3-17-2645/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2645 Haldusasi

Menetlusosalised Jaak Reinomägi kaebus Politseija Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks saada lühiajalisi kokkusaamisi kestusega kolm tundi Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomägi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD 1. Jaak Reinomägi esitas 24.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambris (edaspidi arestimajas) viibimise ajal 06.11.2017 toimunud lühiajalise kokkusaamise õigusvastasuse tuvastamist selle ebapiisava kestuse (30 minutit) tõttu; 2) PPA 22.11.2017 vastuse nr 2.1-3/5886-8 (tl 12) õigusvastasuse tuvastamist; 3) ettekirjutuse tegemist, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi seaduses sätestatud ulatuses, s.o 3 tundi. Kaebaja taotleb ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

2. PPA teavitas 07.02.2018 Tartu Halduskohut, et samal päeval on planeeritud Jaak Reinomägi etapeerimine Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajast edasiseks kinnipidamiseks Viru Vanglasse. KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja taotleb esmalt PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, millega kaebajale ei võimaldatud 06.11.2017 lühiajalist kokkusaamist arestimajas kauem kui 30 minutit. Kaebaja taotleb ka PPA 22.11.2017 vastuskirja 2.1-3/5886-8 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendab tuvastamisnõuete esitamist edaspidiste rikkumiste ärahoidmise ja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgiga.

4. Siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 54 lg

2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Kaebuse esemeks oleva vaidluse põhjustanud sündmuste ajal oli prefekti poolt kinnitatud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava (päevakava) osas, mis nägi ette lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit, kehtivus esialgse õiguskaitse korras peatatud (25.10.2017 kohtumäärus asjas nr 3-17-1987).

5. Vaidlust pole, et kaebajale võimaldati lühiajalisi kokkusaamisi, sh 06.11.2017. Vaidlus on üksnes selle üle, kas 30 minutit oli õiguspärane või mitte, ning kas kaebajale tuli võimaldada kuni 3- tunniseid kokkusaamisi. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 kohaselt otsustati kokkusaamise kestus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi 30 minuti pikkune kokkusaamine üks kord kuus võib riivata isiku õigust eraelu puutumatusele, on ilmne, et sellise kestusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist, kui isegi peaks selguma, et PPA teostas kaalutlusõigust valesti. Kaebajale on lühiajalist kokkusaamist võimaldatud ja ta on võimalust kasutanud. PPA on kokkusaamist 30 minuti pikkusena lubades põhjendanud oma otsustust arestimaja töökoormusega (tl 13).

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 ls 3 kaebuse esitamise ajal kehtinud sõnastuses sätestas: „Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.“ Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõendeid ja ilmnenud asjaolusid arvestades rahalise hüvitise väljamõistmine väidetava mittevaralise kahju eest väljakujunenud kohtupraktikat (nt Riigikohtu 17.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p 20) silmas pidades ebatõenäoline ning tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus märgib täiendavalt, et 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud HKMS § 45 lg 2, mis ei ole küll kohaldatav praeguse vaidluse lahendamisel, kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam üldse õigust esitada eraldiseisvat tuvastamiskaebust.

7. Kaebaja taotleb ka vastuseks tema selgitustaotlusele esitatud PPA 22.11.2017 kirja nr 2.1- 3/5886-8 (tl 12) õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud kirjas selgitati kaebajale, et Tartu Halduskohtu 25.10.2017 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-17-1987 peatati Rakvere arestikambri päevakava kehtivus osas, milles see kehtestab lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit. Samas selgitas PPA, et arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse (kuni kolm tundi), mille piires on arestimajal kokkusaamise võimaldamisel kaalutlusõigus.

Kohtule on ilmne, et PPA 22.11.2017 kirjaga nr 2.1-3/5886-8 ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju riigivastutuse seadus § 9 lg 1 mõttes tekitatud. Selle kirjaga on vastatud kaebaja selgitustaotlusele ega ole otsustatud kaebajale kokkusaamise võimaldamise ega selle pikkuse üle konkreetsel juhul.

8. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 4.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika) ning seda ei ole võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada.

8.1. Halduskohus ei näe praegusel juhul ka preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samade poolt vahelises vaidluses (haldusasi nr 3-17-2266) on selgunud, et PPA Ida prefektuuri prefekti 08.12.2017 käskkirja nr 1.1-3.3/27 punktiga 2 on tunnistatud kehtetuks Ida prefektuuri prefekti 23.07.2013 käskkiri nr 1.1-3/54 „Arestimaja arestikambrite päevakavade kinnitamine Ida prefektuuris“. Prefekti 08.12.2017 käskkirja punktiga 1.2 on kinnitatud Rakvere arestimaja uus päevakava, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul lühiajalist kokkusaamist üks kord kuus, kuid ei ole piiritletud kokkusaamise pikkust (halduskohtu 06.07.2018 määrus asjas nr 3-17-2266). Alates selle käskkirja kehtima hakkamisest tuli PPA-l lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisel teostada kaalutlusõigust vastavalt sisekorraeeskirja § 54 lg-le 2. Kaebus praeguses asjas on esitatud kaks nädalat enne päevakava muutva käskkirja andmist (kaebaja on kaebuse koostamise päevaks märkinud 24.11.2017 ning kohtule esitatud tõenditest ei selgu, millal ta andis kaebuse arestimajale üle).

8.2. PPA on kohtule teada andnud, et 07.02.2018 on planeeritud Jaak Reinomägi etapeerimine Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajast edasiseks kinnipidamiseks Viru Vanglasse (tl 30- 32). Seega ei viibi kaebaja enam PPA Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajas ja on vähetõenäoline, et ta satub uuesti arestimajja ja tema suhtes võidaks väidetavalt õigusvastast praktikat jätkata. Seega ei esine reaalset ohtu kaebaja õigustele, mis õigustaks tuvastamisnõude esitamist preventiivsel eesmärgil

9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis kaebuse esitamise hetkel ning praeguse asja lahendamisel kohalduvas redaktsioonis sätestas: „Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.“

10. Kaebaja taotleb PPA-le ettekirjutuse tegemist, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi seaduses sätestatud ulatuses, s.o 3 tundi.

Kohus on seisukohal, et kaebajal ei ole võimalik saavutada kohustamisnõudega taotletavat eesmärki. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohustamisnõude rahuldamine võib osutuda võimatuks, kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord kohustada haldusorganit toimingut sooritama või haldusakti andma (vt ka Riigikohtu 01.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-16, p 20 ja seal viidatud praktika).

Praegusel juhul on muutunud nii õiguslik kui ka faktiline olustik: kehtetuks on tunnistatud arestimaja päevakava osas, mis piiritles kokkusaamiste kestust, ning on ilmnenud, et kaebaja ise ei viibi enam arestimajas. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et sisekorraeeskirja § 54 lg 2 ei sätesta kohustust tagada vahistatule lühiajaline kokkusaamine igal juhul 3 tunni pikkusena, vaid annab haldusorganile kaalumisruumi, et vahistatu saaks kasutada õigust lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.

11. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis kaebuse esitamise hetkel ning praeguse asja lahendamisel kohalduvas redaktsioonis sätestas: “Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki“.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse kõigi nõuete osas, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust menetlusabi saamiseks ja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

13. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik