3-18-72/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-72

Haldusasi

R. F.-J.

kaebus

Tallinna

Vangla

vastu

ebakohaste

kinnipidamistingimustega

tekitatud

mittevaralise

kahju

hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja — R. F.-J.

Eeldatud vastustaja — Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Kaebus tagastada

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. R. F.-J. on Tallinna Halduskohtule esitanud hüvitamiskaebuse seoses Tallinna Vangla alandavate ja

ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kaebaja väited puudutavad kambripinna väiksust (kaebaja on

alates aastast 2007 pidanud kohati viibima liiga väikesel kambripinnal), tualeti ja pesemisvõimaluse

puudumist kambris (ajavahemikul 06.09.2008 kuni 25.05.2010 puudus kambris kraanikauss ja WC)

ning suitsetavate kinnipeetavatega samas kambris viibimise sundust (ajavahemikul 12.10.2007 kuni

24.05.2010 ei isoleeritud teda suitsetavatest kinnipeetavatest). Kaebaja leiab, et sellega alandati tema

inimväärikust.

2. Kaebuses märgitakse, et kaebaja pöördus 12.10.2017 samasisulise kahju hüvitamise taotlusega

Tallinna Vangla poole ning vangla on taotlusele vastanud.

3. Tallinna Vangla edastas kohtu nõudel kohtule kõik asjassepuutuvad dokumendid, s.o kaebaja

12.10.2017 taotluse kahju hüvitamiseks ja vangla 12.12.2017 vastuse taotlusele nr 5-37/17/139-2.

Viimasest nähtub, et kaebaja taotlus vanglale hõlmab ajavahemikku 2000–2017 jäänud

kinnipidamisperioode. Vangla on kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 04.05.2000–25.07.2012 osas

läbivaatamatult tagastanud ning ajavahemike 03.11.2015–06.04.2016 ja 22.08.2017–12.10.2017 osas

rahuldamata jätnud.

4. Kaebus hõlmab aastaid 2007 kuni 2012. Täpsemalt on kaebuses ebapiisavat kambripinda

puudutavalt välja toodud järgmised perioodid: 12.10.2007–30.10.2007; 01.11.2007–13.11.2007;

15.11.2007–17.12.2007; 20.12.2007–26.02.2008; 27.02.2008–12.03.2008; 31.08.2008–19.05.2008;

21.05.2008–15.07.2008; 16.07.2008–13.08.2008; 06.09.2008–25.05.2010; 22.03.2012–25.05.2012.

Lisaks on muude olmetingimustega seotult toodud välja perioodid 12.10.2007–24.05.2010 ja

06.09.2008–25.05.2010. Muude perioodide osas kaebaja kohtule kaebust esitanud ei ole.

5. Kinnipeetaval on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et eelnevalt on esitatud kahju hüvitamise taotlus vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse

ajavahemiku 04.05.2000–25.07.2012 osas tagastanud. Kohtule on aga hüvitamisnõue esitatud just

vangla poolt tagastatud ajavahemiku osas. Kaebuse menetletavus on seetõttu otseses sõltuvuses sellest,

kas vangla tagastas kahjunõude õigesti. Kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud õigesti,

tuleb lugeda, et tagastatud osas on hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata

(vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-15, p 9).

6. Taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust

ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (riigivastutuse seadus (RVastS)

§ 17 lg 3). Need tähtajad on seotud erinevate sündmustega. Kolmeaastase tähtaja kulgemise algust

arvestatakse kahjust teadasaamisest ning kümneaastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju

tekitamise sündmusest. Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks

üldjuhul selle tekkimise hetkel või vahetult peale selle tekkimist. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse

kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega, mh liiga väheses isikliku ruumiga

seotult Tallinna Vangla kambrites, siis pidi kaebaja väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast

teada saama üsnagi vahetult peale sellistesse tingimustesse sattumist. Olukorras, kus mittevaralise

kahju hüvitamist nõutakse muuhulgas seoses sellega, et kambris oli kinnipeetava jaoks liiga vähe

ruumi, on kahjust teadasaamise hetkeks minu hinnangul aeg, mil kaebaja niisugustesse

kinnipidamistingimustesse asetati.

Kaebaja ei väida, et ta on inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibinud kõigil

ajavahemikku 12.10.2007–25.05.2012 jäävatel päevadel. Seega võib eeldada, et kaebaja viibis

vaidlustatud ajavahemiku vältel ka tingimustes, mida ta inimväärikust alandavaks ei pea.

Vangla vastusest kaebaja kahju hüvitamise taotlusele ilmneb, et kaebaja kannab hetkel

üheteistteistkümnendat

vanglakaristust.

Sealjuures

on

kaebaja

Tallinna

Vangla

kinnipidamistingimustes vanglakaristusi kandnud alates aastast 2000. Vangla on viidanud

vangistusregistri andmetele, tuues välja kaebaja vanglakaristuste kronoloogia järgmiselt:

1. vangistus — 04.05.2000–30.06.2000; 03.08.2000–14.09.2000;

2. vangistus — 10.05.2001–30.08.2001; 06.09.2001–16.11.2001;

3. vangistus — 20.09.2002–13.12.2002;

4. vangistus — 05.05.2003–23.01.2004;

5. vangistus — 17.03.2004–02.07.2004;

6. vangistus — 02.09.2004–30.12.2005;

7. vangistus — 23.05.2006–05.06.2007;

8. vangistus — 31.08.2007–25.05.2010;

9. vangistus — 22.03.2012–25.07.2012;

10. vangistus — 03.11.2015–06.04.2016;

11. vangistus — alates 22.08.2017

Märgitud kinnipidamise kronoloogiast ilmneb, et vaidlustatud ajavahemikud jäävad perioodi, mil

kaebaja kandis 8. ja 9. vanglakaristust. Seega pidi kaebaja inimväärikuse alandatust tunnetama

ebainimlikesse kinnipidamistingimustesse sattumisel eriti selgelt, arvestades, et kaebaja omas

inimväärsetes kinnipidamistingimustes viibimise kogemust ning inimväärsetes tingimustes viibimise

kogemust vangistuste vahepealsel ajal väljaspool vanglat. Kaebaja pidi koheselt aduma vähemalt

ebamugavust. Kannatused, millele kaebuses viidatakse, said ilmneda vahetult inimväärikust

alandavatesse tingimustesse sattumise järgselt. Kui kaebaja ei tunnetanud alandatusse tunnet tema

hoidmisel ebainimlikes, mh liiga kitsastes tingimustes koheselt, siis ei saanud ebainimlikes tingimustes

viibimine põhjustada kaebajale ka märkimisväärset kahju. Seejärel oli kaebajal mõistlik aeg (kolm

aastat) oma üleelamised kahju hüvitamise nõudesse sõnastada.

Kahjunõude tähtaja määratlemisel ei saa oluline olla see, millal kaebaja sai kambrikaaslastelt teada, et

ebainimlike kinnipidamistingimuste eest on lootust saada kompensatsiooni.

7. Leian, et vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 04.05.2000 kuni 27.07.2012 osas

praegusel juhul õigesti tagastanud, kuna tagastatud ajavahemiku osas ei olnud kaebaja vangla poole

kahjunõudega tähtaegselt pöördunud.

Kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg oli nii kaebuse kohtule esitamise hetkeks kui ka vanglale

kahju hüvitamise taotluse esitamise hetkeks möödunud, sõltumata sellest, kas lugeda kaebusega

hõlmatud ajavahemike (12.10.2007 kuni 25.05.2010, s.o 8. vangistus ja 22.03.2012 kuni 25.05.2012,

s.o 9. vangistus) vaidlustamise tähtaega ajavahemike esimesest või viimasest päevast arvates.

8. Kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud taotlus ei olnud täielikult tähtaegne, sh ei olnud taotlus

tähtaegne osas, milles kaebaja on kohtule esitanud kaebuse. Seega ei ole kaebaja järginud kahju

hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ning sel põhjusel tuleb kaebus

kaebajale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

Kohtunik