2-17-14341/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14341

Tsiviilasi

Xxxx hagi Eesti Xxxx vastu ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamiseks ja avaldamisest hoidumiseks,

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

8500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx)), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Reesa Paatsi

Kostja Xxxx(registrikood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Epp Lumiste

Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja xxxx, esindaja vandeadvokaat Reesa Paatsi

Kostja seaduslikud esindajad xxxx ja xxxx, kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxxhagi osaliselt.

2. Kohustada Xxxx kustutama 7 (seitsme) päeva jooksul käesoleva lahendi

jõustumisest oma veebilehelt (xxxx) järgmised andmed:

2.1. xxxx / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30. juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus

lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016;

2.2. xxxx / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus

lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.

3. Xxxxpeab punktis 2 toodud nõude täitmise kohta edastama xxxx kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teate.

4. Välja mõista Xxxx Xxxxkasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.

5. Jätta Xxxx hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise ja ebaõigete

andmete avaldamisest hoidumise nõuetes.

6. Menetluskulud jätta 70% ulatuses Xxxx kanda ja 30% ulatuses Eesti Xxxx kanda.

7. Määrata kindlaks Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

1136,40 eurot.

8. Määrata kindlaks Eesti Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus 1177,40 eurot.

9. Tasaarvestada punktides 7 ja 8 hüvitatavad menetluskulud ja välja mõista xxxx

Eesti Xxxx kasuks menetluskulud 41 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (12. veebruar 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Xxxx(hageja) esitas 26.09.2017 maakohtule hagi Eesti Xxxx(kostja) vastu ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamiseks ja avaldamisest hoidumiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Kennelliidu

atesteeritud koerte koolitaja, International Dog Trainer`s School sertifitseeritud koerte

käitumisnõustaja ning teraapia-ja lugemiskoerajuht. Kostja on eraõiguslik organisatsioon, mis

ühendab vabatahtlikkuse alusel isikuid, kes tegelevad teraapiakoertega. Hageja oli kostja liige

kuni 24.08.2016. Vahetult enne hageja liikmelisuse lõppemist ning ka pärast seda on kostja

levitanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning ebaõigeid hagejat halvustavaid

faktiväiteid, kahjustades sellega hageja mainet ja majandustegevust.

Kostja on hageja kohta erinevatele kolmandatele isikutele avaldanud ebaõigeid andmeid,

samuti kaudseid faktiväiteid, millest järelduvad ebaõiged andmed. Lisaks on kostja levitanud

hageja kohta väiteid, millest tulenevalt võidakse kolmandate isikute poolt hagejat negatiivse

hinnanguga väärtustada. 22.08.2016 edastas kostja juhatuse liige XxxxOÜ-le, kes on hageja

klient, ebaõigeid andmeid järgmise avaldusega: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad

kodukoerad ja xxxxnende koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemis-

või teraapiakoeratiimina.“

29.08.2016 edastas kostja juhatus kostja liikmetele kirja, kus sisaldusid järgmised ebaõiged

andmed hageja koerte kohta: „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et

koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi

mistahes sekkumistes osaleda.“ Samas kirjas on väide: „Juhtisime tähelepanu, et selliseid

kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera

lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“

12.06.2017 edastas kostja XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele hageja kohta e-kirja, mis

sisaldas ebaõigeid väiteid: „ … ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(xxxx) kui lugemiskoerte

programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus xxxx raames on vastuolus

kõige olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui antud

valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“; „ … xxxxjätkavad kodulehel

xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et koeratiimil puudus kehtiv

litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX registrit).“ Samas kirjas

on väide: „Peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib olla

väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid erapooletu

ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“

Hageja märgib, et Eestis puuduvad õigusaktid, mis keelaksid hagejal ja tema koertel külastus-

lugemis- või teraapiakoeratiimina töötamise. Puudub igasugune kohustus omada konkreetse

MTÜ, mille liikmelisus on vabatahtlik, tegutsemislitsentsi ning kostja poolt sellise nõude (ja

selle eelduseks oleva eksami- ja kodustestimise kohustuse) kehtestamine on omaalgatuslik ega

põhine ühelgi õigusnormil. Hageja ei ole pärast tegevliikmelisuse katkemist osalenud kostja

poolt korraldatud sekkumistel. Hageja on külastus-, lugemis- või teraapiakoerajuhina

tegutsemiseks pädev. Hageja on nii kohalike kui ka rahvusvaheliste koertega seotud

organisatsioonide tegevliige. Hageja koerad on terved ja vaktsineeritud. Hageja koerte litsentsi

lõppemise põhjuseks ei olnud koerte tervisega seonduvad asjaolud. Koertega pakub teraapia-

ja lugemiskoera teenust üksnes hageja ning kõik seansid dokumenteeritakse. Hageja lisab, et

kuna hagejal puudub kohustus kostja reegleid järgida, ei saa hageja tegevus olla ka nende

reeglitega vastuolus. Kostjale ei ole antud ainuõigust kasutada väljendit „lugemiskoer“ või

otsustada, milline koer on lugemiskoer ning milline mitte.

Lisaks eelnevale on kostja veebilehel xxxx avaldatud järgnev ebaõige teave: „Xxxx / Xxxx) / –

/ 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu

rikkumise tõttu 26.08.2016; Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni

2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.“ Hageja märgib,

et mõistlikule lugejale võib jääda ebaõige mulje, justkui oleks hagejale kuuluvatel koertel

keelatud Eestis mis tahes sekkumistes osaleda, kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Samuti on väär

faktiväide, et hageja ja temale kuuluvate koerte liikmelisus kostja ühingus lõpetati lepingu

rikkumise tõttu. Lisaks on kostja veebilehel hageja koerte kohta andmete avaldamine vastuolus

isikuandmete kaitse seadusega (IKS). Hageja koerad on teraapia- ja lugemiskoerte valdkonnas

hästi tuntud ning nende omanik, e hageja, läbi koerte nimede lihtsasti tuvastatav. Õigustamatu

on registripidamine kostja liikmeks mitteolevate koerte kohta.

Kostja on hagejale kahju tekitanud isiklike õiguste rikkumise, majandustegevusse sekkumise ja

seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kostja õigusvastane tegevus on hagejale

põhjustanud

märkimisväärsel

hulgal

vaimseid

kannatusi,

häbitunnet,

ebakindlust,

väljateenimatut alandustunnet ning sügavat nördimust. Kostjapoolsed rikkumised on olnud

rasked ning õigusvastane tegevus on jätkuv. Hageja hindab kostja poolt tekitatud mittevaralise

kahju suuruseks 1500 eurot.

Hageja nõuab kostjalt avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja kulul ning kostja

kodulehelt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete kustutamist. Hageja palub kohustada

kostjat:

1) lükkama ümber hageja kohta XxxxOÜ-le avaldatud järgmine ebaõige faktiväide: Xxxx ja

temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, puudub õigus töötada külastus- lugemis- või

teraapiakoeratiimina.

2) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest XxxxOÜ e-

posti aadressile xxxx kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” ning

sisuga: “MTÜ Xxxxon 22.08.2016. a e-kirjas pealkirjaga “Xxxxkooli kuulutus

(lugemiskoerad)” avaldanud Xxxxkohta ebaõigeid andmeid nagu puuduks Xxxx ja temale

kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, õigus töötada külastus- lugemis- või

teraapiakoeratiimina. MTÜ Xxxxlükkab selle ebaõige väite ümber ja teatab, et Xxxx ja

temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, puuduvad mis tahes takistused külastus-

lugemis- või teraapiakoeratiimina töötamiseks.”

3) lükkama ümber hageja kohta kostja liikmetele avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited:

a) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, on Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik;

b) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda

lugemiskoertena;

c) Kui Xxxxja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud MTÜ Eesti

Xxxxeksamit ja kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda.

4) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest kostja

liikmete e-posti aadressile (e-kirja kõik adressaadid) kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” ning sisuga: “MTÜ Xxxxon 29.08.2016 e-kirjas pealkirjaga

“Vastused ühingu liikmetele Xxxxpoolt 24.08 liikmetele saadetud kirjas esitatud väidetele”

avaldanud Xxxxkohta järgmiseid ebaõigeid andmeid: (i) omamata MTÜ Eesti

Xxxxlitsentsi, on Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik; (ii) omamata MTÜ Eesti

Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda lugemiskoertena; (iii) kui

Xxxxja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud MTÜ Eesti Xxxxeksamit

ja kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda. MTÜ Xxxxlükkab need

ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus on ohutu

ka ilma MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi omamata. Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, võivad tegutseda

lugemiskoertena ka MTÜ Xxxxlitsentsi omamata. Samuti võivad Xxxxja temale kuuluvad

koerad, Xxxx ja Xxxx, osaleda mistahes sekkumistes ilma, et nad oleks sooritanud MTÜ

Eesti Xxxxeksami ja kordustestimise.”

5) lükkama ümber hageja kohta XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele avaldatud järgmised

ebaõiged faktiväited:

a) Xxxxtegevus on vastuolus MTÜ Eesti Xxxxpoolt kehtestatud loomade ja laste

turvalisuse tagamise reeglitega;

b) Xxxxtegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise

reeglitega;

c) Xxxxkoer Xxxx ei ole lugemiskoer;

d) Xxxxkoerad on taparelvad;

e) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoer Xxxx tegutseda lugemiskoerana.

6) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest XXXX

üldisele e-posti aadressile ning kõigi juhatuse liikmete e-posti aadressidele (e-kirja kõik

adressaadid) kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” ning sisuga:

“MTÜ Xxxxon 12.06.2017. a e-kirjas pealkirjaga “Lugemisühingu konverents 15. juunil.

Lugemiskoerte õpituba” avaldanud Xxxxkohta järgmiseid ebaõigeid andmeid: (i)

Xxxxtegevus on vastuolus MTÜ Xxxxpoolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse

tagamise reeglitega; (ii) Xxxxtegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste

turvalisuse tagamise reeglitega; (iii) Xxxxkoer Xxxx ei ole lugemiskoer; (iv) Xxxxkoerad

on taparelvad; (v) omamata MTÜ Eesti Xxxx litsentsi, ei saa Xxxx koer Xxxx tegutseda

lugemiskoerana. MTÜ Xxxx lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Xxxx

tegevus ei ole vastuolus MTÜ Xxxx poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise

reeglitega. Samuti ei ole Xxxx tegevus vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste

turvalisuse tagamise reeglitega. Xxxx koer Xxxx on lugemiskoer. Xxxx koerad ei ole

taparelvad. Xxxx koer Xxxx saab tegutseda lugemiskoerana ilma MTÜ Eesti Xxxx litsentsi

omamata.”

7) kustutama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest oma

veebilehelt (xxxx/) hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited:

a) „Xxxx / Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX

tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016“;

b) „Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Lit-sents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX

tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016“.

8) tasuma hagejale kahjuhüvitis summas 1500 eurot;

9) alternatiivselt, kui kohus leiab, et eelnevad nõuded ei ole põhjendatud, palub hageja

tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 136 lg-le 5, kostjalt kahju hüvitamist

naturaalrestitutsioonina selliselt, et kostja on kohustatud 7 päeva jooksul käesolevas asjas

tehtava kohtulahendi jõustumisest:

a) edastama XxxxOÜ-le samal viisil ja sõnastuses teate;

b) edastama kostja liikmetele samal viisil ja sõnastuses teate;

c) edastama XXXXLE ja selle juhatuse liikmetele samal viisil ja sõnastuses teate;

d) kustutama hageja veebilehelt xxxx/ punktis 7) nimetatud andmed.

10) lõpetama hageja halvustamine, tema kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute

avaldamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja halvustamisest ning tema

kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute avaldamisest (nimetatud nõude sõnastust on

hageja täpsustanud 17.01.2018 kohtuistungil).

Lisaks palub hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat

viivitamatult pärast p-des 2), 4), 6),7) ja 9) nimetatud kohustuste nõuetekohast täitmist

edastama hagejale selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendid.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue on

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et hageja e-kirjad, millele hageja

viitab, saatis kostja ajal, mil hageja oli kostja liige, kuid tal ei olnud õigust enam tegeleda kostja

poolt korraldatud sekkumistes, kuna hageja koertele väljastatud litsentsid olid kaotanud

kehtivuse. Ajal mil hageja oli kostja liige, tuli tal täita ja järgida kostjaga kokkulepitud ja kostja

liikmetele kehtivaid reegleid (sh tegevliikmelepingut, põhikirja ja eetikakoodeksit).

22.08.2016 oma koostööpartnerile saadetud e-kirjas on kostja juhtinud koostööpartneri

tähelepanu asjaolule, et kirja kirjutamise ajal puudus hagejal kui kostja liikmel õigus osaleda

sekkumistes külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimina, kuna hagejal ei olnud täidetud

kehtiva teraapiakoeratiimi sertifikaadi pikendamise eeldused. Kostja märgib, et kehtiv

sertifikaat on kostja liikmele aluseks, et osaleda külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimi

sekkumistegevustes. Hageja mõlema teraapiakoera litsentsi kehtivus lõppes 29.06.2016 ning

hageja liikmelisus lõppes 26.08.2016. Kuna hageja koertel ei olnud XxxxOÜ-le saadetud e-

kirja ajal kehtivaid litsentse, siis on õige kostja väide, et Xxxx`il ja Xxxx`l puudub õigus töötada

külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina.

29.08.2016 saadetud e-kirjas avaldatud väidetes ei ole kostja avaldanud hageja poolt

hagiavalduses toodud faktiväiteid. Kostja ei ole viidanud koerte nimedele. Kostja väide, et

hageja ei saa jätkata kostja lugemiskoerajuhina on õige ja tegelikkusele vastav, kuna kostja

põhikirja ja tegevliikme lepingu kohaselt saab ühingu poolt korraldavates sekkumistes osaleda

üksnes sertifitseeritud koerad. Kostja ei ole väitnud, et hageja teenus on ohtlik ja tegemist on

hageja meelevaldse tõlgendusega.

Ka 12.06.2017 saadetud e-kirjas avaldatud väidetes ei ole kostja faktiväiteid hagis kirjeldatud

viisil avaldanud. Hageja avaldas väite: „Xxxxja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX) kui

lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx raames

on vastuolus kõige olulisemas - loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui

antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“ Hageja ei olnud kostja liige

ning tal ei olnud õigust kostjat esindada. Hageja tegevus ei ole kooskõlas rahvusvaheliselt

oluliseks peetavate reeglitega. Kostja ei ole nimetanud hageja koeri taparelvadeks. Lisaks

märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tema koeral Xxxxil oleks olnud kostja selgituse

saatmise ajal kehtiv litsents. Seetõttu on õige kostja väide, et Xxxxit nimetati lugemiskoeraks,

kuigi kehtiv litsents puudus. Hageja reklaamib oma koera kui sertifitseeritud lugemiskoera.

Kostja leiab, et hageja nõue kohustada kostjat kustutama kostja kodulehel teraapiakoerte

registris olevad andmed, ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole rikkunud IKS-i sätteid.

Koera nime avaldamine ei ole käsitletav isikuandmete avaldamisena. Kui avaldatavad andmed

on isikuandmed, siis nende avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Registris kajastatud

andmed litsentsi kehtivuse lõppemise kohta on tegelikkusele vastavad.

Hageja mittevaralise kahjuhüvitise osas leiab kostja, et kostja ei ole õigusvastaselt avaldanud

hageja kohta andmeid. Kui kohus leiab, et hagiavaldus on mingis ulatuses põhjendatud, siis

palub kostja hageja mittevaralise kahju hüvitist vähendada.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

4. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised

asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud:

• Hagejale kuuluvad koerad Xxxx ja Xxxx (tl 8-9);

• Hageja oli kostja liige (tl 83-84);

• Kostja poolt väljastatud litsentsid lõppesid hageja koertel 30.06.2016 ning selle kohta

on avaldatud andmed kostja poolt peetavas xxxx registris (tl 19-20);

• 22.08.2016 saatis kostja juhatuse liige Maarja Tali hageja kliendile XxxxOÜ e-kirja,

mis mh sisaldas: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad kodukoerad ja xxxxnende

koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemis- või

teraapiakoeratiimina.“ (edaspidi e-kiri nr 1, tl 12);

• 26.08.2016 kostja otsusega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja (tl 11);

• 29.08.2016 saatis kostja juhatus kostja liikmetele e-kirja, mis mh sisaldas: „Ühingu

kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim, kes ei ole sooritanud

eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes sekkumistes

osaleda“, „… juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla ja et

jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on

vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ (edaspidi e-kiri nr 2, tl 13-16);

• 12.06.2017 saatis kostja XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele e-kirja, mis mh

sisaldas: „ … ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX) kui lugemiskoerte programmi

algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx raames on vastuolus kõige

olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui antud

valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“; „ xxxxjätkavad kodulehel

xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et koeratiimil puudus

kehtiv litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX registrit

…)“, „… peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib

olla väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid

erapooletu ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“ (edaspidi e-kiri

nr 3, tl 17-18).

5. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega

seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab

TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Kohus on hageja nõuete

õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskohustuse jaotust pooltele selgitanud

eelmenetluses ning arutanud kohtuistungil (05.12.2017 e-kiri tl 114, protokoll tl 168-174).

6. Hageja hinnangul on kostja avaldanud ebaõigeid andmeid ning esmalt nõuab hageja ebaõigete

andmete

ümberlükkamist

(e-kirjad).

Nimetatud

nõude

õiguslikuks

aluseks

on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka

faktiväite avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei

ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust

(vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele

eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lg 4, s.o taotleda hinnangu

ümberlükkamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 19).

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed

faktiväited, st faktiväited, mis kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 12). See tähendab, et

faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema kostja avaldanud sõnaselgelt ning

kostja ei saa tugineda sellele, et hageja taotleb väidete ümberlükkamist, mida ei ole sellisel

viisil sõnastatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).

7. Hageja on esitanud kaks hoidumisnõuet (lõpetama isikuandmete töötlemine ja tulevikus

ebaõigete au teotavate andmete avaldamine). Esimene nõue puudutab kostja poolt peetavas

registris hageja koerte nimede ja litsentsi lõppemisaja avaldamist. Nõude õiguslikuks aluseks

on VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus IKS § 21 lg-ga 2. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist,

tuleks vajadusel hinnata, kas kostja rikub hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes.

8. Mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks saab registriandmete avaldamise puhul

olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 ning kui selle eeldused ei ole täidetud, siis tuleb hinnata,

kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st

1046 ja §-st 1050. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla IKS-i sätted, mis

reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-159-14, p 13, nr 2-15-16007/50, p 12).

Ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise

nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse

tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 14).

Lisaks sellele on hageja välja toonud mittevaralise kahju hüvitise nõude õigusliku alusena VÕS

§ 1045 lg 1 p 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg-ga 2.

Kohtu hinnangul ei saa KonkS-ist tuleneda kaitsenorme, mille eesmärgiks on mittevaralise

kahju ärahoidmine. Samuti on isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise (isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega) sätete eesmärgiks kaitsta isikut majandusliku reputatsiooni

kahjustamise eest ning nõuda saab varalise kahju hüvitamist.

9. Kohus alustab ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude hindamisega. Ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega

ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude

tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See

tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis

peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber

lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete

tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja

au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat

väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).

Käesolevas asjas peab kostja tõendama, et avaldatud väited vastavad tegelikkusele (kohtu

selgitus, tl 114). Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole

asjakohane.

10. Kohus analüüsib e-kirja nr 1 (tl 12). 22.08.2016 saatis kostja juhatuse liige XxxxOÜ-le e-kirja,

mis sisaldas järgmisi väiteid: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad kodukoerad ja xxxxnende

koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimina.“

Hageja leiab, et ebaõigeks faktiväiteks on: hagejal ja temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja

Xxxx’l, puudub õigus töötada külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina. Hageja leiab, et

väide on vale, sest hagejal ja tema koertel puudub takistus koeri kaasavaid sekkumise läbi viia.

Kostja leiab, et tema poolt saadetud e-kirjast ei saa mõistlikult järeldada selliseid hageja kohta

käivaid fakte ning avaldatud väited on õiged.

Puudub vaidlus, et nimetatud e-kiri oli saadetud ajal, kui hageja oli kostja liige ning hagejal ei

olnud õigus osaleda kostja poolt korraldatud sekkumistes, kuna hageja koertele väljastatud

litsentsid olid kaotanud kehtivuse. Sellele on kostja ka e-kirjas viidanud („Xxxxmõlema

teraapiakoeratiimi litsentsi kehtivus lõppes 29.06.2016.“) Puudub vaidlus, et e-kiri oli saadetud

kostja koostööpartnerile ning avaldatust järelduste tegemisel tuleb lähtuda sellest, et kostja ja

e-kirja adressaadi vahel oli koostöö, kostja osutas XxxxOÜ-le teenust ning XxxxOÜ reklaamis

ühingu poolt korraldatud sekkumisi („Palume veel kord koheselt teha parandused teie

reklaamis. Praegu sisaldab see eksitavat informatsiooni.“).

Kohus nõustub kostja väitega, et isegi kui lugemis- ja teraapiakoerte kaasamise valdkond on

riiklikul tasandil reguleerimata, siis tuli hagejal liikmelisuse ajal järgida kostja reegleid

(tegevliikmeleping, põhikiri ja eetikakoodeks, tl 28-29, 73-76). Kostja eesmärgiks on abi- ja

teraapiakoertega seonduva tegevuse toetamine ja igakülgne arendamine Eestis ning oma

tegevuses juhindutakse Inimese ja Looma Interaktsioonide Rahvusvahelise Organisatsioonide

Assotsiatsiooni (IAHAIO) põhimõtetest ja reeglitest (põhikirja punktid 2.1.2 ja 2.1.6, tl 70-71,

inglise keeles tl 159-162). Tegevliikmelepingu p 3.1.1 järgi liige on kohustatud täitma ühingu

antud ülesannet isiklikult ning koos oma sertifitseeritud teraapiakoeraga. Põhikirja p 4.2.3 järgi

on ühingu liikmel õigus osaleda isiklikult koos oma sertifitseeritud koeraga ühingu poolt

korraldatavatel sekkumistel.

Kohtu hinnangul saab kostja avaldatust järeldada, et kui hageja oli kostja liige, siis ta ei

tohtinud sertifitseerimata koeraga osaleda kostja poolt korraldatud sekkumistel. Kostja

avaldatud andmeid tuleb võtta sellisena, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas.

Käesoleval juhul on hageja teinud subjektiivsed tõlgendused ja jätnud arvestamata, kellele

andmed avaldati ning millises kontekstis. Seega on kostja avaldanud fakte, mis vastavad

tegelikkusele – hageja oli ühingu liige, hageja koerte litsentside kehtivus oli lõppenud ning

koerad ei tohtinud osaleda ühingu poolt korraldatavatel sekkumistel. Kostja ei ole avaldanud

hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas sisalduvate andmete

avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus

tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050 täidetud.

11. Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab

hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama XxxxOÜ-le hagiavalduse

resolutsiooni punktis 3 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS § 136 lg 5 järgi seaduses või

lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele

mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise

maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tegemist ei ole VÕS §

136 lg 5 sätestatud olukorraga.

12. Kohus analüüsib e-kirja nr 2 (tl 13-16). 29.08.2016 saatis kostja juhatus kostja liikmetele e-

kirja, mis sisaldas järgmisi väiteid: „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see,

et koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi

mistahes sekkumistes osaleda.“, „Juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla

ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on

vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“

Hageja leiab, et kostja avaldatud andmetest järelduvad ebaõiged faktiväited:

a) omamata kostja litsentsi, on hageja poolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik;

b) omamata kostja litsentsi, ei saa hageja koerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda lugemiskoertena;

c) kui hageja ja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud kostja eksamit ja

kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda.

Hageja leiab, et tegemist on hageja kohta käivate ebaõigete faktidega, sest hageja on

sekkumiste läbiviimiseks pädev ning pädevad on ka tema koerad (tl 31-47, tõlge tl 107-110).

Hageja väidab, et kostja litsentsi omamine ja kordustestimise läbimine ei ole sekkumiste

korraldamiseks ja neil osalemiseks kohustuslikud, sest hageja ei ole kostja liige. Kostja leiab,

et ta ei ole selliseid hageja kohta käivaid faktiväiteid avaldanud.

Käesoleval juhul nõuab hageja, et kostja lükkaks ümber kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Hageja nimetatud faktiväited peavad järelduma e-kirja sisust. Kohus on hageja tähelepanu

osutanud, et hageja peab tõendama, et nimetatud faktiväited järelduvad e-kirja sisust (kohtu

selgitus, tl 114). Hageja ei ole tõendeid oma väidete tõendamiseks esitanud ning seega tuleb

kohtul lähtuda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Kohtu hinnangul tuleb

sellise tõlgendusviisi kasutamisel arvestada, kes on e-kirja lugejad ja milliseid järeldusi nemad

teevad. Käesoleval juhul on lugejateks kostja ühingu liikmed ning e-kiri on neile saadetud

vastusena hageja 24.08.2016 e-kirjale (tl 10-11). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja juhatuse

vahel tekkis vaidlus, kas hageja esitab kostjale piisavalt andmeid sekkumistes osalemise kohta.

Samuti leidis hageja, et kostja juhatus edastab hageja tegemiste kohta ebaõiget informatsiooni

ja nõuab isikutelt temaga koostöö lõpetamist. Kostja leidis, et hageja rikkus põhikirjas ja

tegevliikme lepingus sätestatud nõudeid ning arvas hageja 26.08.2016 otsusega liikmete

hulgast välja (tl 11).

Kohus leiab, et väitest „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim,

kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes

sekkumistes osaleda.“ ei saa teha hageja poolt välja toodud järeldusi. Nimetatud lausega on

selgitanud kostja ühingu toimimise põhimõtteid. Lausest „Juhtisime tähelepanu, et selliseid

kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera

lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ tuleneb hageja hinnang, et

litsentsita koera lugemiskoerana reklaamimine on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.

Tegemist on väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist hageja nõuda ei saa. Kohtu hinnangul

ei ole tegemist ka ebakohase väärtushinnanguga, sest sertifitseerimata koerad võivad olla

ohtlikud, kuna nende sobivust pole asjatundja poolt hinnatud.

Kostja avaldatust ei saa järeldada, et hageja koerad ei tohi mistahes sekkumistes osaleda.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sekkumistes võivad osaleda sertifitseeritud koerad ning

kohtu hinnangul saab lähtuda rahvusvahelistest põhimõtetest, et loomi tuleb korrapäraselt

hinnata ja läbi viia vajalikud veterinaarsed toimingud (IAHAIO). Enne vaidlusaluseid lauseid

on

kostja

avaldanud:

„Võtsime

ühendust

Eesti

Lastekirjanduse

Keskuse

ning

XxxxErahuviringiga, teavitasime, et xxxxei saa lugemist ühingu lugemiskoerajuhina jätkata.“

Pärast vaidlusaluseid lauseid on avaldatud: „Et üldsus ja lapsevanemad eeldavad, et ringis

osaleb (nagu kõik lugemiskoerad) n-ö korras paberitega tiim, kes töötab teistega samadel

alustel, ja et kui teadlikult eksitava info levitamist ei lõpetata, on meil kohustus sellest

avalikkust (eelkõige lapsevanemaid) teavitada.“ Puudub vaidlus, et varasemalt osutas hageja

teenuseid kostja poolt korraldatud sekkumistes ning sellistes sekkumistes tohib osaleda üksnes

sertifitseeritud koer. Kostja on tõendanud, et XxxxOÜ kodulehel on pärast hageja liikmelisuse

lõppemist avaldatud, et hageja koerad on kostja koerad, kasutades teraapiakoeratiimi

unikaalset ID tunnuskoodi, mis on seostatav kostja liikmelisusega (tl 144-145, 148).

13. Kostja avaldatud andmeid tuleb võtta sellisena, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

avaldas. Käesoleval juhul on hageja teinud subjektiivsed tõlgendused ja jätnud arvestamata,

kellele andmeid avaldati ning millises kontekstis. Kostja on avaldanud: selgituse ühingu

toimimise põhimõtete kohta (väide ei ole vaidluse all), väärtushinnangu litsentseerimata koerte

sekkumistes kaasamise kohta ning tegelikkusele vastava fakti, et hageja reklaamib koeri

ühingu koertena, kuigi koerte litsentside kehtivus oli lõppenud ning koerad ei tohtinud osaleda

ühingu poolt korraldatavatel sekkumistel. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta käivaid

ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg

4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas sisalduvate andmete avaldamine hageja õigusi ei rikkunud,

siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st

1046 ja §-st 1050 täidetud.

14. Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab

hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama ühingu liikmetele

hagiavalduse resolutsiooni punktis 5 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS § 136 lg 5 järgi

seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt

asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise

hüvitise maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tegemist ei ole

VÕS § 136 lg 5 sätestatud olukorraga.

15. Kohus analüüsib e-kirja nr 3 (tl 17-18). 12.06.2017 saatis kostja XXXXLE ja viimase juhatuse

liikmetele hageja kohta e-kirja, mis sisaldab väiteid: „ … ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX)

kui lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx

raames on vastuolus kõige olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii

meie, kui antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“, „ …

xxxxjätkavad kodulehel xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et

koeratiimil puudus kehtiv litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX

registrit).“, „Peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib olla

väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid erapooletu

ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“

Hageja leiab, et kostja avaldatud andmetest järelduvad ebaõiged faktiväited:

a) hageja tegevus on vastuolus kostja poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse

tagamise reeglitega;

b) hageja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise

reeglitega;

c) hageja koer Xxxx ei ole lugemiskoer;

d) hageja koerad on taparelvad;

e) omamata kostja litsentsi, ei saa hageja koer Xxxx tegutseda lugemiskoerana.

16. Hageja leiab, et tegemist on ebaõigete andmetega, sest hageja ei pea lähtuma kostja reeglitest,

hageja tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste regulatsioonidega, hageja koerad läbivad

regulaarselt tervisekontrolli ning osalevad koolitustel ning Xxxx tegutseb lugemiskoerana ja

selleks ei ole vaja kostja litsentsi. Kostja leiab, et ei ole selliseid faktiväiteid avaldanud.

Kohtu hinnangul on kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud, et: a) hageja tegevus

on vastuolus kostja poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; b)

hageja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega.

IAHAIO reeglite kohaselt AAIsse kaasatud loomi hindab hoolikalt looma käitumise spetsialist,

näiteks veterinaar ja/või käitumise ekspert. Ainult need, kellel on vastav valmidus ning

koolitus, valitakse AAIsse. Selleks, et hinnata loomade jätkuvat valmidust, korraldatakse

regulaarselt kordushindamisi (eesti keeles, tl 71). Kostja põhikirja p 4.2.3 järgi saab liige

osaleda sekkumistes üksnes sertifitseeritud koeraga. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et e-

kirja saatmisel ei olnud hageja enam kostja liige.

Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et väited vastavad tegelikkusele. Hageja kasutas

sekkumistes osalemistel kostja poolt väljastatud teraapiakoeratiimi unikaalset ID tunnuskoodi.

Isegi kui ID tunnuskoodi avaldasid kolmandad isikud, siis sellist teenust pakkudes oleks hageja

pidanud tähelepanu juhtima, et kostjapoolne litsents on lõppenud. Hageja koertele on

väljastatud sertifikaadid 10.12.2017 (hageja e-kiri on saadetud 12.06.2017), et nad on

sooritanud teraapiakoera eksami ning omandanud teraapiakoera A ja B taseme (tl 128-131).

Hageja tegevus oli vastuolus kostja põhikirja punktiga 4.2.3, sest viitas kehtivuse kaotanud

kostja litsentsile. Puudub vaidlus, et IAHAIO kehtestab rahvusvahelised reeglid, mille kohaselt

tuleb loomi regulaarselt hinnata. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, et koerad on suurema

ohu allikad ning nende sobivust sekkumistes osalemiseks peab hindama (tl 146).

Kostja ei ole avaldanud, et hageja koer Xxxx ei ole lugemiskoer ja et hageja koerad on

taparelvad. Kohtu hinnangul ei ole kostja avaldanud, et ainult kostjal on ainuõigus koertele

litsentside väljastamiseks ja nende nimetamiseks lugemiskoerteks. E-kirjas on vaidlusaluse

esimese lause jätkuna avaldatud: „… juhtisime Andra tähelepanu asjaolule, et lapsevanemad

tõenäoliselt eeldavad, et tegemist on meie programmi ning litsentsi omava lugemiskoeraga ja

et nende tegevus on eksitav ja ei ole korrektne. Palusime kaaluda võimalust nimetada nende

tegevust kuidagi teistmoodi.“. Kostja on selgitanud, et mõistlik lugeja seostab sõna

„lugemiskoer“ kostja tegevusega, sest Google’i otsingus on selle sõna otsingutulemus seotud

kostjaga (tl 150-151). Lisaks on kostja tõendanud, et hageja poolt korraldatud sekkumisi

seostati e-kirja saatmise ajal läbi kostja ID numbri kostja tegevusega (tl 144-145, 148).

E-kirjas on kostja juhatuse liige avaldanud arvamust Eesti madalast loomapidamisekultuurist

ning probleemidest koera käitumise teadlikkuse osas. Kohtu hinnangul ei saa teha sellest

järeldust, et kostja on nimetanud hageja koeri taparelvadeks. Lisaks sellele leiab kohus, et

tegemist on väärtushinnanguga („Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv“), mille

ümberlükkamist ei saa hageja nõuda.

17. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda

ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas

sisalduvate andmete avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju

hüvitamise nõude eeldus tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050 täidetud.

18. Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab

hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama XXXXLE ja viimase

juhatuse liikmetele hagiavalduse resolutsiooni punktis 7 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS

§ 136 lg 5 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see

on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil

kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning

tegemist ei ole VÕS § 136 lg 5 sätestatud olukorraga.

19. Järgmisena analüüsib kohus hageja hoidumisnõudeid (hagiavalduse punktid 8 ja 11).

Hoidumisnõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi

kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama sätte lõike 2 järgi lõikes 1 nimetatud

kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku

arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul

võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on

suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele, mh

kohustada kostjat au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.

20. Kostja veebilehel xxxx on avaldatud andmed: „Xxxx / Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents

lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016;

Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX

tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.“ (tl 19-20). Hageja nõuab

eeltoodud andmete kustutamist.

Hageja leiab, et mõistlikule lugejale võib jääda ebaõige mulje, justkui oleks hagejale

kuuluvatel koertel keelatud Eestis mistahes sekkumistes osaleda. Samuti on väär faktiväide, et

hageja ja temale kuuluvate koerte liikmelisus kostja ühingus lõpetati lepingu rikkumise tõttu.

Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu nii IKS-i kui ka VÕS-i alusel.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt avaldatud koerte nimed on isikuandmed IKS §

4 lg 1 tähenduses. Kostja on esitanud Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse IKS § 4 lg 1

tõlgenduse kohta, mis ei ole kohtule siduv ega ole hinnatav dokumentaalse tõendina (tl 86).

Kostja on kohtuistungil väitnud, et hageja on andnud nõusoleku andmete avaldamiseks. Kohtu

hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja on ühingu liikmena andnud nõusoleku andmete

avaldamiseks ning andmed on avaldatud ka pärast seda, kui hageja kostja liige enam ei ole

(IKS § 10 lg 1). Sellist nõusolekut tegevliikme lepingust ega ühingu põhikirjast ei tulene ning

samuti ei ole nõusolekut, et andmeid võib avaldada pärast liikmelisuse lõppemist (tl 28-29, 73-

74).

IKS § 4 lg 1 järgi isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete

tõlgendamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ

üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta

(EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50). Direktiivi eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel

füüsiliste isikute põhiõigusi ja –vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele.

Hageja põhjendab IKS-ile tuginemist sellega, et hageja koerad Xxxx ja Xxxx on teraapia- ja

lugemiskoerte valdkonnas hästi tuntud ning nende omanikku on interneti otsingumootori abil

võimalik lihtsalt tuvastada.

Selleks, et tuvastada, kas koerte nimede näol on tegemist isikuandmetega, tuleb lähtuda neljast

elemendist: igasugune teave, tuvastatud või tuvastatav, füüsiline isik, kohta. Fraas „igasugune

teave“ viitab selgelt seadusandja tahtele luua laialt piiritletud isikuandmete mõiste. Koerad

kuuluvad omaniku vara hulka ning selline teave käib koera omaniku kohta. Isiku saab kaudselt

koera nime kaudu tuvastada. Arvestades juhtumi asjaolusid ja kitsast valdkonda (teraapia- ja

lugemiskoerad) peab kohus koera nimede kaudu isiku tuvastamist tõenäoliseks, sest see

võimaldab isikut teistest eristada. Kohtu hinnangul on koerte nimede avaldamisel tegemist

isikuandmete töötlemisega. IKS § 5 järgi isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega

tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine,

muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine

ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine,

sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata

toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

IKS § 21 lg 2 p-d 2 ja 3 annavad andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete avalikustamise

lõpetamist ja kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. IKS § 11 lg 3 järgi

andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete

avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või

kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta

ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise

lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude

esitamise ajal kontroll.

Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal puudub õiguslik alus andmete

avaldamiseks. Kostja ei saa avalikku huvi põhjendada sellega, et neil on kohustus avalikkust

informeerida, kui koera litsents on lõppenud. Käesoleval juhul kogub ja avalikustab kostja

andmeid isiku kohta, kes ei ole ühingu liige. Kostja põhjendusest tulenevalt peaks kostja

register sisaldama andmeid kõikide koerte kohta, kellel litsents puudub või on lõppenud. Kohtu

hinnangul kostjal selline õiguslik alus puudub. Eeltooust tulenevalt kuulub hageja nõue

rahuldamisele, sh andmete osas, millal koera omaniku tegevliikmelisus on lõpetatud ja mis

alusel. Andmete jätkuv avalikustamine kahjustab ülemääraselt hageja õigusi, sest hageja

tegutseb kostjaga samas valdkonnas ning avalikkusele võib jääda muljet, et hageja ei või

nimetatud valdkonnas kostja litsentsi puudumisel tegutseda. Siinjuures tuleb arvestada, et

võrreldes e-kirjades sisalduvate andmete avaldamisega, on registriandmete mõistliku lugeja

kriteerium laiem. Mõistlikul lugejal võib puududa varasem kokkupuude teraapiakoerte

valdkonnaga ning sellega luuakse ebaõige ettekujutus, et ainult kostja peetavas registris

märgitud litsentsiga koerad võivad sekkumistes osaleda.

21. Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus

andmete avaldamisel on õigusvastane, peab kostja hagejale mittevaralise kahju hüvitama.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kohtul tuleb

VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatut arvestades otsustada ka kostjalt väljamõistetava mittevaralise

kahju hüvitise suuruse üle. Hageja nõuab mittevaralist kahju 1500 eurot.

22. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 järgi kindlaks

kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

23. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel.

Kohtu hinnangul on hageja nõue 1500 eurot rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Andmete õigusvastase avaldamise juhtudel tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel

arvestada esmalt rikkumise ulatust, nt seda, kus andmeid avaldati (kas paberväljaandes või

Internetis) ja kui suure hulga lugejateni see jõuab. Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada

hüvitise määra õiglast kujunemist.

Kohus võtab kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse, mis ajendil on kostja andmed

avaldanud, tegemist on kaudsete isikuandmete avaldamisega ja hageja on varasemalt olnud

kostja liige. Kohus võtab arvesse ka asjas tuvastatud hageja käitumise, kus hageja kasutas

teenuse osutamisel kostja poolt väljastatud litsentsi ID numbrit, mis on lõppenud. Nimetatud

andmete avaldamine ei saanud tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Pooled

tegutsevad ühes ja samas valdkonnas. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kostjaks on

mittetulundusühing, mille sissetulekuks on liikmetasud, annetused ja üritustel teenitav tulu.

2016. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati aasta 3386 euro suuruse kahjumiga (tl 89-94).

Arvestades eeltoodud asjaolusid on mõistlik mittevaralise kahjuhüvitise suurus 400 eurot.

24. Hageja nõuab teise hoidumisnõudega, et kohus kohustaks kostjat tulevikus hoiduma hageja

halvustamisest ning tema kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute avaldamisest

(hagiavalduse nõue p 11). Hagiavalduses esitatud nõue peab olema selge ja täidetav.

Kohtuistungil on hageja nõuet täpsustanud ja palub kostja kohustamist mitte avaldama

informatsiooni selle kohta, et hageja ei tohi oma koertega osaleda sekkumistes. Hageja on

tõendanud kahju tekitamise reaalset ohtu sellega, et kostja juhatuse liige Maarja Tali levitab

hageja kohta ühingu liikmetele ebaõigeid andmeid, et vastavas valdkonnas tegutsemiseks

puudub hagejal kvalifikatsioon (tl 113). Kostja vaidleb nõudele vastu.

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud nõude eeldused täidetud. Nõude eelduseks on, et kostja

ähvardab hagejat kahju õigusvastase tekitamisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel, e

isiklike õiguste kahjustamisega.

Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud kahju tekitamise ohtu. Käesoleval juhul on kostja

avaldanud e-kirjadega hageja kohta käivaid andmeid oma koostööpartneritele ja teavitanud, et

hageja ei ole enam ühingu liige ja ühingu poolt väljastatud litsents on lõppenud. Kohtuvaidluse

ajal saadetud teavituse sisuks on see, et hageja ei ole esitanud ühingule õigeid andmeid enda

hariduse kohta (tl 113). Nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust

ning kohus jätab selle väite ja sellega seotud tõendid arvestamata (tl 85, 154-155). Vaidluse

lahendamisel ei oma tähtsust poolte poolt terminite kasutamine ja kohus jätab selle väitega

seotud tõendid arvestamata (tl 105-106, 156-158). Eeltoodud nõude jätab kohus rahuldamata.

25. Hageja on taotlenud, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja TsMS § 445 lg

1 alusel. Kohtu hinnangul on hageja poolt registriandmete kustutamise nõude täitmise tähtaeg

7 päeva mõistlik. Samuti on põhjendatud, et kostja teavitab hagejat andmete kustutamisest,

edastades hagejale selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade. Kuna

tegemist on andmete kustutamisega, siis kohtu hinnangul ei saa kohustada kostjat selle kohta

esitama tõendit. Piisab sellest, kui kostja hagejat andmete kustutamisest teavitab ning hageja

saab seda asjaolu kontrollida.

Menetluskulud

26. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus on kuuest nõudest rahuldanud

kaks nõuet. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses hageja kanda ja 30%

ulatuses kostja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

28. Käesolevas asjas tuleb kohtul hinnata mõlema poole menetluskulusid. Menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulu on

dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5749,20 eurot

käibemaksuga (tl 175-178). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3266 eurot

käibemaksuga (tl 179-185). Mõlemad pooled on esitanud vastuväited vastaspoole

menetluskuludele. Hageja ja kostja ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kuulub

õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu

kohaselt.

Seega

tuleb

maakohtul

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

30. Riigilõiv hageja menetluskuluna on vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista summas 150 eurot (500 x 30 %). Hageja esindaja on ajakuluks märkinud:

13,7 tundi tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta ja 21,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot

käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tunnihinna suurus mõistlik ja vastab väljakujunenud

kohtupraktikale.

Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakulu ja kahe esindajaga. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud käesolevas asjas kahe esindaja kasutamine (TsMS § 175 lg 3). Seega hindab

kohus üksnes ajakulu, mis on seotud ühe esindajaga. Kohtu hinnangul on vajalik ja

põhjendatud ajakulu:

• Hagiavalduse koostamine (sh kõik sellega seoses vajalikud menetlustoimingud) 8 tundi

(6 tundi hinnaga 130 eurot ja 2 tundi hinnaga 140 eurot);

• Kostja vastusega tutvumine ja 29.11 ja 01.12.2017 menetlusdokumendid 4 tundi

(tunnihinnaga 140 eurot);

• 21.12.2017 menetlusdokument 2 tundi (tunnihinnaga 140 eurot);

• Kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine ja kompromissi läbirääkimised 6 tundi

(tunnihinnaga 140 eurot).

Seega loeb kohus esindaja kulud põhjendatuks 6 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot ja 14

tunni ulatuses tunnitasuga 140 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 986,40 eurot

(2740 x 30 % + käibemaks).

Kostja esindaja ajakuluks on 26 tundi ja 54 min tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (tl 179-

185). Kohtu hinnangul on tunnihinna suurus mõistlik ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale.

13.11.2017 menetlusdokumendi on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Kohtule ei esitatud

andmeid kostja lepingulise esindaja olemasolu kohta. Kohtu hinnangul ei ole menetluskuludena

hüvitatavad arvetel nr 171321 ja 171431 esitatud toimingud. Asja materjalidest tulenevalt on

nimetatud toimingud teinud kostja ise ning õigusnõustamine ei muuda esindajat

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes lepinguliseks esindajaks. Tõendi saamise kuluna on

hüvitatav 2 eurot (majandusaasta aruande väljatrükk) tulenevalt TsMS § 143 p-st 2, mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista summas 1,40 eurot (2 x 70 %).

Kohtule teadaolevalt on kostjal lepinguline esindaja alates 22.12.2017 menetlusdokumendi

esitamisest. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu:

• 22.12.2017 menetlusdokument 8 tundi;

• Kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine ja kompromissi läbirääkimised 6 tundi.

Seega loeb kohus esindaja kulud põhjendatuks 14 tunni ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks

välja mõista 1176 eurot (1400 x 70 % + käibemaks).

31. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus kostja ja hageja vastastikused kohtuotsusega

välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulu (1177,40-1136,40) 41 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava

taotluse esitanud.

33. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik