2-16-12525/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.veebruar 2018. a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-12525

Tsiviilasi

Osaühing Servitur hagi OÜ Rosaltes ja Radix

Transport OÜ vastu solidaarselt kahju 60 256,90 eurot

hüvitamiseks ja viivise saamiseks ning Osaühing

Servitur hagi OÜ Rosaltes vastu asja parendamiseks

tehtud kulutuste 9 581 eurot hüvitamise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagis OÜ Rosaltes ja Radix Transport OÜ vastu

solidaarnõuetes 65 077,45 eurot

Hagis OÜ Rosaltes vastu 10 347,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Servitur (registrikood 11268013),

juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka (isikukood

36803280252),

asukoht

AiWil

Õigusbüroo

OÜ,

Mustamäe tee 4 Tallinn 10621,

e-post: viljas@aiwil.ee

Kostja I: OÜ Rosaltes (registrikood 10421010),

juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx), e-post: xxxx; xxxx

Kostja II: Radix Transport OÜ (registrikood 12567114)

juhatuse liige Xxxx(isikukood 36308210235), e-post

xxxx; xxxx

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini

Nõu, Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid,

e-post: raini@lawoja.com

Asja läbivaatamine

06.02.2017;

05.04.2017;

19.06.2017

kohtuistungil,

osalesid hageja seadusjärgne esindaja Xxxx ja lepinguline

esindaja Viljar Subka ning nõustaja Aivar Orukask;

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu

ning kostja II seadusjärgne esindaja Xxxx(v.a 05.04.2015

istungil)

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostjate OÜ Rosaltes ja Radix Transport OÜ 20.01.2017 taotlus hagi

läbivaatamata jätmiseks, rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus:

3.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

3.2.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Osaühing Servitur (edaspidi hageja või ka Servitur) esitas 17.08.2016 Harju

Maakohtule hagi OÜ Rosaltes (edaspidi Kostja I või ka Rosaltes) ja Radix Transport

OÜ (edaspidi Kostja II või ka Radix) vastu omandiõiguse ja valduse rikkumisega

põhjustatud majandustegevuse seiskamisega tekitatud kahju hüvitamiseks,

remondikulude tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohtu 19.10.2016 määrusega võeti hagi menetlusse (II kd, lk 17).

3. 07.11.2016 esitasid kostjad oma vastuväited hagile (II kd, lk 21-29 ja lk 33-42).

4. 22.11.2016 vastas hageja kostjate vastuväidetele (II kd, lk 76-79).

5. 20.01.2017 vastasid kostjad omakorda hageja 22.11.2016 menetlusdokumendile

(II kd lk 117-120).

6. 06.02.2017 menetlusdokumendis vastas hageja kostjate 20.01.2017 väidetele (II

kd lk 126-128).

7. Pärast kohtu selgitusi esitas hageja 06.03.2017 täpsustatud hagiavalduse (II kd lk

142-145).

8. 27.03.2017 vastasid kostjad hageja 06.03.2017 täpsustatud hagiavaldusele (II kd

lk 150-154).

9. Esimene kohtuistung toimus 06.02.2017, osalesid hageja esindajad ja nõustaja

ning kostja II juhatuse liige ja kostjate lepinguline esindaja (II kd, lk 139 jj).

10. Teine kohtuistung toimus 05.04.2017, osalesid hageja esindajad ja nõustaja ning

kostjate lepinguline esindaja (II kd, lk 161-162).

11. 18.04.2017 esitas hageja helisalvestiste osas stenogrammid (II kd lk 164-176) ja

28.04.2017 andsid kostjad oma seisukoha stenogrammi vastavuse kohta salvestisele

(II kd lk 169-171).

12. Kolmas kohtuistung toimus 19.06.2017 (II kd lk 176-181), tunnistajana kuulati

üle Xxxx. Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja (II kd, lk 182-193).

13. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 30.06.2017 (II kd lk 194-202) ja oma

lõppseisukohad (II kd, lk 203-206). Vastuväited kostja menetluskuludele esitas

hageja 05.07.2017 (II kd lk 215-216).

14. Kostjate lõplikud seisukohad ja menetluskulude dokumendid on esitatud

30.06.2017 (II kd lk 207-212) ning vastuväited hageja menetluskuludele 04.07.2017

(II kd lk 213-214).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

15. Hageja palub mõista hageja kasuks välja:

-

Rosalteselt ja Radixilt solidaarselt majandustegevuse seiskamise ja omandiõiguse

rikkumisega tekitatud kahju 60 256,90 eurot (s.o majandustegevuse seiskamise tõttu

saamata jäänud tulu 44 000 eurot ja hageja vallasvara väärtus 16 256,90 eurot).

-

Rosalteselt ja Radixilt solidaarselt viivis kahjunõudelt 60 256,90 eurot alates hagi

esitamisest 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras.

-

Rosalteselt üüritud ruumide remondi hüvitamiseks 9 581 eurot ja viivised sellelt

summalt alates hagi esitamisest 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni seaduses

sätestatud määras.

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja neilt välja mõista ning välja mõista

ka viivis menetluskuludelt.

16. Hageja toob hagi alusena välja järgmised asjaolud:

-

Hageja üürnikuna (ainusosanik ja juhatuse liige Xxxx) ja Rosaltes üürileandjana, osanik

(50%) Xxxxisikus, sõlmisid 03.04.2015 suulise üürilepingu Xxxx kinnistul asuvas

tootmishoones ruumide (edaspidi Xxxx või ka üüritud ruumid) remontimiseks ja

kasutamiseks eesmärgiga asuda seal tõstuksi tootma. Üürisummaks lepiti kokku 1000

eurot kuus (+käibemaks), seejuures esimeste kuude üür tasaarvestatakse remondile

tehtavate kulutustega. Xxxx andis hagejale üle ka üüritavate ruumide võtmed.

-

03.04.2015 kuni 05.06.2015 teostas hageja ruumides remonti ja kohandas need tõstuste

tootmiseks, kulutades selleks 9 581 eurot.

-

Hageja viis üüritud ruumidesse talle kuuluva mööbli ja tööriistad, mille koguväärtus oli

16 256,90 eurot.

-

05.06.2015 sõlmisid Rosaltes (juhatuse liige Xxxx) ja Radix kirjaliku üürilepingu

hagejale varasemalt üüritud ruumide Radix kasutusse andmiseks. 05.06.2015 teatas

hageja tolleaegne töötaja XxxxSMS-sõnumi teel hagejale, et Servitur OÜ-l puudub

edaspidi juurdepääs üüritud ruumidele. Lukud on vahetatud. Sarnane sõnum saabus

hagejale ka Xxxx.

-

18.06.2015 saatis hageja Radix esindajale e-kirja, mille palus teatada, millal on võimalik

kätte saada üüritud ruumides asuv ja hagejale kuuluv vara. 03.07.2015 üleandmise akti

alusel andis Radix hagejale üle kaks komplekti laadimismajade detaile, ülejäänud vara

üle ei antud.

-

08.07.2015 asusid hageja endine töötaja ja Radix osaniku ja juhatuse liikme Xxxxpoeg

Xxxxja Xxxx, Radixi teadmisel, tegutsema hagejale varasemalt üüritud ruumides ja

hageja vara kasutades, tehes seda äriühingu OÜ Doorflex all.

-

31.05.2016 esitas hageja Rosaltesele nõudeavalduse remondikulude hüvitamiseks ja

vara tagastamiseks, millele Rosaltes ei vastanud.

-

Üürisuhe on poolte vahel faktiliselt lõppenud alates 05.06.2015 (vt ka hagiavaldus p 31,

I kd lk 9). Kuna aga 03.04.2015 suuliselt sõlmitud rendilepingut ei ole kumbki pool

kehtivalt üles öelnud, siis kehtib rendileping edasi (vt ka hageja 06.03.2017

menetlusdokumendi p II alapunkt 2 teine lõige, II kd lk 142 pöördel).

17. Hageja leiab, et Rosaltes ja Radix tegutsesid eelnevalt kooskõlastatult

eesmärgiga võtta hageja majandustegevus üle ja tekitada hagejale kahju:

-

Rosaltesel puudus alus hagejaga 03.04.2015 sõlmitud suulise üürilepingu lõpetamiseks

ja hageja vara Radixile üleandmiseks.

-

Rosaltesel ja Radixil puudub õiguslik alus hageja vara valdamiseks ja käsutamiseks.

-

Rosaltes ja Radix rikkusid 05.06.2015 hageja valdust ja omandiõigust ning seiskasid

hageja majandustegevuse.

-

Radix andis 08.07.2015 üüritud ruumid ja hageja vara üle Doorflex OÜ-le, kelle

tegevusala kattub hageja omaga.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et :

a) 03.04.2015 hageja sõlmitud üürilepingu ülesütlemine 05.06.2015 oli Rosaltese poolt

õigusvastane ja seega tühine. Seetõttu ei võinud Rosaltes anda üüritud ruume Radixi

kasutusse ega takistada juurdepääsu üüritud ruumidele.

b) Radixil ja Rosaltesel puudus õiguslik alus kasutada ja käsutada hageja vara, mis asus

05.06.2015 üüritud ruumides ja mida pole hagejale tagastatud.

c) Kuna kogu hageja majandustegevuseks vajalik vara ja vahendid asusid üüritud

ruumides, on Radix ja Rosaltes muutnud üüritud ruumidele juurdepääsu takistamisega

ja vara väljaandmisest keeldumisega, hageja majandustegevuse võimatuks, mis on

põhjustanud hagejale suure kahju.

19. Õigusliku alusena tugineb hageja nii VÕS § 276 lg 1 ja § 278 p 3 ehk üürilepingu

regulatsioonile kui ka õigusvastaselt kahju tekitamist käsitlevatele sätetele VÕS §

1043, § 1045 lg 1p 5 ja lg 2; lg 4 ning § 1049.

20. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist alates hagi esitamisest 17.08.2016 TsMS §

387 alusel kuni põhinõude täimiseni (kahju hüvitamiseni) VÕS § 113 sätestatud

määras.

21. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda. Hageja menetluskulud on

4 971,20 eurot (riigilõiv 1 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3 721,20 eurot ilma

käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja ta

on käibemaksukohustuslane.

22. Vastuseks

kostjate

vastuväidetele,

märgib

hageja

oma

22.11.2016

menetlusdokumendis järgmist:

-

Rosaltes ja hageja vahelist 03.04.2015 suuliselt sõlmitud üürilepingut kinnitab hageja

juhatuse liikme ja Xxxx29.06.2015 telefonivestlus ning üüritud pinnal 11.05. ja

19.05.2015 tehtud fotod.

-

Nasdoor Group OÜ ei ole 01.03.2015 sõlminud Rosaltesega rendilepingut. See on

fabritseeritud.

-

Hageja leiab, et kostjad tegutsesid ühiselt hageja vara ja majandustegevuse ülevõtmisel,

mida kinnitavad telefonivestluste salvestised hageja ja Radix vahel.

-

Hageja leiab, et tema nõuded kostjate vastu on põhjendatud ja ei ole aegunud.

23. 06.02.2017 menetlusdokumendis lisab hageja, et hagi on esitatud õigete kostjate

vastu, kuna hageja vara ei saa tulenevalt Nasdoor Group OÜ 29.06.2015 kirjalikust

kinnitusest asuda Nasdoor Group OÜ valduses.

Kostja I on asunud Xxxx kinnistut müüma, mida kinnitab 12.12.2016 müügikuulutus.

Kuulutusele lisatud fotodelt nähtub, et müüakse ka hagejale kuuluvat vara (kontori

sisustus).

Kostjate vastuväited hagile

Kostja I Rosaltes vastuväited

24. Kostja leiab oma 07.11.2016 vastustes hagile, et see tuleb jätta rahuldamata.

Kostja I esitas hagile järgmised vastuväited:

-

Rosaltes vaidlustab hagis esitatud asjaolud, sest need ei ole tõesed.

-

Xxxxei olnud hageja märgitud ajal Rosaltese juhatuse liige ehk seaduslik esindaja.

Osaühingu osa omanik ei saa ühingut esindada tuginedes Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg

1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1. Xxxx Allikveel puudusid

volitused Kostja I nimel Xxxx kasutamise lepingute sõlmimiseks (vt ka Kostja I

07.11.2016 vastuväited p 2.19, II kd, lk 27).

-

Ka faktiliselt ei ole XxxxRosaltese esindajana 03.04.2015 mingisugust üürilepingut

hagejaga sõlminud – hageja ei ole üürilepingu sõlmimise ja olemasolu kohta tõendeid

esitanud. Kuna Rosaltes ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud ei saanud seda üles öelda

ja seda pole ka tehtud.

-

Xxxxei ole hageja esindajale tootmisruumide võtmeid üle andnud.

-

Rosaltese ainuke seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxxei ole kunagi hageja esindajaga

suhelnud ega teda näinud.

-

Hageja pole toonud esile kas ja millal maksti ruumide kasutamise eest üüri ning kuidas

ja kas toimus tasaarvestus.

-

Kostja I sõlmis 01.03.2015 äriruumi rendilepingu Nasdoor Group OÜ-ga ning andis

viimase kasutusse Xxxx hoones ruumid kasutamiseks tootmishoonena. Tegemist on

samade ruumidega, mis on hagis kirjeldatud. Kostja I sõlmitud rendilepingus Nasdoor

Group OÜ-ga on ette nähtud, et renditud ruumides teeb parendusi rentnik omal kulul ja

need hüvitamisele ei kuulu.

-

Kostja I ei ole Radixiga samade ruumide kasutamise osas ühtegi lepingut sõlminud.

Rosaltesele teadaolevalt kasutab Kostja II Nasdoor Grupp OÜ juhatuse liikme Xxxx

sõlmitud suulise kokkuleppe alusel Xxxx kinnistu õueala sõidukite hoidmiseks. Muid

kokkuleppeid ei ole.

-

Kostja I ei ole andnud hagejale nõusolekut parenduste tegemiseks ega kiida neid ka

heaks. Kostja I ei tunnista ka parenduseks tehtud kulutuste suurust, eriti tööjõukulu

summas 6 240 eurot. Kostja ei tunnista ka hagis esitatud nimekirjas märgitud

materjalide maksumust, need on tõendamata.

-

Üüritud ruumides võis parendus-ja ümberehitustöid teha Nasdoor Group OÜ, selleks oli

ta rendilepingu järgi õigustatud. Ühtlasi sätestas rendileping, et ümberehituskulud

kannab rentnik.

-

Kostja I palub kohaldada aegumist üüritud asjale tehtud parenduste hüvitamiseks VÕS

§ 338 lg ja 2ning TsÜS § 142 lg 1 ja § 143 alusel (vt ka Kostja I 07.11.2016 vastuväiteid

p 2.6.5, II kd, lk 25).

-

Kostja I ei tunnista hagi väidet, et hageja on Xxxx viinud mööblit ja tööriistu 16 256,90

euro ulatuses, see väide on tõendamata ning esitatud nimekirjad ei ole dokumentaalseks

tõendiks.

-

Kuna Kostja I ei ole hageja valdust ega omandit rikkunud, siis ei saanud Kostja I

põhjustada ka hageja majandustegevuse seiskumist ega hagejale kahju tekitada.

-

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 82 lg 1 alusel peab hageja tõendama, et valdaja valdab

temale kuulunud asja. Seda pole hageja tõendanud. Samas pole hagis valduse

rikkumisega seotud nõuet esitatud, kuigi valduse rikkumine on hagi väitena esitatud.

Hagist ei selgu ka see, kus täna asuvad väidetavalt Xxxx tootmishoonesse viidud hageja

asjad.

-

27.09.2016 esitatud hagi p-s 31 märgib hageja, et väidetav üürileping lõppes

05.06.2015, kuna ka hageja ise ei olnud enam üürilepingu jätkamisest huvitatud. Seega

ei saanud üürilepingu ülesütlemine hagejale kahju põhjustada, kuna üürileping lõppes

ka hageja tahte järgi.

-

Kostjale I teadaolevalt on hageja majandustegevus jätkunud ka pärast nn üürilepingu

lõppemist 05.06.2015.

-

Kostja I ei nõustu ka hageja saamata jäänud tulu arvestusega : hageja on võtnud aluseks

hageja eelmise majandusaasta käibe, kuid pole arvestanud kulutusi, mis sellise käibe

saamiseks tuleb teha. Hageja 31.12.2015 seisuga bilansi kohaselt ei ole hagis esitatud

nõuded raamatupidamises kajastatud.

25. Eeltoodu alusel palub Kostja I kohaldada remondikulude hüvitamise nõude 9 581

eurot suhtes aegumist, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

I palub menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Kostja I menetluskulud on 3 571,20

eurot, s.o 31 töötunni eest, a 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I on

kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ning ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

Kostja II Radix vastuväited

-

Osaliselt kattuvad Kostja II vastuväited kostja I vastuväidetega ning seetõttu neid

siinkohal ei korrata. Kohus toob välja Kosja II esile toodud spetsiifilised vastuväited:

-

Hageja juhatuse liike Xxxx ja Xxxxpidi läbi Nasdoor Group OÜ hakkama tootma uksi

ja selleks vajaliku üüripinna leidma. Xxxxisa Xxxx(ettevõtte Radix kaudu) andis äriidee

elluviimiseks Nasdoor Group OÜ-le 150 000 eurot laenu tingimusel, et Nasdoor Group

OÜ raamatupidamist kontrollib Radix raamatupidaja. Xxxx sellest tingimustest kinni ei

pidanud ja kandis Xxxxteadmata Nasdoor Group OÜ kontolt 60 000 eurot hageja

kontole ja hakkas saadud laenu arvelt äritegevust arendama Xxxxmööda minnes (Kostja

II 07.11.2016 vastuväited p 2.5.1; II kd, lk 34). Hageja hakkas ka Nasdoor Group OÜ

klientide tellimuste eest arveid esitama hoopis enda nimel.

-

Kostja II ei ole Rosaltesega hageja viidatud üürilepingut sõlminud, seda pole hageja ka

tõendanud. Kostja II kasutab Xxxx õueala Nasdoor Group OÜ-ga sõlmitud lepingu

alusel.

-

Xxxxei ole olnud Rosaltese juhatuse liige ning seega ei saa tema sõnumid hagejale

omada siduvat toimet Rosaltesele.

-

Radixile teadaolevalt oli Nasdoor Group OÜ-l kokkulepe hagejaga, et hageja teeb

üüritud pinnal remonttööd ning esitab sellekohase arve Nasdoor Group OÜ-le. Sellist

arvet pole hageja Nasdoor group OÜ-le esitanud.

-

Kostjale II ei ole teada, et üüritud pinnal oleks olnud hagejale kuuluvaid esemeid.

Hageja pole tõendanud ei asjade olemasolu ega nende kuuluvust talle.

-

Radix väidab, et uste tootmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid soetas Nasdoor

Group OÜ (vt ka Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.20; II kd lk 39) ning Radix on

kohtule esitanud ka sellekohased arved ja kauba saatedokumendid. See tõendab, et uste

tootmisega tegeles Nasdoor Group OÜ, mitte hageja, kellel puudusid selleks vahendid.

-

Kahju suuruse kujunemine on arusaamatu ja tõendamata.

26. Eeltoodu alusel palub Radix jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt välja Kostja

II menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Kostja II menetluskulud on 3 240 eurot,

s.o 33,75 töötunni eest, a 96 eurot ilma käibemaksuta. Kostja II kinnitab, et on

käibemaksukohustuslane ning kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga (II kd

lk 207-211).

27. 20.02.2017 vastasid kostjad hageja 22.11.2016 menetlusdokumendile, märkides

senitoodule lisaks järgmist:

-

Hageja väidetud tööriistad ja materjalid on vähemalt osaliselt Nasdoor Group OÜ

valduses ja kasutuses, mida kinnitab Xxxxu poolt 16.06.2015 vormisatud ja Nasdoor

Group OÜ-le adresseeritud tasaarvestuse avaldus ja nõue asjade väljaandmiseks. Seega

pole hageja töövahendeid Kostja II valduses. Lisaks nõuab hageja oma 16.06.2015 e-

kirjas välja oluliselt vähem tööriistu, kui on kajastatud hagile lisatud nimekirjas.

-

16.06.2015 on hageja juhatuse liige Xxxx esitanud avalduse Nasdoor Group OÜ

juhatusest tagasiastumiseks. Selles avalduses viidatakse, et kõnealuseid tööriistu ja

Xxxx ruume kasutab Nasdoor Group OÜ ning seega mitte Kostja II (nagu väidetakse

hagis). Sellest tulenevalt paluvad kostjad jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata – hagi on esitatud valede kostjate vastu.

-

Hageja esitatud salvestiste osas märgivad kostjad, et pole andnud eelnevalt nõusolekut

teabe salvestamiseks. Lisaks on salvestatud teave vaidluse lahendamise seisukohalt

asjakohatu.

-

Hageja esitatud fotod tõendavad Nasdoor Group OÜ majandustegevust, mitte hageja

oma.

-

Kostjad eitavad Nasdoor Group OÜ ja Kostja I vahelise rendilepingu fabritseerimist –

puudub keeld allkirjastada lepingut muul kuupäeval, kui on lepingul märgitud kuupäev,

kui pooled on nii kokku leppinud.

-

Nasdoor Group OÜ 2015 majandusaasta aruanne kinnitab tõstuste tootmist.

28. 06.02.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et remondi raames paigutati Xxxx

ruumidesse valgustid, veeti elektrijuhtmestik ja pandi signalisatsioon. Lisaks

paigaldati kontoriruumidesse parkett ja mööbel. Tööriistad viis hageja Xxxx

03.04.2015. Hageja kinnitas, et Kostja I juhatuse liikmega pole ta kohtunud, suulise

üürilepingu sõlmis ta Xxxxning üüri ei ole ta maksnud – seda ei jõudnud teha, kuna

parendused pidi tasaarvestatama üürimaksetega.

Hageja peab kostja I tegevust ebaseaduslikuks, kuna üürilepingu ülesütlemisest ei

teavitatud ette 2 kuud ning ametlikult lepingut üles ei öeldudki.

Hageja ei ole uste tootmisega tegelema saanud hakata, kuna Radix võttis

majandustegevuse ja varad üle. Leivatsehh üüriti ja tehti korda selleks, et alustada

seal uste tootmist.

Kostjad selgitasid, et hageja loetletud asju ei ole nende valduses. Xxxx ruumide

rentnik on Nasdoor Group OÜ ning Radix rendib ainult õueala oma veokite

hoidmiseks.

Rosaltes ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud. Kostjal on üürileping Nasdoor Group

OÜ-ga ning Rosaltesele teadaolevalt tellis Nasdoor Group OÜ hagejalt parendustööd

Xxxxs. Ka tasu selle eest pidi hagejale maksma seega Nasdoor Group OÜ. Hageja ei

ole aga oma töö eest Nasdoor Group OÜ-le vastavat arvet esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus

esmalt seni lahendamata taotlused:

29.1 Kostjate 20.01.2017 menetlusdokumendis on p 2.4 muuhulgas leitud, et hagi on

esitatud valede kostjate vastu ning tuleks seetõttu jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata ja seda kostjad ka taotlevad.

Kostjad tuginevad sellele, et nemad ei valda hageja asju ning hageja juhatuse liige

Xxxx on oma 16.06.2015 avalduses Nasdoor Group OÜ juhatusest tagasi astumiseks

märkinud muuhulgas, et Nasdoor Group OÜ kasutuses on (Xxxx) tootmisruumid.

Seega ei saa ega saanud need olla Radixi kasutuses. Samuti on kostjate seisukoht, et

Rosaltes pole hagejaga Xxxx tootmisruumide kasutusse andmiseks mingisuguseid

lepinguid sõlminud.

29.2 Kohtu seisukoht kostjate taotluste osas on järgmine:

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus

(vt ka RKTK lahend kohtuasjas nr 3-2-1-94-16).

Kohus leiab, et kostjate tõstatatud väited (et kostjad ei valda hageja vara ning poolte

vahel ei ole Xxxx tootmisruumide kasutamist puudutavaid lepinguid) nõuavad

tõendite hindamist, mida kohus teeb lahendi tegemise käigus ja seetõttu ei ole alust

jätta hagi menetluse kestel läbi vaatamata pelgalt kostjate väidete alusel.

Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle,

kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi on esitatud õige kostja

vastu, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt ka RKTK lahend tsiviilasjas nr

2-16-8446, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p-d 13, 14 või tsiviilasjas nr 2-17-

8139/20).

Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat

nõuet ning tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, saab kohus jätta hagi

rahuldamata.

29.3 Eeltoodu alusel jätab kohus kostjate 20.01.2017 taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks rahuldamata.

30. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, tsiviilasjas esitatud poolte

seisukohad, kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistaja Xxxxi (I.N) ütlused

kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

31. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse

eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Poolte

poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises:

Hageja juhatuse liige Xxxx ja Radix juhatuse liikme Xxxxpoeg Xxxxsoovisid koos

majandustegevust alustada. Xxxx ja Xxxxomasid oskuski tõstuste paigaldamisel ning Xxxxisal

olid rahalised vahendid, mis annaks baasi alustada tõstuste tootmisega. Xxxx ja Xxxxotsustasid

äritegevust alustada Nasdoor Group OÜ kaudu, milles mõlemad olid ka juhatuse liikmed.

Xxxxisa Xxxxettevõte Radix andis Nasdoor Group OÜ-le laenu 150 000 eurot, et viimane saaks

üürida ruumid, soetada vajalikud vahendid, et alustada tõstuste tootmist. Xxxxkandis aga

saadud laenust kokku 60 000 eurot enda ainuomandis olevale ettevõttele Servitur ehk hagejale

(vt ka laenuleping 03.04.2015; II kd lk 53 jj). Tõstuste tootmise alustamine Nasdoor Group OÜ-

s oli aga juhatuse liikmete vahel kooskõlastamata ja ebaselge. Laenuandja Radix leidis, et laenu

saamise tingumusi ja kasutamise sihtotstarvet rikuti ning Xxxxja Xxxxu koostöö lõppes

(juhatuse liikmete vahelist konflikti on kajastatud ka Nasdoor Group OÜ 2015 majandusaasta

aruande tegevusaruandes. Vt ka II kd lk 96). Vahepeal tehtud toimingutest on sündinud

käesolev vaidlus sellest, millised lepingud olid asjaosaliste vahel sõlmitud ning kellele kuulub

tõstuste tootmiseks soetatud vara. Hageja väidab, et tema sõlmis Rosaltesega üürilepingu Xxxx

tootmisruumide kasutamiseks, tegi seal remonti ning ostis tööriistad ja tõstuste tootmiseks

vajaliku materjali. Kostjad on koos tegutsedes aga takistanud hagejal üüritud ruumide

kasutamist ning valdavad ruumidesse jäänud hageja vara. Sellega on kostjad takistanud hageja

majandustegevust. Lisaks soovib hageja ruumidele tehtud remondi maksumuse hüvitamist.

Kostjad aga eitavad nii üürilepingu sõlmimist kui ka seda, et Xxxx tootmisruumides oleks

hagejale kuuluvat vara.

32. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis

kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on

järgmised:

-

Kohus on poolte kattuvate selgituste ja väidete alusel (hagiavaldus p 4, I kd, lk 4; Kostja

I vastuväited 07.11.2016 p 2.19, II kd, lk 27; Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.5, II

kd, lk 34) tuvastanud, et hageja juhatuse liikme Xxxxu ja kostja Radix juhatuse liikme

Xxxxvahel on ka varasemad tsiviilõiguslikud suhted, mis seisnevad selles, et

Xxxxettevõte Radix andis Xxxxja Xxxxu ettevõttele (Nasdoor Group OÜ) laenu kokku

150 000 eurot, millest 60 000 anti laenuna hagejale (Vt ka laenuleping 02.04.2015; II

kd lk 44 jj ning laenuleping 03.04.2015; II kd lk 53jj).

-

Kohus on tuvastanud, et Servitur ainuke juhatuse liige ja ainuosanik on Xxxx (t lk 93-

94). OÜ Rosaltes juhatuse ainuke liige on Xxxxning osanikeks on võrdsetes osades

Xxxx ja Xxxx(t lk 95-97). Radix Transport OÜ juhataja on Xxxxning ainuosanik

OSAÜHING KOSE PARKLA (t lk 98).

-

Nasdoor Group OÜ usaldusosanikud olid perioodil 13.02.2015 kuni 18.02.2015 Xxxx

ja Xxxxning mõlemad olid juhatuse liikmed alates 18.02.2015 kuni 02.09.2015. Alates

02.09.2015 on Nasdoor Group OÜ ainuke juhatuse liige Xxxx(II kd lk 88).

-

Kohus on tuvastanud, et Xxxx kinnistu omanik on Rosaltes (t lk 99).

-

Pooled ei vaidle selle üle, et 03.07.2015 aktiga on Kostja II andnud hagejale üle

metallkonstruktsioonid (laadimismajade osad), mis asusid Xxxx õuealal. Aktis hageja

pretensioone ei väljendanud (vt ka Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.7; II kd, lk 35).

33. Pooled vaidlevad selle üle:

-

Kas Rosaltes ja hageja vahel on 03.04.2015 sõlmitud suuline üürileping Xxxx

tootmisruumide kasutamiseks, kas see leping on lõppenud või mitte ja kui on, siis millal

ja mille alusel leping lõppes. Kas üürilepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on kostjad

hagejale kahju tekitanud.

-

Kas Xxxx ruumides oli või on hagejale kuuluvat vara, s.o tööriistad ja tõstuste tootmise

algmaterjalid.

-

Kes on kohustatud hüvitama hageja poolt Xxxx tootmisruumides tehtud remondi,

millises suuruses ja mille alusel.

-

Kostjad on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele remondikulude hüvitamiseks,

mille viimane on esitanud VÕS § 286 alusel.

34. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas Rosaltes ja hageja sõlmisid 03.04.2015

suulise üürilepingu Xxxx ruumide kasutamiseks või mitte, kuna see on hageja nõuete

aluseks ning eelduseks aegumise küsimuse lahendamisel.

35. TsÜS § 34 lg 1 ja 2 ning ÄS § 180 lg 1 tuleneb, et juriidilist isikut saab tehingu

tegemisel esindada ainult juhatuse või seda asendava organi liige. Teised isikud,

muuhulgas juriidilise isiku teiste organite liikmed, ei saa ilma sellekohase volituseta

seda teha.

36. Hageja väidab, et sõlmis Rosaltese ühe osaniku Xxxx03.04.2015 suulise

üürilepingu Xxxx ruumide kasutamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellise

kokkuleppe olemasolu kohta, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et

Xxxx oleks olnud volitus Kostja I nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks.

Asjaoludest ega esitatud tõenditest ei nähtu, et Kostja I oleks teadlik olnud lepingu

sõlmimisest Servituriga, et ta oleks seda aktsepteerinud või heaks kiitnud. Kostjad

on väitnud (II kd lk 22 p 2.2; Kostja I 07.11.2016 vastus hagile), et Rosaltese ainus

esindusõiguslik isik – juhatuse liige Xxxx, pole Xxxx kunagi suhelnud ega

kohtunud. Samuti kinnitas seda 06.02.2015 kohtuistungil hageja ise (vt ka II kd lk

139 pöördel). Ka muud hageja esitatud asjaolud (et Xxxx teatas, et Xxxx juurdepääs

on lõppenud ning et samasuguse teate edastas hagejale Xxxx) ei kinnita lepingu

olemasolu - kumbki mainitud isikutest pole volitatud tegutsema Rosaltese nimel.

Tsiviilasjas kogutud tõendid lepingu olemasolu ei kinnita.

Muuhulgas andis XXXX19.06.2017 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et

Xxxxoli Xxxxnädal enne 05.06.2015 konflikti öelnud, et xxxx on tegemata

üürileping ja et see on vaja kindlasti ära teha (vt II kd lk 180).

Lisaks sellele on kostjad esitanud äriruumi rendilepingu 01.03.2015, mis on sõlmitud

Rosaltese ja Nasdoor Group OÜ vahel Oru külas asuvate ruumide kasutamiseks (II

kd lk 31-32). Üürilepingus kajastatud kinnistu katastritunnuse järgi on tegemist

Rosaltesele kuuluva Xxxx kinnistuga (vt ka I kd lk 99).

Hageja väidab küll, et tegemist on fabritseeritud lepinguga, kuid tõendeid selle kohta,

et leping ei kehti või on tühistatud, kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole Rosaltese ja

Nasdoor Group OÜ vahel sõlmitud lepingu pooleks, ega saa seda seetõttu

vaidlustada. Kostjale I ei ole hageja üüri maksnud, samuti ei ole esitatud avaldust

remonttööde kulutuste tasaarvestamiseks üürisummaga (nagu oli väidetavalt kokku

lepitud). (vt ka hageja selgitused 06.02.2017 kohtuistungil, II kd lk 139 pöördel.)

Lepingu hilisema allkirjastamine ei muuda seda kehtetuks – kokkulepete selline

vormistamine ei ole keelatud.

37. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tema ette toodu asjaoludel ei saa tuvastada, et

Rosaltes ja hageja vahel oleks 03.04.2015 Xxxx tootmishoone kasutamiseks

lepinguid sõlmitud – Xxxx puudusid volitused Rosaltese nimel üürilepingu

sõlmimiseks ning tema tegevus ei saanud tekitada Rosaltesele üürilepingust

tulenevaid õigusi või kohustusi. Seetõttu ei oma õiguslikku tähendust ka XxxxSMS-

sõnumid hagejale (vt I kd lk 182) ega ka see, milliselt telefoninumbrilt need on

saadetud.

Samal põhjusel ei saa olla õiguslikku tähendust Xxxx saadetud SMS-sõnumil (vt I

kd lk 149).

Kostjate kinnitusel kasutab ruume Nasdoor Group OÜ.

Kohus ei saa pelgalt selle alusel, et hageja tegi Xxxxs remonti, tuvastada üürilepingu

olemasolu Kostja I ja hageja vahel.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaks, et Rosaltes on Xxxxpoolt

väidetavalt Rosaltese nimel hagejaga kokku lepitu hiljem heaks kiitnud.

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne

tehing tühine. Seega Xxxx poolt Rosaltese nimel hagejaga kokkulepitud tehing on

tühine.

38. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest

või täitmata jätmisest. Hageja ei saa nõuda tühise üürilepingu lõpetamise või

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

39. Kuna hagejal ei ole alust esitada nõudeid tühise lepingu alusel, siis puudub ka

alus ja vajadus lahendada kostjate avaldust aegumise kohaldamiseks VÕS § 338

alusel. Hageja õigus nõuda remondikulutuste hüvitamist, võib tuleneda mõnest

muust alusest, mitte sellest, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping ja selle

lõppemisest.

40. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kostjate vastu hagejale kuulunud

tööriistade, mööbli ja muu vara hõivamise ja mittetagastamise eest hüvitise

saamiseks.

Kuigi hageja on ka seda nõuet käsitlenud üürilepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest

tuleneva kahju hüvitamise nõudena, siis kohus pole üürilepingu olemasolu Rosaltese

ja hageja vahel tuvastanud.

41. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus talle esitatud asjaolude alusel, millist

õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega kvalifitseerib kohus haginõude sõltumata

hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt RKTK lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10).

42. Hageja väidab, et talle kuulunud materiaalne põhivara ja mööbel, mis on loetletud

24.09.2016 hagiavalduse p 8 (II kd lk 4-5), asus Xxxx ruumides seisuga 05.06.2015,

mil hagejalt võeti ära võimalus Xxxx ruumidesse pääseda.

43. Kostjad on õigesti viidanud, et olemuselt on hageja nõue valduse kaitse nõue,

kuid hageja pole esitanud valduse taastamise nõuet (asja väljanõudmist

ebaseaduslikust valdusest), vaid kahju hüvitamise nõude.

44. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 ja § 89 tagavad asja valdajale ja/või omanikule

nõudeõiguse igaühe vastu, kes nende valdust ja/või omandit rikub (ära võtab).

Iseenesest on ukseluku vahetamisega isiku juurdepääsu takistamine ruumile, kus

asusid isiku asjad, kvalifitseeritav isiku valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40

lg 2 järgi. Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta

asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on

omavoliline.

Sellist nõuet ei saa aga tulenevalt AÕS § 45 lg 2 rahuldada, sest hagejal puudus õigus

Leivatehase ruumide kasutamiseks ja sinna asjade viimiseks (üürilepingu

puudumine, otsuse p 37-38).

Samuti on nõude rahuldamine välistatud tulenevalt AÕS § 48 lg 1, mis sätestab õigust

lõpetava tähtaja – AÕS § 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel

valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi

esitamisega kohtule.

Hagi aluseks on valduse äravõtmine 05.06.2015 ja seega lõppes nõude esitamise

tähtaeg 05.06.2016. Hagi on esitatud 17.08.2016.

Kostjad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et hageja ei kasutanud pärast

valduse äravõtmist pikema aja jooksul ühtegi õiguskaitsevahendit.

45. Hageja on alternatiivsena tuginenud ka kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenevatele normidele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja lg 2 ja lg 4 ning § 1049.

46. Võõra vara ebaseadusliku valduse korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel

tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist

(vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud

kasutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada,

arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt ka RKTK lahend

kohtuasjas nr 3-2-1-60-09).

Sellist nõuet pole hageja esitanud. Siiski ei välista see kohtu arvates rahalise kahju

hüvitamise nõude esitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel

(objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

11).

Sellist deliktiõiguslike asjaolude kogumit ei ole hageja kohtule esitanud. Seega

puudub kohtul võimalus VÕS § 1043 kohaldamiseks.

47. 06.02.2017 kohtuistungil selgitas hageja juhatuse liige Xxxx, et koostas hagis

kajastatud nimekirja ning viis need asjad Xxxx ruumidesse 03.04.2015.

05.04.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et üüripinnale jäänud vara koosseis ja

väärtus saadi Servitur põhivara raamatupidamisandmete järgi. Muid tõendeid

hagiavalduses sisalduvas nimekirjas märgitud vara omandamise või kuuluvuse kohta

esitatud ei ole. Kohtuistungil on uuritud I kd lk 172 vara nimekirja, millel puuduvad

koostajad andmed ja kinnitus või allkiri ning teave nimekirja koostamise

alusmaterjalide kohta. Kohus on 06.02.2017 kohtuistungil (vt II kd lk 139 pöördel)

hageja tähelepanu sellele juhtinud ja andnud võimaluse esitada täiendavaid tõendeid,

kuid hageja pole seda teinud.

Selle vara asumist Xxxx ruumides soovib hageja tõendada fotodega II kd lk 2-3 ja

11.06.2015 videosalvestusega, mida on uuritud 19.06.2017 kohtuistungil. Fotodel on

näha kontoriruum ja riietusruum ning eraldi tootmisruumid, milles asuvad mitmed

asjad, kuid võimatu on tuvastada, mis täpselt tootmisruumides asub ja kelle vara see

on.

Hageja on esitanud ka Xxxx müügikuulutuse detsembrist 2016 (II kd lk 136-138),

mille juures olevatelt fotodelt on näha ka sanitaarruumid, kuid pole teada, millises

seisus olid sanitaarruumid 05.06.2015, kui hageja valduse kaotas.

48. Lisaks on kostjad esitanud Marcegaglia Builtech s.r.l. con socio unico arve

15.04.2015 Nasdoor Group OÜ-le (II kd lk 66) ja Nasdoor Group OÜ konto

väljavõtte (II kd lk 50-52) kinnitamaks tõstuste tootmiseks vajaminevate detailide

ostmist. Kuigi arve alusel ei ole selge, mida täpselt on ostetud artikli RRR610 ja 500

STUCCO RAL 8014 L 12500 all, siis koostoimes Cargofast 13.05.2015 arvega

Nasdoor Group OÜ-le on võimalik tuvastada, et Itaaliast on Marcegaglia saatnud

xxxx just uksepaneelid (II kd lk 68).

Kostjad on esitanud Aircom OÜ 04.05.2015 arve Nasdoor Group OÜ-le (II kd lk 67),

millest nähtub, et Nasdoor Group OÜ on soetanud kolbkompressori, vooliku,

kiirühendused, kruviklambreid, spiraalvooliku, puhastuspüstoli jm töövahendeid.

Ehitusmaterjalide ost ilmneb ka kostjate esitatud Bauhaus Eesti OÜ 09.04.2015

arvest (II kd lk 70). Muuhulgas on ostetud lamp ning põranda- ja seinaplaate. Kostjad

väidavad, et need Nasdoor Group OÜ-le kuuluvad asjad asuvadki Xxxx

tootmisruumides.

Lisatud

on

ka

foto

uksepaneelidest

asukohaga

Xxxx

tootmisruumides (II kd lk 72).

Uksepaneelide kohta asukohaga Xxxxs on fotod esitanud ka hageja (II kd lk 80-87).

49. Kohtul ei ole tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada, milline vara

konkreetselt kuulus hagejale ja kas mõni hagejale kuuluvatest esemetest asub Xxxx

tootmisruumides. Seega ei saa kohus tuvastada, kas esineb üldse deliktiõiguslik tegu

– hagejale kuuluva vara äravõtmine.

19.06.2017 kohtuistungil uuritud videosalvestus kinnitab, et Xxxxu ja Xxxxvahel on

laenulepingutest tulenev konflikt : et Xxxxandis Xxxxile ja Xxxxule 150 000 laenu

ja ta (Xxxx) kuritarvitas selle raha. Tsiviilasja lahendamise seisukohalt olulisi

asjaolusid videosalvestis täiendavalt ei tõenda.

50. Ka hageja väited selle kohta, kes valdab tema vara, on vastuolulised. Esmalt

märgib hageja, et tema vara valdajaks on Radix 27.09.2016 hagiavalduse p 9 (II kd,

lk 5), seejärel, et vara valdab OÜ Doorflex (samas p 13; II kd, lk 6).

Seejärel väidab hageja 27.09.2016 hagiavalduse p 18, et OÜ-l Rosaltes ja Radix

Transport OÜ-l puudub seaduslik alus hagejale kuuluva vara muuhulgas

kasutamiseks ja kinnihoidmiseks (II kd, lk 6). 05.04.2017 toimunud kohtuistungil

selgitas hageja, et ta ei tea, kelle käes on tema vara (vt ka II kd, lk 162).

Kostjad on esitanud 01.03.2015 äriruumide rendilepingu Nasdoor Group OÜ ja

Kostja I vahel (II kd lk 31jj) väites, et Xxxx ruume kasutab Nasdoor Group OÜ.

Hageja väidab, et ruume kasutab alates 08.07.2015 Doorflex OÜ tuginedes äriregistri

andmetele, kuna see on märgitud ettevõtte asukohaks. Lepingut esitatud ei ole.

51. Kuna kohus sedastas, et tal ei ole võimalik tuvastada, milline vara kuulus hagejale

ja kus see asub, siis ei ole kohtul tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada

ka seda, kes hageja vara valdust rikkus ja millal ning kelle valduses on hageja vara.

52. Kuna Rosaltes on vara üürile andnud (Nasdoor Group OÜ-le juba 01.03.2015),

siis ei saanud Rosaltes 05.06.2015 hageja vara hõivata. Radix ei ole Xxxx üürnik

väidetavalt olnud (kuigi hageja esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad, et Kostja II

juhatuse liikme Xxxxavaldused selles osas on olnud vastuolulised), siis ei saa kohus

olemasolevate tsiviilasja materjalide alusel tuvastada, et kostjad on hageja vara

hõivanud.

53. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjate vastu majandustegevuse

seiskamise ja omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju 60 256,90 eurot (s.o

majandustegevuse seiskamise tõttu saamata jäänud tulu 44 000 eurot ja hageja

vallasvara väärtus 16 256,90 eurot) saamiseks rahuldamata.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole võimalik rahuldada ka viivisenõuet.

54. Lisaks nõuab hageja Kostjalt I üüritud pinna remondile ajavahemikus

03.04.2015-05.06.2015 kulunud 9 581 euro hüvitamist.

55. Hageja on nõude aluseks pidanud VÕS § 286 ehk üürilepingust tulenev nõue.

Kohus on käesoleva otsuse p-s 37-38 tuvastanud, et Kostja I ja hageja vahel puudus

üürileping, seega ei saa hageja nõue tuleneda VÕS § 286.

56. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue saab tugineda mõnele muule

õiguslikule alusele.

VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik

võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele

kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused

on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes.

Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele

kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist

kasutama hakata.

Sama § lg 2 kohaselt kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust muuhulgas juhul, kui

kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste

tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud.

Kohus on tuvastanud, et Rosaltes juhatuse liige oli teadlik rendilepingu sõlmimisest

Nasdoor Group OÜ-ga ning kirjalikult vormistatud rendilepingu p 5.2.2 sätestas, et

renditud ruumide parendamise ja ümberehitamisega seotud kulud kannab rentnik (II

kd lk 32). Rosaltes kinnitab, et Xxxx ei ole kostja I juhatuse liikmega rääkinud ja

seda kinnitas ka Xxxx ise 06.02.2017 kohtuistungil (II kd lk 139 pöördel). Seega ei

teadnud Rosaltes, et hageja hakkab Xxxx ruumides tegema remonttöid ja et Kostja I

peaks need hüvitama.

Võis olla, et hageja tegi remonti Xxxx saadud loa alusel, kuid viimasel puudus õigus

anda luba kolmandate isikute (Kostja I) vara kasutamiseks ja remontimiseks.

Radix esindajad on 06.02.2017 kohtuistungil küll kinnitanud, et hageja tegi hagis

kirjeldatud ulatuses Xxxxs remonti (II kd lk 140 pöördel), kuid isik, kelle asjale

parendusi tehti, ehk Kostja I, vaidleb kulutustele vastu. 07.11.2016 vastuse p 2.6.1

on Kostja I sõnaselgelt väljendanud, et pole andnud hagejale nõusolekut selliseid

toiminguid teha ja kulusid kanda ega kiida tehtut heaks – Kostja I ise pole plaaninud

ruumides omal kulul remonti teha. Ka vaidleb Kostja I 07.11.2016 vastuse p-s 2.6.3

vastu kulude suurusele, eelkõige tööjõukulu osas.

Radix on selgitanud, et hagejalt tellis remonttööd Xxxx rentnik ehk Nasdoor Group

OÜ (07.11.2016 menetlusdokumendi p 2.9). Seega on võimalik, et hagejal on

nõudeid Nasdoor Group OÜ või ka Xxxxvastu, kellega tal oli väidetavalt sõlmitud

kokkulepe, kuid esitatud asjaoludel ei saa kohtu hinnangul hageja esitatud nõudeid

rahuldada Radixi ja Rosaltese vastu.

57. VÕS § 1042 lg 2 p 2 alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude Kostja I

vastu remonttööde eest hüvitise saamiseks. Põhinõude rahuldamata jätmise

tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.

58. VÕS § 1049 kohaldamise aluseid ei ole kohus tuvastanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

59. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

60. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kostja

kanda.

61. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

62. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

63. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on enne viimast kohtuistungit kantud

menetluskulude nimekirja ja dokumendid esitanud hilinenult. TsMS § 176 sätestab

ühemõtteliselt menetluskulude astmelise esitamise juhul, kui asja vaadatakse läbi

kohtuistungil. Hageja on küll menetluskulude hilinenult esitamisel tuginenud

Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, kuid selle kohtuasja asjaolud olid

pisut erinevad käesolevast tsiviilasjast ning TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu

seisukohad kohustuslikud vaid sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule. Kohus on

kohustatud kohtlema pooli võrdselt (TsMS § 7) ning lähtuma seadusest (TsMS § 436

lg 1).

Kohtu selgitused

64. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta

tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik