2-16-15412/57 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15412

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu 75 000 euro ja viivise nõudes ning

XXX vastu 75 000 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja XXX vastu esitatud hagi hind

81 000 eurot ja kostja XXX vastu esitatud hagi hind 81

000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX), erieestkostja Tallinna

linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, registrikood

75014221)

Kostja I: XXX (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Vitali Denikin

Kostja II: XXX (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, määruskaebuse menetluse

lõpetamine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja asjas

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX (isikukood XXX, hageja) ja XXX (isikukood XXX, kostja I) ning XXX

(isikukood XXX, kostja II) – edaspidi ühiselt nimetatud kui pooled – vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-16-15412

esemeks oleva vaidluse kompromissiga ning loevad kõik nõuded käesoleva

kompromissiga lõplikult lahendatuks.

1.2. Pooled kinnitavad, et 52 203,60 eurot on kantud enne kompromissilepingu

sõlmimist Hageja arveldusarvele (pangakontole).

1.3. Pooled on kokku leppinud ning Hageja kinnitab, et Hageja loobub oma

nõuetest ja hagist tsiviilasjas nr 2-16-15412 Kostja 1 ja Kostja 2 vastu täies

ulatuses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud hagist loobumise tagajärgedest,

muuhulgas sellest, et Hageja ei saa sama nõudega Kostja 1 ja Kostja 2 vastu

uuesti kohtusse pöörduda. Nimelt, Pooled on teadlikud, et kui menetlus on

lõpetatud, ei saa Hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu

2-16-15412

2 (4)

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et nad on

teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-16-15412 kantud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Võtta vastu kostjate loobumine 12.04.2017 määruskaebusest Harju Maakohtu

04.01.2017. a hagi tagamise määrusele tsiviilasjas nr 2-16-15412. Lõpetada

eelviidatud määruskaebuse menetlus.

4. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada hageja

XXX riigilõivu summas 2 500 eurot riigile hüvitamise kohustusest.

5. Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2016. a ja 04.01.2017. a määrustega rakendatud

hagi tagamise abinõud, st kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr 26884701 neljandasse jakku XXX (isikukood XXX) kasuks seatud kohtulik

hüpoteek hüpoteegisummaga 75 000 eurot.

6. Harju Maakohtu tsiviilkantseleil edastada jõustumismärkega kohtumäärus pärast

määruse jõustumist resolutsiooni punkti 5 osas täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

tööpäeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (hageja) esitas 12.10.2016 Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse enne hagi

esitamist ja menetlusabi taotluse (tsiviilasi nr 2-16-15412). Kohus ei lahendanud menetlusabi

taotlust, kuid tagas hagi enne selle esitamist 13.10.2016. a määrusega. Kohus kohustas

hagejat esitama hagiavalduse hiljemalt 21.10.2016.

2. Hageja esitas 20.10.2016 hagi XXX (kostja I) vastu 75 000 euro ja viivise nõudes, samuti

menetlusabi taotluse. Hagiavaldus jagati kohtunik Vallo Karileri menetlusse. Pärast

13.10.2016. a hagi tagamise määruse täitmise võimatuse selgumist palus hageja kohtul lükata

edasi asjas hagiavalduse menetlusse võtmine ja selle kostajale I edastamine kuni

määruskaebemenetluse lõppemiseni / hagi tagamise lahendamiseni.

Kohus rahuldas 04.01.2017. a määrusega hageja 12.10.2016 menetlusabi taotluse ja vabastas

hageja riigilõivu tasumise kohustusest summas 1 250 eurot. Sama kuupäeva määrusega võttis

kohus hagi ka menetlusse.

3. Hageja esitas 23.12.2016 Harju Maakohtule hagi XXXi (kostja II) vastu

2-16-15412

3 (4)

75 000 euro ja viivise nõudes, hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse (tsiviilasi nr 2-16-

19305). Kohus rahuldas 04.01.2017. a määrusega hageja 23.12.2016 menetlusabi taotluse ja

vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest summas 1 250 eurot.

Sama kuupäeva määrusega võttis kohus hagi ka menetlusse ja liitis selle ühiseks

läbivaatamiseks tsiviilasjas nr 2-16-15412 menetlusse võetud hagiga. Tsiviilasjade ühiseks

numbriks jäi 2-16-15412. Samuti rahuldas kohus 04.01.2017. a määrusega hageja hagi tagamise

taotluse, milleks kandis kostjate ühisomandisse kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi

hageja kasuks.

4. Kostjad esitasid 12.04.2017 määruskaebuse Harju Maakohtu 04.01.2017. a hagi

tagamise määrusele. Kohus kuulas pooled ära 18.04.2017 eelistungil, kus ilmnes, et hagejal

võib puududa tsiviilkohtumenetlusteovõime. Hageja esindaja teavitas 21.04.2017 täiendavalt

kohut, et eksisteerib vajadus alustada menetlust hagejale eestkostja määramiseks.

Kohus algatas 25.04.2017. a määrusega menetluse hagejale eestkoste seadmiseks ja eestkostja

määramiseks (tsiviilasi nr 2-17-6464). Hageja esindaja esitas 26.04.2017 kohtule taotluse

peatada menetlus kuni hagejale eestkostja määramise küsimuse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-

17-6464. Kohus peatas menetluse 24.05.2017. a määrusega. Tsiviilasjas 2-17-6464 jõustus

menetlust lõpetav lahend 16.08.2017, misjärel kohus käesoleva menetluse uuendas.

Vaidluse edasiseks lahendamiseks algatas kohus 18.08.2017. a määrusega kohtu algatusel

menetluse hagejale erieestkostja määramiseks eestkostetava esindamiseks käesolevas

tsiviilasjas. Harju Maakohtu 13.11.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12357 määrati hageja

erieestkostjaks tsiviilasja nr 2-16-15412 menetluses Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse

kaudu).

5. Pooled esitasid kohtule 05.02.2018 kohtuliku kompromissi, mille paluvad kohtul

kinnitada ning tsiviilasja menetluse (mõlema ühte menetlusse liidetud hagi osas) lõpetada.

Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

Pooled lühendavad kokkuleppel kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust. Pooled

paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma täiendavat kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi

ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

7. Kostjad on esitanud avalduse 12.04.2017 määruskaebusest loobumiseks Harju

Maakohtu 04.01.2017. a hagi tagamise määrusele. TsMS § 659 kohaselt tuleb

ringkonnakohtusse

määruskaebuse

esitamisele

ja

seal

menetlemisele

kohaldada

apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 644 lg 1 sätestab, et apellant võib

2-16-15412

4 (4)

apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga

kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Eeltoodust tuleneb, et veel lahendamata

määruskaebusest saab loobuda, samasugust käsitlust toetab ka TsMS § 5 lg 1, mille kohaselt

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus leiab,

et eelviidatud sätetest ja TsMS §-s 2 märgitud eesmärkidest juhindudes saab määruskaebusest

loobumise vastu võtta ka maakohus. Määruskaebusest loobumise tõttu ei saa kostjad enam

vaidlustada 04.01.2017. a hagi tagamise määrust.

8. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse

määrusele otsuse kohta sätestatut. Pooled taotlevad kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõu,

s.o kohtuliku hüpoteegi, tühistamist. Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 445 lg 2 alusel.

Kuna kohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud kahel korral (13.10.2016. a ja 04.01.2017. a

määrustega rakendatud hagi tagamise abinõud), tühistab kohus selguse huvides ka formaalselt

kehtiva 13.10.2016. a määrusega määratud hagi tagamise abinõu, kuigi määruse täitmine osutus

võimatuks.

Seega saab kohus vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tagamise tühistada ja määrata kohtuliku

hüpoteegi kustutamise. TsMS § 388 lg 6 sätestab, et hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise

abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik, st käesoleval juhul kostjad.

Pooled taotlesid hagi tagamise tühistamist ja määruse edastamist täitmiseks kinnistusraamatu

pidajale. Kohus saab taotlusest aru sel viisil, et kostjad soovivad hüpoteegi kustutamist. Seetõttu

saadab kohus poolte taotlusel jõustumismärkega kohtumääruse täitmiseks kinnistusraamatu

pidajale.

9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas

hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest kahel korral 04.01.2017. a

määrustega nii käesolevas kui ka liidetud tsiviilasja nr 2-16-19305 menetluses, kokku summas

2 500 eurot. Võttes arvesse, et pooled on käesoleva asja lõpetanud kompromissiga, peab kohus

põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Kohtu hinnangul on see mh põhjendatud seetõttu, et hageja on piiratud teovõimega

isik ning pooled on lähisugulased, kes on tänu erieestkostja panusele leidnud vaidlusele

lahenduse kokkuleppel.

10. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud kompromissi ja taotluse p-des 5 – 10

märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita.

Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.

11. TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 644 lg 7 alusel võib määruskaebusest loobumise

vastuvõtmise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse

lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled

lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme tööpäevani. Kohus märgib edasikaebe

tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik