016 otsuse edasiulatuvalt kehtetuks osas, milles United Oil OÜ-le oli määratud

aktsiisimaksu tagatis 19 633 eurot mahutites nr 403, 603 ja 606 asuvalt raskelt kütteõlilt ning

kütteõli kuni tagatise maksmiseni kinni peetud.

4. MTA 05.01.2018 otsusega nr 12.1-9/2659-7 (II kd, tl 180) tunnistati 21.09.2016 otsus

edasiulatuvalt kehtetuks ka osas, milles oli kinni peetud kinni mahutites nr 604 ja 602 asuv

kütteõli. Väärteomenetluses tehtud ekspertiisi tulemusena selgus, et nimetatud mahutites on

õlijäätmed, mille käitlemise üle teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon. MTA-l puudub

alus mahutites nr 604 ja 602 asuvate õlijäätmete edasiseks kinnipidamiseks.

5. United Oil OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebused 07.09.2016 otsuse peale

(haldusasi nr 3-16-1803) ja 21.09.2016 otsuse peale (haldusasi nr 3-16-1966). Halduskohus

liitis haldusasjad ühte menetlusse ja menetles liidetud haldusasja nõuetega tuvastada

07.09.2016 otsuse õigusvastasus ning tühistada 21.09.2016 otsus.

6. United Oil OÜ kaebuse väited olid järgmised.

1) MTA 07.09.2016 otsus on õigusvastane. Mahutites olnud United Premium on raske

kütteõli. Kauba kinnipidamine eeldas põhjendatud kahtlust, et kaupa kasutatakse

deklareerimata ja kõrgema aktsiisimääraga, kuid MTA-l puudus selline kahtlus. Kauba

kinnipidamise eeldus on maksurisk, mis esineb siis, kui kütuse kasutusotstarve on teadmata.

MTA-le oli kauba kasutusotstarve teada – tegemist on ahjukütusega, mida kasutatakse katlas.

Kauba ostjad on tarne aktsepteerinud, seega on tõendatud, et kaupa ei kasutatud

mootorikütusena. MTA ei kaalunud leebemate kontrollimeetmete kohaldamist. Kinni peetud

raske kütteõli omadused ei ole diislikütusega sarnased. Kauba omadusi tõendavad

dokumendid olid MTA-le kättesaadavad. MTA ei ole määratlenud, milliste näitajatega ta

raskete kütteõlide koostist võrdleb, seega on VKS § 242 lg 1 kohaldamine ettenägematu.

Kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega nr C-43/13 ja C-44/13 peab riik kehtestama läbipaistvad

ja objektiivsed kriteeriumid kütuse/ainete samaväärsuse ning sarnasuse hindamiseks.

2) MTA 21.09.2016 otsuse p 1 on õigusvastane. Tagatise määramine on õigusvastane, sest

kaup ei ole omadustelt sarnane diislikütusele ning ei ole kasutatav diislikütusena.

Analüüsiaktid kinnitavad, et United Premium on raske kütteõli. MTA vastupidised järeldused

on meelevaldsed ega põhine ühelgi arusaadaval ja ettenähtaval kriteeriumil. Erinevalt kauba

kinnipidamisest VKS § 242 lg 1 alusel, kus piisab põhjendatud kahtlusest, on tagatise

määramisel MTA-l kohustus tõendada kinnipeetud aine omadusi (sarnasust ja kasutatavust

mootorikütusena) ja alles seejärel peab kütuse käitleja tõendama, et ainet ei kasutata

mootorikütusena (ATKEAS § 31 lg 16, VKS § 24 lg 5 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-

51595). MTA tellitud analüüsiaktidest on näha üksnes aine omadused, kuid neis ei ole

3-16-1803

4(16)

järeldusi diislikütusega sarnasuse ja diislikütusena kasutatavuse kohta. MTA ise ei ole pädev

aine omadusi võrdlema. MTA ei ole sisustanud objektiivsete kriteeriumitega, mida tähendab

„diislikütusele omadustelt sarnane ja sellena kasutatav aine“. MTA peab võrreldud aineid

sarnaseks, sest 8-st näitajast 6 on kattuvad ja destillatsiooni erinevus ei ole „märkimisväärne“.

Puudub põhjendus, miks just need 6 näitajat on piisavad. Diislikütuse standardis on

kirjeldatud rohkem kui 20 parameetrit. MTA ei ole arvestanud näitajate sisulist tähendust ega

diislikütuse tegelikke omadusi. MTA ei ole selgitanud, kuidas saaks niivõrd suure

väävlisisaldusega ainet kasutada mootorikütusena. Puudub selgitus, miks on ained sarnased,

kuigi destillatsiooni erinevus on üle 5 protsendipunkti. MTA ei ole põhjendanud, miks jäeti

välja aromaatsete süsivesinike sisalduse oluline erinevus diislikütuse standardist. Määratud

tagatise summa on väär, sest MTA korrutas mahutites nr 403, 603 ja 606 oleva raske kütteõli

koguse (43 824 liitrit) diislikütuse aktsiisimääraga, kuid ei võtnud arvesse juba tasutud raske

kütteõli aktsiisi.

3) MTA 21.09.2016 otsuse p 2 on õigusvastane. Mahutites nr 602 ja 604 oleva kauba jätkuv

kinnipidamine tagatist määramata on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Tagatise

määramine või kauba vabastamine tuli otsustada 10 tööpäeva jooksul kauba kinnipidamisest

(ATKEAS § 31 lg 16). MTA väidab, et mahutite nr 602 ja 604 osas on kaebaja ja EKUK-i

andmete vahel vastuolu, kuid ei selgita, milles see seisneb. Jääb selgusetuks, milliseid

asjaolusid MTA veel peaks kindlaks tegema, sest mahutite nr 403, 603 ja 606 puhul piisas

tagatise määramiseks EKUK-i aktidest. MTA väidab, et sama KN-koodiga rasket kütteõli on

müüdud laevakütuseks, kuid selles asjas on kinni peetud United Premium ahjukütus, mida

kasutatakse katlas ja millel puudub seos laevaliiklusega. EKUK-i nimetatud KN-koodid on

soovituslikud. Asjaolu, et United Premium sobib põletis asendama diislikütust, ei tähenda, et

seda kasutatakse mootorikütusena.

7. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) MTA 07.09.2016 otsus on õiguspärane. Maksuhaldur teostas mahutites nr 403, 602, 603,

604 ja 606 oleva aktsiisikauba kontrolli ning küsis selle käigus kauba saatedokumente,

vastavussertifikaate ja laoarvestust. Kaebaja esindaja selgitas, et tegemist on raske kütteõliga

ja lubas edastada dokumendid elektrooniliselt, kuid 07.09.2016 ei olnud dokumente esitatud.

Kaebaja on varem näidanud raske kütteõli müüki mootorikütusena laevaliikluses ja reklaamib

oma veebilehel, et kütteõlid ja laevakütused asendavad diislikütust. Selle põhjal tekkis MTA-l

põhjendatud kahtlus, et raske kütteõli võib olla omadustelt sarnane diislikütusega ning on

puhtal kujul või diislikütusega segatuna kasutatav mootorikütusena. ATKEAS § 24 lg 52

kohaselt ei saa raskele kütteõlile kohaldada kõrgemat aktsiisimäära, kui isik tõendab, et seda

ei kasutata mootoris. Seega pidi MTA asjaolusid kontrollima. MTA andis 07.09.2016

otsusega kaebajale võimaluse põhjendada, et kinni peetud raske kütteõli ei ole diislikütusele

sarnane, või tõendada, et seda ei kasutata mootorikütusena. Põhjendatud kahtlus on ära

näidatud otsuse p-des 2, 3, 4 ja 6. Maksurisk esineb kõigi aktsiisikaupade puhul. Kaebaja ei

olnud 07.09.2016 seisuga kauba kasutusotstarvet tõendanud. Kaupa ei peetud kinni

määramatuks ajaks. Kaebaja väited ei veena, et diislikütusele sarnane raske kütteõli ei ole

kasutatav mootorikütusena. Raske kütteõli kõrgem väävlisisaldus on küll mootorile kahjulik ja

võib lühendada selle eluiga, kuid see ei välista mootorikütusena kasutamist. Kaebaja viited

Euroopa Kohtu asjadele nr C-44/13 ja C-43/13 seoses läbipaistvate ja objektiivsete

kriteeriumite kehtestamise vajadusega ei ole asjakohased. Sellise seisukoha andis kohtujurist,

kelle arvamusega Euroopa Kohus ei arvestanud.

2) MTA 21.09.2016 otsuse p 1 on õiguspärane samadel põhjustel kui 07.09.2016 otsus. Ka

tagatise summa ei ole määratud valesti. ATKEAS-st ei tulene, et kui aktsiis on tasutud

madalama (raske kütteõli) määra järgi, siis peab seda arvestama kõrgema (diislikütuse)

3-16-1803

5(16)

aktsiisimäära järgi aktsiisimaksu kohustuse nõudmisel, kui ATKEAS § 24 lg 52 tingimused on

täidetud. Kõrgem maksukohustus on kaebaja riisiko, kui ta plaanib soetatud kaupa kasutada

mootorikütusena või seda sel eesmärgil müüa. Kaebaja viited Tartu Ringkonnakohtu otsusele

nr 3-14-51595 ei ole asjakohased, sest seal oli vaidluse all põlevaine, mille maksustamine ja

seega ka aine omaduste kindlakstegemise olulisus on raskest kütteõlist erinev. Samas on

kohtuotsuses märgitud (p 23), et mootorikütusena kasutatavuse tõendamiseks ei ole vaja läbi

viia katset, vaid piisab kemikaali oluliste omaduste võrdlusest mootorikütuse vastavate

omadustega. Seda on MTA ka teinud, seega on ringkonnakohtu nimetatud tõendamisstandard

täidetud ning kaebaja peab tõendama aine kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena.

Kaebaja veebilehe kohaselt asendavad tema müüdavad rasked kütteõlid kallist diislikütust.

3) MTA 21.09.2016 otsuse p 2 on õiguspärane. Mahutites nr 602 ja 604 olnud kauba jätkuv

kinnipidamine tagatist määramata ei ole ebaproportsionaalne. VKS § 242 lg 1 sätestab kütuse

kinnipidamise kaks erinevat ajalist piirangut: asjaolude selgitamiseni või ATKEAS § 31 lg-s

16 nimetatud tagatise esitamiseni. MTA-l puuduvad andmed mahutites nr 602 ja 604 oleva

kauba kohta (sh tarbimisse lubamise kohta) ja kaebaja ei esitanud saatedokumente või

vastavussertifikaate. Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise infosüsteemi (JVIS) andmetel ei

tohtinud kaebajal sellise kaubakoodiga kaupa olla. Seega oli alus kaupa kinni pidada.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) VKS § 242 lg-st 1 tulenevalt võib MTA kütust kinni pidada asjaolude selgitamiseni või

ATKEAS § 31 lg-s 16 nimetatud tagatise esitamiseni. Maksuhalduril oli kahtlus, et rasket

kütteõli võidakse kasutada mootorikütusena ehk mitte-eesmärgipäraselt, mis toob kaasa

ATKEAS § 24 lg 52 alusel aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. MTA

07.09.2016 otsusest nähtub, et kaup peeti kinni kuni asjaolude selgitamiseni. Maksuhaldur ei

pidanud oma kahtlust üksikasjalikult põhjendama (vt Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-3-1-

60-15, p 11). Oluline on, et otsusest nähtuks kauba kinni pidamise põhjus ning maksuhalduri

põhjendatud kahtluse sisu. MTA 07.09.2016 otsus vastab nendele nõuetele. MTA 01.09.2016

protokolli kohaselt on mahutites raske kütteõli kaubakoodidega 27101964 ja 27101962 ning

kaebaja esindaja lubas esitada kaubaga seotud dokumendid (saatelehed, vastavussertifikaadid,

laoarvestus) elektrooniliselt. MTA 07.09.2016 otsuse tegemise hetkeks ei olnud kaebaja neid

maksuhaldurile esitanud. Jättes lubatud dokumendid esitamata, võttis kaebaja riski, et

maksuhaldur võib mahutites nr 403, 602, 603, 604 ja 606 olevat kaebajale kuulunud kütteõli

kuni asjaolude väljaselgitamiseni kinni pidada. ATKEAS § 791 lg 1 alusel aktsiisikauba

järelevalve alla jätmine ei välista kütteõli kinnipidamist VKS § 242 lg 1 alusel. Kui MTA-le

on kütteõliga seotud asjaolud teadmata, on kütteõli kinnipidamine lubatud ning seda ei saa

pidada ebaproportsionaalseks või ettevõtlusvabadust erakordselt piiravaks. Seega on

07.09.2016 otsus õiguspärane.

2) MTA 21.09.2016 otsusega seonduvalt on esiteks on vaidlus selle üle, kas MTA-l oli õigus

jätta mahutites nr 604 ja 602 asuva kütteõli osas tagatis määramata ning seda jätkuvalt kinni

pidada. VKS § 242 lg-st 1 ei tulene, et asjaolude väljaselgitamise eesmärgil võib kütust kinni

pidada üksnes 10 päeva, misjärel peaks MTA otsustama igal juhul kütuse vabastamise või

tagatise määramise. Kütuse kinnipidamise eesmärk on vältida sellise kütuse sattumist

kütuseturule, mille puhul pole kindel, et kütuselt on tasutud maksud või kütus vastab nõuetele.

Kaebaja väide, et MTA-l oli olemas kogu teave ja dokumentatsioon mahutites nr 602 ja 604

oleva kauba omaduste, saajate ja kasutusotstarbe kohta, on tõendamata. MTA 01.09.2016

protokollist nähtub, et mahutis nr 604 asub JVIS-s järelevalve all olev kaup, JVIS-i teade nr

16EE4440EEJ0095144, kogus 6051 kg. MTA märgib 21.09.2016 otsuse punktis 5, et

väidetavalt mahutis nr 604 asuv kütteõli ei saa selles mahutis paikneda, kuna teate nr

3-16-1803

6(16)

16EE4440EEJ0095144 järgi asub raske kütteõli MTA tõkendatud mahutis nr 406. Mahutis nr

602 asuva kütteõli kohta JVIS-s info puudub.

Kaebaja 03.10.2017 seisukoha lisades 1–5 (kd II, tl 9–13) on JVIS-i väljavõtted, kust ei nähtu,

et tegemist oleks mahutites nr 602 või 604 oleva kütteõliga. Ka 21.10.2016 määruskaebuse

lisad 1–6 (kd I, tl 74–78) ei tõenda mahutites nr 602 ja 604 oleva kütteõli tarbimisse lubamist.

Nimelt nähtub lisast 1, et 18.12.2015 oli teadmata mahutis kütteõli koguses 48 154 kg ning

see kogus on nullis (kd I, tl 74). MTA pidas kütuse kinni 07.09.2016, s.o 9 kuud hiljem,

mistõttu oli mahutis kas uus kütteõli või pidi mahuti olema tühi. Samuti ei nähtu 21.10.2016

määruskaebuse lisast 2 (kd I, tl 75), et see oleks seotud mahutiga nr 602 või 604. Tegemist on

küll Maardu Terminal AS 10.12.2015 esitatud vastavusdeklaratsiooniga ning see klapib lisas 1

nimetatud kogusega, kuid sellega asi ka piirdub ning alates 21.12.2015 oli lisas 1 märgitud

mahuti tühi. Seega ei saa see vastavusdeklaratsioon tõendada mahutis nr 602 või 604 oleva

kütteõli tarbimisse lubamist või anda infot seal oleva kütteõli omaduste kohta. Lisaks tuleb

kütuse vastavust kehtestatud nõuetele uuesti tõendada, kui kütuse vastavussertifikaadi või

vastavusdeklaratsiooni väljastamisest on möödunud rohkem kui kuus kuud (VKS § 9 lg 7).

Seega oli 10.12.2015 vastavusdeklaratsioon oma kehtivuse kaotanud. Ka määruskaebuse lisa

3 (kd I, tl 76) ei ole seotud viidatud mahutitega, kuna sellest nähtuv kogus on 6051 kg, mis

kattub mahutis nr 604 oleva kogusega (vt kd I, tl 12 pöördel), kuid mille osas asus MTA

21.09.2016 otsuses seisukohale, et see kütteõli asub mahutis nr 406 (kd II, tl 22) ning selles

osas ei ole kaebaja MTA-le vastu vaielnud. Ka määrusekaebuse lisadest 4–6 ei ole näha, et

need oleks seotud mahutitega nr 602 ja 604. Seega ei ole kaebaja ka kohtumenetluses

tõendanud, et MTA-l oli mahutites nr 602 ja 604 oleva kütuse kohta olemas piisav teave, et

määrata tagatis ja vabastada kaup pärast tagatise maksmist. Mis puudutab kaebuse täienduste

lisasid 2–14 (kd I, tl 114–126), siis ei nähtu ühestki dokumendist, et MTA-le olid need teada

21.09.2016 otsuse tegemise ajal. Selgusetuks jääb ka nende lisade seos mahutites nr 602 ja

604 oleva kütteõliga.

Seega oli 21.09.2016 otsusega mahutites nr 602 ja 604 asuva kauba jätkuv kinnipidamine

kaebaja enda tegevuse tulemus. Kuna VKS § 242 lg 1 ei näe ette tähtaega kütteõli

kinnipidamiseks asjaolude väljaselgitamise eesmärgil, siis on 21.09.2016 otsuse resolutsiooni

p 2 õiguspärane.

3) Teiseks on pooltel 21.09.2016 otsusega seoses vaidlus selle üle, et kas MTA-l oli õigus

määrata mahutites nr 403, 603 ja 606 asuva kütteõli eest tagatis ning kas tagatise summa on

õige. MTA 21.09.2016 otsuse p 1 on õiguspärane otsuses toodud põhjendustel ning kooskõlas

HKMS § 165 lg-ga 2 ei ole vaja neid põhjendusi korrata. Seadusandja ei ole kehtestanud

võrreldavaid parameetreid, mille alusel saaks väita, kas raske kütteõli on või ei ole

diislikütusega sarnane. Seega on tegemist MTA igakordse kaalutlusotsusega, millele kohaldub

HMS § 4. MTA ei ole kaalutlusreeglite vastu eksinud.

ATKEAS-s on diislikütuse mõiste laiem kui standardiga EVS-EN 590:2013 hõlmatud

diislikütus. ATKEAS § 19 lg 1 sätestab kütuste loetelu. ATKEAS § 24 lg 52 sätestab, millal

raske kütteõli käitajal tekib raske kütteõli diislikütuse aktisiisimääraga maksustamise kohustus

ning millisel juhul on kütteõli käitajal võimalik vältida diislikütuse aktsiisimääraga

maksustamist. Seega, kuigi ATKEAS-i sõnastus teeb vahet mootorikütustel ja muudel kütustel

(sh raskel kütteõlil), on seadusandja eesmärk maksustada mootorikütusena kasutatavad muud

kütused (sh raske kütteõli, mis on sarnane diislikütuse nõuetele ning on puhtal kujul või

segatuna

diislikütusele

kasutatav

mootorikütusena)

mootorikütusega

ühetaoliselt.

Maksukohustusest vabanemiseks peab tõendama kütteõli kasutamist muul otstarbel.

3-16-1803

7(16)

ATKEAS § 24 lg-s 52 nimetatud omadustelt sarnasus diislikütusega ei tähenda, et selle sätte

kohaldamisalasse kuuluks vaid sellised rasked kütteõlid, mis erinevad oma objektiivselt

mõõdetavate füüsikaliste ja keemiliste tunnuste poolest teel liiklevates sõidukites kasutatavast

diislikütusest (nt standardile EVS-EN 590 vastav diislikütus) minimaalselt või vastavad

sellele. Selle sätte eesmärk on maksustada diislikütuse aktsiisimäära järgi igasugune kütus,

mida kasutatakse diislimootori tööpõhimõttel töötavates masinates. Ka ei eelda ATKEAS, et

raske kütteõli oleks diislikütusega identne ehk vastaks täpselt piirväärtustele (vastasel juhul

olekski raske kütteõli diislikütus). Seega on väär kaebaja väide, et MTA on teinud

kaalutlusvea. Ka kaebaja esitatud XX arvamus raske kütteõli diislikütusena kasutamise kohta

(kd I, tl 112–113) ei lükka ümber MTA seisukohti kütteõli sarnasusest diislikütusele ning

võimalusele seda kasutada puhtal või segatud kujul mootorikütusena. Sellel arvamusel puudub

väärtus tõendina, kuna kaebaja kinnitab ka ise, et tegemist on laevakütuste kohta käiva

ekspertarvamusega (kd I, tl 108). Lisaks ei saa arvamuse põhjal välistada raske kütteõli

sarnasust diislikütusele ja selle kasutatavust mootorikütusena, kuna mootorikütusena

kasutamine ei tähenda kütuse kasutamist ainult tavaliikluses. Et kaebajale kuuluvat kütteõli

võidakse kasutada diislikütuse asemel, kinnitab ka kaebaja kodulehel olev reklaam, millele

MTA on viidanud 21.09.2016 otsuses. Samuti on MTA toonud EKUK-i analüüsiaktidele

tuginedes välja, et võrreldes mahutites nr 403, 603 ja 606 oleva raske kütteõli omadusi, on

näha nende olulises mahus kattumine diislikütuse standardis toodud näitudega. Mahutites nr

403, 603 ja 606 asuv raske kütteõli ei ole identne diislikütusele, kuid see on diislikütusele

sarnane ning seetõttu ei ole välistatud, et sõltuvalt mootori tüübist on see kasutatav

mootorikütusena puhtal või segatud kujul. MTA 01.09.2016 protokolli kohaselt selgitas

kaebaja esindaja, et mahutites on kahte liiki kütteõli – üks on kaubakoodiga 27101964 ning

teine kaubakoodiga 27101962 (kd I, tl 12). MTA selgitab 21.09.2016 otsuses mootorikütusena

kasutamist sellega, et kütteõli kaubakoodiga 27101962 on kaebaja võõrandanud OÜ-le

Väinamere Liinid laevakütuseks. Seega ei saa pidada meelevaldseks või asjakohatuks MTA

21.09.2016 otsuses toodud järeldust, et EKUK-i analüüsiaktide alusel on tõendatud kütteõli

sarnasus diislikütusele ning varasemat praktikat arvestades võidakse kaebaja omandis olevat

kütteõli kasutada mootorikütusena.

Kaebaja ei ole tõendanud kütteõli kasutamist mootorikütusest erineval otstarbel, s.o

ahjukütusena. Kaebaja esitas selle vastuväite juba haldusmenetluses ning kuigi 21.09.2016

otsuses ei hinnanud MTA kaebaja vastuväidet, siis ei ole see viinud väära otsuseni. Nimelt

nähtub 07.09.2016 otsusest, et kinni peeti seisuga 07.09.2016 kell 11.30 mahutites nr 403,

602, 603, 604 ja 606 kaebajale kuuluv kütus, s.t kolmandatele isikutele müüdud kütust MTA

kinni ei pidanud, mistõttu ei puuduta 21.09.2016 otsus kolmandatele isikutele müüdud

kütteõli. Kaebaja ei tõendanud enne 21.09.2016 otsuse tegemist, millisel viisil ta plaanib

kasutada 07.09.2016 kell 11.30 temale kuulunud rasket kütteõli. Seega ei saa välistada MTA

põhjendatud kahtlust, et kaebaja võib rasket kütteõli kasutada puhtal kujul või segatuna

mootorikütusena ning jätta kinnipeetud kaubalt tasumata seadusega nõutava aktsiisimaksu.

Aktsiisimaksu tagatise määramiseks ei piisa üksnes põhjendatud kahtlusest, et kütteõli

võidakse kasutada mootorikütusena, vaid MTA-l tuleb lisaks hinnata maksukohustuse täitmise

riski. Määruse nr 42 §-s 1 on sätestatud tagatissumma määramisel arvesse võetavad asjaolud

ning nendest (v.a punktid 3 ja 6) on maksuhaldur ka lähtunud. Seega oli MTA-l õigus määrata

tagatis põhjusel, et kaebajale mahutites nr 403, 603 ja 606 kuulunud raske kütteõli oli

omadustelt sarnane diislikütusele ning kaebaja käitumist arvestades ei olnud välistatud, et

maksukohustus võis jääda aktsiisi tagatissummat määramata täitmata.

Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest

väiksem (ATKEAS § 31 lg 8) ning tekkida võiv või tekkinud maksukohustuse suurus

arvutatakse ATKEAS § 31 lg-s 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga

3-16-1803

8(16)

maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt. Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja

tagatissumma minimaalsed määrad on kehtestatud määrusega nr 42. ATKEAS § 31 lg 16

sätestab, et MTA võib nõuda raske kütteõli käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva raske

kütteõli koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks. Tagatis on oma olemuselt maksuriski

leevendusmeede ning eelviidatud sätetest ei tulene, et kui aktsiis on raske kütteõli määra järgi

juba tasutud, peaks seda arvesse võtma kõrgema (diislikütuse) aktsiismäära järgi

aktsiisimaksukohustuse nõudmisel. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et aktsiisi tasujaks ning

tagatise maksjaks on erinevad isikud ning erinevad on ka maksustamise kogused, kuna

ATKEAS § 66 lg-s 6 tuuakse diislikütuse aktsiisimäär liitrite kohta, kuid raske kütteõli aktsiisi

tasutakse kilogrammide arvestuses (ATKEAS § 66 lg 8). Seega on 21.09.2016 otsus tervikuna

õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. United Oil OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 10.04.2017 otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

1) Halduskohus on valesti kohaldanud VKS § 242 lg-t 1. MTA-l ei olnud kauba

kinnipidamise hetkel põhjendatud kahtlust, et ainet kasutatakse deklareerimata ja kõrgema

aktsiisimääraga otstarbel. Kauba ostjad olid peamiselt füüsilised isikud ja selle kasutusotstarve

oli ahjukütus. MTA-le oli JVIS-i kaudu kättesaadav kogu vajalik teave kütuse omaduste ja

kasutusotstarbe kohta. Laoarvestus jt MTA küsitud dokumendid ei mõjuta kauba

kinnipidamist VKS § 242 lg 1 alusel. MTA ei kaalunud leebemaid meetmeid, nt JVIS-i

järelevalvet. Viited laevakütusele United DMA ei puutu käesolevasse vaidlusse, sest

07.09.2016 peeti kinni ahjukütus. MTA ei ole määratlenud, milliste näitajatega ta võrdleb

raske kütteõli koostist, seega on kauba kinnipidamine ettenägematu. Kinni peetud raske

kütteõli ei ole maksuriskiga – seda ei saa maksustada diislikütuse aktsiisimääraga, sest tema

omadused ei sarnane diislikütusele.

2) Halduskohus on valesti kohaldanud ATKEAS § 24 lg-t 52 ja § 31 lg-t 16. United Premium

ahjukütus ei ole omadustelt sarnane diislikütusele ega sellena kasutatav. MTA-l on tagatise

määramisel aine omaduste tõendamiskoormus. MTA oleks pidanud esitama analüüsi, mis

kinnitaks, et United Premium on diislikütusele sarnane ja sellena kasutatav. MTA tellitud

analüüsiaktides on näha vaid piiratud valik aine omadusi, kuid puuduvad järeldused

diislikütusele sarnasuse ja diislikütusena kasutatavuse kohta. Kõik naftatooted on omavahel

mõnevõrra sarnased, kuid need kõik ei ole omavahel asendatavad. MTA on jätnud

objektiivsete kriteeriumitega sisustamata, mida tähendab „diislikütusele omadustelt sarnane ja

sellena kasutatav aine“. MTA ja halduskohtu seisukohad seoses võrdluskriteeriumitega on

meelevaldsed. MTA on teinud järeldusi diislikütuse standardi kriteeriumite aritmeetilise

võrdluse, mitte diislikütuse tegelike omaduste põhjal. Halduskohtu otsuse p-s 28 toodud

arutluskäik diislikütuse laiemast mõistest on väär. Diislikütuse kriteeriumid defineerib üksnes

diislikütuse standard. Apellant on tõendanud kinni peetud raske kütteõli kasutamist muul

otstarbel kui mootorikütusena – kauba ostjad on tarned aktsepteerinud ja kauba

kasutusotstarve on ahjukütus. Määratud tagatise summa on väär, sest vaidlusalustes mahutites

olnud raske kütteõli on juba maksustatud raske kütteõli aktsiisimäära järgi. MTA ei ole

tagatist määrates seda summat arvesse võtnud. Tagatise määramine on maksuriski

leevendamise, mitte karistamise või topeltmaksustamise meede.

3) ATKEAS § 24 lg 52 on vastuolus põhiseaduse §-ga 113 ja § 13 lg-ga 2, sest maksuobjekt

on seaduses määratlemata ning MTA-l on piiramatu õigus maksuobjekti sisustamiseks (mis on

võrdlusobjekt, võrdluse parameetrid, vähim ühisnimetaja võrdlusobjektide vahel ja võrdluse

eesmärk ning milline on tõendamise määr).

3-16-1803

9(16)

4) Mahutites nr 602 ja 604 oleva kauba kinnipidamine 21.09.2016 otsusega on

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Ka neis mahutites oleva aine kohta olid 21.09.2016

olemas EKUK-i analüüsiaktid, millest piisas mahutites nr 403, 603 ja 606 oleva kauba eest

tagatise määramiseks. EKUK-i analüüsiaktides on nimetatud üksnes soovituslik KN-kood.

Seega on selgusetu, milliseid asjaolusid oli vaja täiendavalt selgitada, ning halduskohtu otsuse

p-des 23-24 toodud arutluskäik dokumentide puudumisest on asjakohatu.

10. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

10.04.2017 otsus muutmata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes kõigi

varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohus menetles MTA 07.09.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja 21.09.2016

otsuse tühistamise nõuet. Ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks (16.01.2018) oli MTA

tunnistanud 21.09.2016 otsuse tervikuna kehtetuks ning taotles selle nõude osas menetluse

lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil soovi minna

üle 21.09.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohus pidas seda

HKMS § 152 lg 2 alusel lubatavaks, arvestades mh kaebaja poolt juba halduskohtus välja

toodud alternatiivset nõuet ning sellega seotud põhjendatud huvi. Vastustaja loobus seejärel

taotlusest lõpetada asja menetlus 21.09.2016 otsuse tühistamise nõudes. Seega on

ringkonnakohtu menetluses MTA 07.09.2016 ja 21.09.2016 otsuste õigusvastasuse

tuvastamise nõuded. Ringkonnakohus viitab allpool õigusaktide redaktsioonidele, mis kehtisid

vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal.

07.09.2016 otsus

12. MTA 07.09.2016 otsusega peeti VKS § 242 lg 1 alusel kuni aktsiisimaksukohustuse

tekkimise asjaolude väljaselgitamiseni kinni mahutites nr 403, 602, 603, 604 ja 606 asunud

raske kütteõli, mis kuulus United Oil OÜ-le.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on MTA 07.09.2016 otsust puudutavas osas

seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus (HKMS § 200

p 1). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4), märkides vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.

14. VKS § 242 lg 1 järgi võib asjaolude selgitamiseni või ATKEAS § 31 lg-s 16 nimetatud

tagatise esitamiseni pidada kinni kütust, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud

nõuetele või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele või mille puhul on kahtlus, et seda

käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille mitte-

eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise.

15. Maksuhalduri kahtluse kohaselt võis mahutites nr 403, 602, 603, 604 ja 606 asunud raske

kütteõli olla oma omadustelt sarnane diislikütusega ning puhtal kujul või segatuna kasutatav

mootorikütusena (st mitte-eesmärgipäraselt). Kahtlus põhines mh asjaolul, et kaebaja oli

varasemates MTA-le esitatud taotlustes näidanud raske kütteõli müüki mootorikütusena

laevaliikluses. Samuti reklaamis kaebaja oma kodulehel, et kütteõlid ja laevakütused

asendavad diislikütust. MTA selgitas, et kahtluse tõeks osutumise korral kohalduks kaubale

suurem aktsiisimaksukohustus ATKEAS § 24 lg 52 alusel. Ringkonnakohus leiab, et selline

kahtlus on VKS § 242 lg 1 alusel kauba kinnipidamiseks mõistlik ja eluliselt usutav.

16. MTA tellis EKUK-lt mahutites nr 403, 602, 603, 604 ja 606 olnud kauba analüüsid, mis

ei olnud 07.09.2016 veel valminud. Üksiti andis MTA 07.09.2016 otsusega United Oil OÜ-le

võimaluse selgitada mahutites olnud kütteõli kasutamise eesmärki ja tagatise määramisega

3-16-1803

10(16)

seonduvat ning esitada selle kohta täiendavaid dokumente. Kokkuvõttes soovis MTA seega

kauba kinnipidamise ajal välja selgitada, kas esialgsel kahtlusel on alust – kas mahutites olev

aine vastab raske kütteõli nõuetele, sarnaneb diislikütusega, on kasutatav mootorikütusena ja

tingib seetõttu vajaduse määrata kauba käitlejale tagatis. Maksuhalduril ei pea juba kütteõli

kinnipidamise ajal olema tõendeid selle omaduste ja väidetust erineva kasutusotstarbe kohta

(vrd Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-3-1-60-15, p 11). Käesolevas asjas ei olnudki veel

piisavaid tõendeid, vaid kaup peeti kinni eesmärgiga asjaolusid täpsemalt selgitada.

17. Kaupa, mille kolmandad isikud soetasid kaebajalt enne 07.09.2016, ei ole 07.09.2017

otsuse alusel kinni peetud. Maksuhalduri selgituse järgi võis kolmandatele isikutele kuuluva

kütuse 01.09.2016 tõkendatud mahutitest MTA juuresolekul välja viia (I kd, tl 55 ja II kd, tl

44). Seega ei oma kolmandatele isikutele müüdud kauba kasutusotstarve määravat tähtsust ega

muuda õigusvastaseks ülejäänud kauba kinnipidamist kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

18. Kaebaja kauba kinnipidamine oli MTA järelevalvetegevuses vajalik ja tavapärane.

Maksuhaldur ei pidanud esitama kaalutlusi, miks ta kohaldas järelevalve vahenditest just

kauba kinnipidamist, sest tal puudusid teised seadusega ette nähtud asjakohased vahendid

eespool kirjeldatud järelevalve eesmärgi saavutamiseks. Kuna kaup peeti kinni ajutiselt

(asjaolude

selgumiseni),

ei

riivanud

see

oluliselt

kaebaja

õigusi

ega

olnud

ebaproportsionaalne. Vastupidine seisukoht seaks kahtluse alla võimaluse teha aktsiisikaupade

käitlemise üle tulemuslikku järelevalvet (vrd Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-3-1-60-15, p

16).

19. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et 07.09.2016 otsus on õiguspärane ning selle

nõude osas jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata.

MTA 21.09.2016 otsus

20. MTA 21.09.2016 otsuse resolutsiooni p-ga 1 määrati kaebajale mahutites nr 403, 603 ja

606 oleva kauba eest ATKEAS § 24 lg 52, § 25 lg 22 ja § 31 lg 16 alusel aktsiisimaksu tagatis.

21. ATKEAS § 24 lg 52 järgi tekib tarbimisse lubatud raske kütteõli käitlejal maksukohustus

diislikütuse aktsiisimääraga juhul, kui raske kütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega

ning puhtal kujul või segatuna diislikütusele on kasutatav mootorikütusena, välja arvatud kui

raske kütteõli käitleja tõendab MTA-d rahuldaval viisil raske kütteõli kasutamist muul

otstarbel kui mootorikütusena. ATKEAS § 31 lg 16 kohaselt võib MTA nõuda ATKEAS § 24

lg-s 52 nimetatud raske kütteõli käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva raske kütteõli

koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda

täitmata, arvestades ka ATKEAS § 24 lg-s 52 sätestatut. MTA otsustab tagatise määramise 10

tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal VKS-i alusel peeti kütus kinni. MTA võib kütust

kinni pidada kuni tagatise esitamiseni.

22. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse ATKEAS § 24 lg 52 põhiseadusele

vastavuse kontrollimiseks, kuna selles sättes ei ole täpsustatud, millistest kriteeriumidest

lähtudes tuleb hinnata raske kütteõli sarnasust diislikütusega ja kasutatavust mootorikütusena.

Seetõttu on kaebaja arvates määratlemata täpne maksu objekt.

23. Põhiseaduse §-st 113 tuleneb nõue, et kõik maksuõigussuhte elemendid peavad olema

kindlaks määratud seaduses ning üksikute elementide osas ei ole lubatud otsustusõiguse

delegeerimine täitevvõimule (Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-07, p 24 ja 23.03.1998

otsus nr 3-4-1-2-98). Seadus riivab põhiseaduse § 113 kaitseala juhul, kui volitab täidesaatvat

võimu kindlaks määrama mõnda maksusuhte elementi (Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-

18-07, p 26). Rahalise kohustuse kehtestamist võib delegeerida juhul, kui see tuleneb rahalise

3-16-1803

11(16)

kohustuse iseloomust ning kindlaks määratakse diskretsiooni ulatus (Riigikohtu 19.12.2003

otsus nr 3-4-1-22-03, p 19).

24. ATKEAS § 24 lg 52 aluseks on direktiiv 2003/96/EÜ, mille art 2 lg 3 järgi tuleb

energiatoode maksustada kasutamisotstarbe põhiselt. Kui energiatoodet ei ole nimetatud

mootorikütuste loetelus, siis tuleb rakendada samaväärse kütuse aktsiisimäära. Liikmesriik

otsustab, milline on samaväärne kütus (vt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 302 SE) muudatusettepanekud

ja seletuskiri teise lugemise juurde).

25. Maksu objekt ei ole praegusel juhul ebaselge: maksustatakse tarbimisse lubatud rasket

kütteõli. Küsimus seisneb selles, kas kõnealusele energiatootele kohaldub raske kütteõli või

diislikütuse aktsiisimäär. Selle, kuidas sisustada ATKEAS § 24 lg-s 52 kasutatud mõisted

„omadustelt sarnane diislikütusega“ ja „kasutatav mootorikütusena“, on seadusandja jätnud

maksuhalduri otsustada, kes saab arvestada iga konkreetse juhtumi asjaolusid. Mõistete täpne

piiritlemine ei oleks olnud otstarbekas, kuna seadusandjal pole võimalik ette näha

kõiksuguseid aineid, mida võidakse erinevas suhtes kütusele lisada, et kõrgema aktsiisi

tasumisest kõrvale hoida. Näiteks võidakse kütusele segada juurde aineid, mis muudavad selle

omadusi, kuid pärast kerget töötlemist on energiatoodet võimalik taas kütusena kasutada (vt

ka ATKEAS-i ja VKS-i muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 491 SE)

seletuskiri). Kütuseturule pidevalt lisanduvate uute kütuste ja lisandite juures ei saagi

maksustamine alati olla üheselt ettenähtav. Pettuste vältimise ja võrdse kohtlemise tagamise

huvides on mõningane teadmatus lubatav. Kütuste käitlejad peavad arvestama, et erinevaid

mootorikütustele sarnaseid ja sellisena (kas puhtal kujul või segatuna bensiinile või

diislikütusele)

kasutatavaid

kütuseid

võidakse

maksustada

sellise

mootorikütuse

aktsiisimääraga, millele nad on omadustelt ja kasutusotstarbelt kõige lähedasemad.

26. Kaebaja on viidanud Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades nr C-43/13 ja C-44/13 esitatud

kohtujuristi ettepanekule, mille p-s 51 on leitud, et liikmesriigid peavad direktiivi 2003/96/EÜ

järgides kehtestama objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad teha kindlaks, millist toodet

selle direktiivi I lisa tabelis C nimetatute hulgast tuleb igal konkreetsel juhul pidada tegelikult

kasutatud tootega samaväärseks. Euroopa Kohus ei toonud oma otsuses välja kriteeriumide

kehtestamise vajadust, vaid märkis, et asendamise puudumisel tuleb igal üksikjuhul kindlaks

teha, milline mootorikütus või kütteaine on omaduste ja otstarbe poolest asjaomase tootega

kõige sarnasem. Kui siiski kohtujuristi seisukohta praegusele juhtumile laiendada, tuleks

asuda seisukohale, et see nõue on täidetud, kuna ATKEAS § 24 lg-st 52 tulenevalt loetakse

teatud omadustega raske kütteõli samaväärseks diislikütusega, s.o pole teadmatust selles,

millist toodet tuleb pidada kasutatava tootega samaväärseks. Samal põhjusel pole asjakohane

kaebaja toodud analoogia karastusjookide pakendiaktsiisiga (Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr

3-4-1-18-07).

27. Ringkonnakohus möönab, et kuna ATKEAS § 24 lg 52 jätab maksuhaldurile üsna suure

hindamisruumi selles osas, mida mõista diislikütuse all ning kuidas määrata kütuste sarnasus,

võib selle sätte kohaldamine tekitada praktikas probleeme. Eelnõu 302 SE teise lugemise

seletuskirjas on nenditud, et praktikas osutus ATKEAS § 24 lg 52 01.04.2014–30.06.2017

kehtinud sõnastuses maksustamisel ebatõhusaks, mistõttu loobuti sarnasuse hindamisest ning

seoti diislikütuse aktsiisimäära kohaldumine kütuse kasutamise eesmärgiga. Seega on praegu

kehtiv regulatsioon maksukohustuslase suhtes rangem, kuna maksuhaldur ei pea enam

tõendama raske kütteõli sarnasust diislikütusega.

28. ATKEAS § 24 lg 52 sõnastusest ja eelnõu 491 SE seletuskirjast järeldub, et kõige olulisem

on kütteõli kasutusotstarve. Kui maksuhaldur on piisavalt tõendanud ja põhjendanud kütteõli

3-16-1803

12(16)

sarnasust diislikütusega ja selle kasutatavust mootorikütusena, tuleb kütteõli käitlejal

tõendada, et toodet ei kasutata mootorikütusena. Sellise tõendamiskoormuse jaotuse korral on

maksukohustuse tekkimine käitlejale piisavalt ettenähtav – kui rasket kütteõli kavatsetakse

kasutada mootorikütusena (st eeldatavalt on tegemist diislikütuse sarnase tootega), tuleb selle

käitlejal arvestada, et ainet võidakse maksustada diislikütuse aktsiisimääraga. Samas on

maksumaksjal võimalik tõendeid esitades vältida olukorda, kus diislikütusega sarnaste

parameetritega rasket kütteõli, mida ei kasutata mootorikütusena, maksustatakse diislikütuse

aktsiisimääraga.

29. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017

otsustele haldusasjades nr 3-16-1036 ja 3-16-1597 (jõustunud 12.02.2018), et ATKEAS § 24

lg 52 ei olnud põhiseadusega vastuolus.

30. Raske kütteõli aktsiisimäär on oluliselt madalam kui diislikütuse (v.a eriotstarbeline

diislikütus) aktsiisimäär (ATKEAS § 66). Diislikütuse aktsiisimäära kohaldamiseks peab

raske kütteõli ATKEAS § 24 lg 52 järgi olema sarnane diislikütusega ning puhtal kujul või

segatuna diislikütusele kasutatav mootorikütusena. Ringkonnakohus leiab, et ATKEAS-s ei

peeta mootorikütuse all silmas üksnes maanteel liiklevate sõidukite mootorites, vaid

igasugustes mootorites kasutatavat kütust olenemata selle mootori tüübist või objektist, millel

see mootor asub (laevamootor, statsionaarne mootor jne). ATKEAS-s ei ole kasutatud sõna

„mootorsõiduk“ ega piiratud mõistet „mootorikütus“ mootori paiknemise või selle töötamise

viisiga. Seda on maksuhaldur selgitanud kaebajale ka 22.07.2016 otsuses nr 7.2-13/00064-3

koos viidetega Rahandusministeeriumi 15.10.2015 seisukohtadele (I kd, tl 39–41).

31. Seda, kas raske kütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega, tuleb hinnata

juhtumipõhiselt. Maksuhaldur kasutas mahutites nr 403, 603 ja 606 oleva raske kütteõli ja

diislikütuse omaduste sarnasuse võrdlemiseks ühelt poolt kaebaja esitatud dokumente (AS-i

Maardu Terminal 12.05.2016 vastavusdeklaratsioon nr 1205161 ja 12.07.2016 aruanne nr

1607/A30; OÜ Analiit-AA 12.05.2016 katseprotokoll nr AN-L 160529, 13.05.2016

katseprotokoll nr AN-L 160526, 11.07.2016 katseprotokoll nr AN-L 130074 ja 21.09.2015

katseprotokoll nr SD 280916; OÜ Novus Oil 16.05.2016 vastavusdeklaratsioon nr 1605161)

ja teiselt poolt EKUK-i 09.09.2016 analüüsiakte nr KT16000175, KT16000176 ja

KT16000179, mis põhinevad standardi EVS-EN 590:2013 piirnäitajatel. Neis dokumentides

toodud omadusi on omakorda võrreldud nõuetega, mis on kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määruses nr 16 „Nõuded vedelkütusele“ ning

keskkonnaministri

21.06.2013

määruses

nr

„Vedelkütuse

kohta

esitatavad

keskkonnanõuded, biokütuse säästlikkuse kriteeriumi, vedelkütuse keskkonnanõuetele

vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest

tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise metoodika“.

32. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et diislikütus on laiem mõiste kui üksnes

standardile EVS-EN 590:2013 vastav diislikütus. Diislikütust on erineva koostise ja

omadustega ning võib arvata, et need kõik ei sobi kasutamiseks igasugustes diiselmootorites –

näiteks ei sobi kõrge väävlisisaldusega diislikütus kasutamiseks diiselmootoris, mis on

ehitatud madala väävlisisaldusega diislikütuse kasutamiseks. ATKEAS § 24 lg-s 52 ei ole

sätestatud tingimust, et kõrgema aktsiisimäära rakendumiseks peab diislikütusega sarnane

raske kütteõli olema samaväärselt kasutatav igasugustes diislikütusega mootorites. Kõrgema

aktsiisimäära rakendamiseks piisab, kui kütteõli on kasutatav mootorikütusena segatuna

diislikütusele – sellest järeldub, et sarnasuse künnist ei peaks seadma väga kõrgele.

Ringkonnakohus leiab ka, et standardi EVS-EN 590:2013 piirnäitajad, mille maksuhaldur

võttis võrdlemise aluseks, annab adekvaatsema tulemuse kui võrdlemine konkreetse

diislikütuse standardiga, nagu peab õigemaks kaebaja. See on paremini kooskõlas ATKEAS §

3-16-1803

13(16)

24 lg 52 eesmärgiga – maksustada diislikütuse aktsiisimääraga kütteõlid, mida saab puhtal

kujul või diislikütusele lisatuna kasutada kütusena diislikütusega töötavates mootorites. Ka

selline diislikütus, mille näitajad on lähedased standardi ekstreemumitele ja mis ei pruugi olla

kõige kvaliteetsem, on standardile vastav ja seega kasutatav diislikütusega töötavas mootoris.

33. MTA võrdles 21.09.2016 otsuses kaheksat erinevat näitajat – tihedus, leekpunkt,

destillatsioonimaht 250 oC ja 350 oC juures, väävlisisaldus, viskoossus, tuhasisaldus ja

veesisaldus. Mahutites nr 403, 603 ja 606 oleva raske kütteõli puhul ei vastanud diislikütuse

nõuetele vaid kaks näitajat (destillatsioonimaht 350 oC juures ja väävlisisaldus). Seejuures ei

olnud destillatsioonimahu osas erinevused diislikütuse nõuetest märkimisväärsed (diislikütuse

mahuprotsent on minimaalselt 85% ning mahutites nr 403, 603 ja 606 olnud kütteõli puhul oli

see vastavalt 79,7%, 84,4% ja 82,2%). Seega ei olnud mahutites olnud kütteõli identne

diislikütusega, kuid sellele omadustelt sarnane.

34. Maksuhaldur ei ole selgitanud, millistele objektiivsetele kriteeriumidele peab raske

kütteõli vastama, et lugeda see diislikütusega sarnaseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul on

maksuhalduri käsitletud näitajad piisavad, et nende põhjal saaks hinnata kütteõli sarnasust

diislikütusega. Asjaolu, et sarnasuse hindamisel ei ole MTA kaasanud eksperti, ei muuda

maksuhalduri järeldusi õigusvastaseks. Ringkonnakohus ei näe põhjust heita vastustajale ette

ebaõige hindamismetoodika kasutamist, arvestades, et kaebaja esitatud XX arvamuses (II kd,

tl 113) on lähtutud põhimõtteliselt samast metoodikast ehk võrreldud matemaatiliselt raske

kütteõli olulisemaid arvulisi näitajaid diislikütuse omadega, lähtudes diislikütuse standardist.

Kaebaja esindaja K. Olei kirjavahetusest MTA esindajaga 2015. aasta novembris nähtub, et K.

Olei ja maksuhaldur arutasid, kuidas määrata raske kütteõli sarnasust diislikütusega. K. Olei

pidas kütuste võrdlemisel võimalikuks kahte meetodit: standardite ja sertifikaatide põhine

hindamine, mida maksuhaldur rakendas, ning KN-reeglite põhine hindamine, mille järgi

võrreldakse destillatsiooninäitajaid ja väävlisisaldust. Seega on ka kaebaja seaduslik esindaja

pidanud ühe võimalusena aktsepteeritavaks praegu kasutatud metoodikat. Teise variandi puhul

pakkus K. Olei välja, et diislikütusega sarnaseks ei loeta kütust, mille mahust destilleerub

temperatuuril 350 oC 80% või vähem (II kd, tl 25–28). Mahutites nr 603 ja 606 olnud kütteõli

destillatsioonimaht 350 oC juures ületas EKUK-i katseprotokollide kohaselt 80% ja mahutis nr

403 olnud kütteõli mahuprotsent oli sellele väga lähedane.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kütuste sarnasust iseenesest see, kui kontrollitav

kütteõli erineb diislikütusest rohkem kui ühe näitaja osas. Kaebaja on esitanud oma väidete

kinnituseks XX arvamuse raske kütteõli diislikütusena kasutamise kohta. Arvamuses on

nenditud, et diislikütusega võrreldud raske kütteõli (mille puhul ei ole küll tegemist mahutites

nr 403, 603 või 606 olnud kütteõliga) on osade näitajate poolest sarnane diislikütusega, kuid

sellise kütuse kasutamisel pole kindlustatud diiselmootori häireteta töö, mistõttu ei tohi seda

diislikütuseks nimetada. XX arvamusest ja halduskohtu 27.04.2017 istungil haldusasjas nr 3-

17-110 antud ütlustest (helisalvestis 11.37) järeldub, et arvamuse andmisel oli lähtepunktiks

see, kas diislikütusega võrreldav aine on sellega omadustelt niivõrd sarnane, et sellele saaks

anda diislikütuse sertifikaadi (s.o diislikütus vastab standardile) ja müüa diislikütuse nime all.

ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamise eelduseks ei saa olla selline sarnasus – vastasel juhul

olekski tegemist diislikütuse, mitte raske kütteõliga.

36. Kaebaja väitel ületab mahutites nr 403, 603 ja 606 olnud kütteõli väävlisisaldus oluliselt

diislikütusele ettenähtud näitajaid ning seetõttu ei oleks see mootorsõidukis kasutatav.

Ringkonnakohus leidis 27.09.2017 otsuse nr 3-16-1036 p-s 25 järgmist: „Eksperdiarvamusest

nr 326/2015 ja teose Significance of tests for petroleum products (7th ed.) väljavõttest

järeldub, et väävlisisaldus on oluline eelkõige keskkonnanõuete täitmise ja kütuse

korrosiivsuse seisukohast. Suur väävlisisaldus iseenesest ei takista kütuse kasutamist

3-16-1803

14(16)

diiselmootoris – see sõltub konkreetsest mootorist. Teatud diiselmootorid (eelkõige

aeglasekäigulised nagu näiteks laevades ja rongides kasutatavad mootorid) taluvad suuremat

väävlisisaldust kui teised. Euroopa Liidus on lubatava väävlisisalduse määra järk-järgult

vähendatud.

Sõidukites

kasutatavale

diislikütusele

on

kehtestatud

maksimaalne

väävlisisalduse määr 10 mg/kg (0,001% massist), samas kui laeva diislikütusel on see kuni

15 000 mg/kg (1,5% massist) ja laeva kergel kütteõlil kuni 1000 mg/kg (0,1% massist)

(keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 45 § 7 lg-d 3 ja 4). Vaidlusaluse kütuse

väävlisisaldus on oluliselt madalam kui laevakütustele lubatud maksimaalne määr ning kui

seda segada väävlivaba diislikütuse hulka, võib kütuse väävlisisaldus sõltuvalt segatavate

ainete suhtest jääda isegi sõidukitele kehtestatud normi piiresse.“ Kuigi praeguses asjas ei ole

nimetatud eksperdiarvamust ja erialakirjanduse väljavõtteid esitatud, on need pooltele

haldusasja nr 3-16-1036 menetlusest kättesaadavad ning neist tehtud ringkonnakohtu

järeldused on asjakohased ka käesolevas asjas. Viidatud haldusasjas nr 3-16-1036 leidis

ringkonnakohus muu hulgas, et ATKEAS-s peetakse mootorikütuse all silmas mh laevakütust.

Mahutites nr 403, 603 ja 606 olnud kütteõli väävlisisaldus oli vahemikus 0,00202–0,0063%

massist, jäädes seega laeva diislikütusele kehtestatud maksimaalse väävlisisalduse määra

piiresse. MTA on 21.09.2016 otsuse p-des 6–7 märkinud, et EKUK-i analüüsiaktide järgi on

mahutites nr 403, 603 ja 606 raske kütteõli kaubakoodiga 27101962 ning sama kaubakoodiga

kütteõli on kaebaja varem müünud laevakütusena OÜ-le Väinamere Liinid.

37. Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et võrreldud kütused on diislikütusega

piisavalt sarnased ning mahutites nr 403, 603 või 606 olnud kütteõli on vähemalt

diislikütusele segatult kasutatav mootorikütusena. Kaebaja ei olnud 21.09.2016 otsuse

tegemise ajaks tõendanud maksuhaldurit rahuldaval viisil kütteõli kasutamist muul otstarbel

kui mootorikütusena.

38. ATKEAS § 24 lg-s 52 pole täpsustatud, millises ulatuses peab kütuse käitleja tasuma

diislikütuse aktsiisi, kui samalt kaubalt on madalama määra järgi aktsiis juba tasutud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et kui kütuselt on aktsiis

madalama määra järgi juba tasutud, siis täiendava aktsiisi saab määrata maksmisele kuuluva

ja makstud summa vahe ulatuses. Vastasel juhul oleks tegemist topeltmaksustamisega, kus

sama kauba eest nõutakse aktsiisi maksmist nii raske kütteõli kui ka diislikütuse määra järgi.

Seejuures pole oluline, et raske kütteõli aktsiisi on tasunud täiendava aktsiisi maksmiseks

kohustatud isikust erinev isik.

39. ATKEAS § 31 lg 16 alusel võib MTA nõuda § 24 lg-s 52 nimetatud raske kütteõli käitlejalt

tagatist kogu tema valduses oleva raske kütteõli koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui

on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata, arvestades ka ATKEAS § 24 lg-tes 51

ja 52 sätestatut. Topeltmaksustamise vältimise põhimõttega tuleb arvestada ka tagatise

määramisel, s.o tagatise summa ei tohi ületada tasumisele kuuluvat aktsiisisummat

(maksuriski). Maksuhaldur nõudis mahutites nr 403, 603 või 606 olnud kütuselt tagatist

kokku 19 633 eurot. Tagatise summa arvutamiseks on mahutites olnud kütuse hulk

kilogrammides (9681 + 2100 + 25 089 = 36 870 kg) teisendatud liitritesse (11 498 + 2498 +

29 832 = 43 824 l) ja korrutatud ATKEAS § 66 lg-s 1 ettenähtud diislikütuse aktsiisimääraga

(448 eurot 1000 l kohta). Pooled ei vaidle, et kaebaja tasus vaidlusaluselt kütuselt aktsiisi

raske kütteõli määras (58 eurot 1000 l kohta, st 43 824 liitrilt 2542 eurot). Ringkonnakohus

leiab, et juba tasutud madalamat aktsiisi tuleb tagatise summa määramisel arvesse võtta ja

tagatise summat selle võrra vähendada. Õiguspärane tagatise summa on seega 19 633 – 2542

= 17 091 eurot.

40. MTA juhindus tagatise määramisel ATKEAS § 31 lg 9 alusel kehtestatud

rahandusministri 12.07.2010 määrusest nr 42 „Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja

3-16-1803

15(16)

tagatissumma minimaalsed määrad“ §-s 1 (v.a p-d 3 ja 6) ning § 2 lg-tes 1–2 sätestatud

kriteeriumidest. MTA võttis mh arvesse kaebaja varasemat käitumist (täiendava

aktsiisimaksukohustuse deklareerimata jätmine ja selle tõttu maksumenetluse alustamine),

maksedistsipliini (korduvad hilinemised maksusummade tasumisel 2016. a-l) ja kaebaja

varalist seisu (registervara olemasolu ja väärtus). Põhjused, miks kaebaja jättis maksusummad

õigeaegselt tasumata, ei ole tagatise määramise puhul olulise tähtsusega. Lisaks on

tõendamata kaebaja väide, et maksusummade tasumisega hilinemise põhjustas raamatupidaja

haigus. Kaebaja omandis oleva registervara puhul (2002. a mootorsõiduk Volvo FH12) on

maksuhaldur andnud hinnangulise väärtuse temale teadaolevate andmete põhjal. Sõiduki

tegelik hind sõltub selle tehnilisest seisukorrast, läbisõidust, lisavarustusest jms asjaoludest.

41. Eelnevat arvestades oli tagatise määramine põhjendatud osaliselt, s.o 17 091 euro ulatuses.

42. MTA otsustas 21.09.2016 otsuse resolutsiooni p-s 2 pidada mahutites nr 602 ja 604 olnud

kaupa jätkuvalt kinni kuni asjaolude selgumiseni. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus

on nimetatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus (HKMS § 200 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

43. On tõsi, et MTA-l olid 21.09.2016 otsuse tegemise ajal olemas EKUK-i analüüsiaktid

mahutites nr 602 ja 604 olnud kauba kohta. VKS § 242 lg 1 järgi võib aga kütust asjaolude

väljaselgitamiseni kinni pidada ka siis, kui on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele

või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele. MTA 21.09.2016 otsuse järgi oli

maksuhaldurile 21.09.2016 endiselt selgusetu, milline kütus oli mahutites nr 602 ja 604 –

JVIS-s puudus teave mahutites nr 602 ja 604 oleva raske kütteõli kohta ning kaebaja oli

andnud selle kohta vastuolulisi selgitusi, mis ei riimunud EKUK-i analüüsiaktides märgituga.

Maksuhaldur on selgitanud, et eeltoodu tõttu ei olnud teada, kas mahutites nr 602 ja 604 olnud

kaubalt on üldse mingit aktsiisimaksu tasutud. Seega ei olnud mahutites nr 602 ja 604 olnud

kauba jätkuv kinnipidamine 21.09.2016 otsusega õigusvastane.

44. Kokkuvõttes tuleb United Oil OÜ apellatsioonkaebus seega rahuldada osaliselt, s.o osas,

milles 21.09.2016 otsusega määratud tagatis ületab 17 091 eurot. Selles osas tühistab

ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega tuvastab MTA 21.09.2016

otsuse osalise õigusvastasuse. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

45. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse ulatusega. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine,

samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast

istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

46. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebaja menetluskulud

halduskohtus olid riigilõiv 649 eurot ja kulud õigusabile 4404,70 eurot (sh käibemaks).

Õigusabiteenust osutati 22 tundi ja 30 minutit. Kulude kandmine on tõendatud (I kd, tl 48 ja

II kd, tl 131-135). Arvestades mh asja keerukust ja läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust, samuti seda, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja selle peale esitatud

määruskaebus jäid rahuldamata, olid ringkonnakohtu hinnangul kaebaja põhjendatud

menetluskulud esimese astme kohtus 3800 eurot (sh riigilõiv). Kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes on riigilõiv 589 eurot ja kulud õigusabile 2197 eurot (sh käibemaks).

3-16-1803

16(16)

Õigusabiteenust osutati 15 tundi ja 20 minutit. Kulude kandmine on tõendatud (III kd, tl 1-6).

Ringkonnakohus peab apellatsiooniastmes toimunud menetlust arvestades (sh asja arutamine

kohtuistungil,

põhiseaduslikkuse

järelevalve

alustamise

taotluse

lisandumine)

apellatsioonimenetluse kulusid põhjendatuks täies ulatuses. Kahe kohtuastme peale kokku on

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud seega 6586 eurot.

47. Vaidlus käis MTA 07.09.2016 ja 21.09.2016 otsuste üle, kuid suurem osa kaebuse ja

apellatsioonkaebuse väiteid puudutas 21.09.2016 otsust. Viimati nimetatud otsuse puhul

vaieldi omakorda nii tagatise määramise kui ka kauba jätkuva kinnipidamise põhjendatuse üle,

kusjuures mahukam osa vaidlusest (sh taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks)

puudutas tagatise määramist. Ringkonnakohus loeb õigusvastaseks tagatise summa, mis

moodustab 21.09.2016 otsusega määratud tagatise summast ca 13%. Põhjendatuks loetud

menetluskuludest moodustab 13% 856,18 eurot, kuid lisaks tuleb arvestada kaebuse esemeks

olnud 07.09.2016 otsust, mille osas jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kõike eelnevat

arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks esimese

astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses kokku 650 eurot. Ülejäänud menetluskulud

jäävad poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/