2-16-9497/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.11.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis XX-lt YY

kasuks välja menetluskulude hüvitise 2 230,4 eurot ületavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta XX-lt YY kasuks välja mõistmata 1 296

eurot menetluskulude hüvitist.

3. Maakohtu otsus on 23.12.2017 jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis XX-lt YY kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2 230,4 eurot ja sellelt summalt viivise kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

4. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Jätta hagi rahuldamata.

2) Jätta menetluskulud XX kanda.

3) Rahuldada YY taotlus osaliselt ja määrata YY menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2 230,4 eurot.

4) Mõista XX-lt YY kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 230,4 eurot.

5) Mõista XX-lt YY kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

08.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-9497

Kohtuasi

XX (X) hagi YY (Y) vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.11.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja) ja EE esitasid 19.06.2016 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, kus palusid

kostjalt välja mõista võlgnevus 5 955,95 eurot ja viivised seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

17.03.2017 loovutas EE oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõue tulenes sellest, et hageja

ja EE kandsid kostja kontole kokkuleppe alusel ühise äritegevuse alustamiseks vajaliku

varustuse soetamiseks ja ettevõtte tegevuskulude katmiseks raha. Paraku taotletud eesmärk ei

realiseerunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Nõue oli aegunud. Alternatiivselt

märkis kostja, et ei võlgne hagejale midagi, sest kõik hageja ja EEi ülekanded olid seotud

peredevahelise arveldamise, tasuga ostetud kaupade eest või laenu tagasimaksega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 526,4 eurot ning mõistis selle hagejalt koos lisanduva

viivisega seadusjärgses määras välja.

Kohus tuvastas, et poolte vahel seltsingut ei olnud ning kostja ei rikastunud hageja poolt

kostjale ülekantud summade arvel alusetult. Kõikidel ülekannetel oli olemas õiguslik alus, mis

erines hageja esitletust. Summad, mis kostja kontole laekusid, olid seotud kas laenu

tagasimaksega või olid mõeldud kasutamiseks MM-le. Eelneva tõttu jättis kohus hagi

rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostjale osutati menetluses õigusabi kokku 28 tundi 50 minutit tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4 152 euro ulatuses. Eelnevale lisandusid

transpordikulud 56 eurot. Kohtu hinnangul olid kostja kulud osaliselt ülepaisutatud. Esimese

astme menetluses oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu 24 tundi 10 minutit. Arvestades

tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja transpordikulu 56 eurot, oli kokku kostja

põhjendatud õigusabikulude suurus 3 526,4 eurot.

Osaliselt oli põhjendamatu 12.07.2016 ja 13.07.2016 hagile vastuse koostamise ajakulu 8 tundi.

Kohtu hinnangul kulus dokumendi koostamiseks selle mahtu ja sisu arvestades 5 tundi. Ühe

tunni võrra vähendas kohus ka põhjendatud ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks. Muud

kulud olid menetluskulude nimekirjas märgitud mahus põhjendatud, sh esindaja ajakulu

15.07.2016 ja 02.09.2016 menetlusdokumentide koostamiseks, kuigi dokumentides ei olnud

kajastatud esindaja andmeid ja selle allkirjastas menetlusosaline ise. Nimelt olid dokumendid

ilmselt koostatud õigusteadmisi omava isiku poolt ning kostja esindaja kinnitas, et kõik

menetluskulude nimekirjas märgitud dokumendid olid koostatud lepingulise esindaja poolt.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus määras hageja poolt

kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks enam kui 2 230,4 eurot (3 526,4 – 1 296).

Hageja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 296

euro võrra väiksem menetluskulude hüvitis. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi.

Maakohus rikkus kaalutlusõigust, kui kohustas hagejat kostjale hüvitama ka õigusabi osutaja

väidetavad kulud

seoses

12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 kohtutoimingutega.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada kulutustega, mida isik

sai ette näha ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja menetlusosalise

õigusnõustamine ei muuda abistajat menetlusosalise esindajaks. Esindaja hilisem kinnitus ei

võimalda hinnata, kas kostjal oli nende kulude kandmise kohustus tekkinud või mitte.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise

tõttu ja teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras hageja poolt

kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks enam kui 2 230,4 eurot (3 526,4 – 1 296).

Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 2 230,4

eurot. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust

vaidlustatud osas.

Apellatsioonist nähtuvalt on hageja vaidlustanud kostja õigusabi kulud seoses menetluskulude

nimekirja kantud 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 õigusabi osutaja toimingutega.

Perioodil 12.07.2016-13.07.2016 koostas menetluskulude nimekirja järgi kostja õigusabi

osutaja 8 tundi vastust hagile (I kd lk 266-267). Toimikumaterjalidest nähtuvalt päädis see

15.07.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendiga, mille allkirjastas kostja isiklikult ning kus

puuduvad andmed, mis viitaksid kostja õigusabi osutajale (I kd lk 48-53). Maakohus vähendas

põhjendatud ajakulu viidatud toimingu tegemiseks 5 tunnile, mida kostja ei vaidlustanud.

02.10.2017 koostas menetluskulude nimekirja järgi kostja õigusabi osutaja 4 tundi vastust

hageja 06.08.2017 menetlusdokumendile. 02.10.2017 kohtule esitatud menetlusdokument oli

samuti allkirjastatud kostja enda poolt ning sealt puudusid andmed kostja õigusabi osutaja kohta

(I kd lk 255-257).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-

115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus on

seisukohal, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise perioodil 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 väidetavalt läbi viidud

toimingute eest, mida tegi kostja isiklikult.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulud on TsMS

§ 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 2). Nimetatud kohtuvälistest

kuludest on hüvitatavad vaid menetlusosaliste esindajate kulud, sest TsMS § 175 lg 2 teise lause

järgi ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Menetlusosaliste esindajate kulud on hüvitatavad

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse õiguskirjanduse

ja kohtupraktika järgi TsMS § 144 p 2 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused: (1) tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud TsMS §-s 218 toodud

loetelus; (2) esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames; (3) esindaja

on füüsiline isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teisele menetlusosalisele teada; (4) esindaja

tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb

kohtuistungitel) (vt nt Riigikohtu 12.10.2011 määrust asjas nr 3-2-1-80-11, p-d 23-25). Kui asja

materjalidest ei nähtu esindaja toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks (vt nt

Riigikohtu 22.10.2012 otsust asjas nr 3-3-1-46-12, p 33).

Vastavalt 18.10.2017 kostja menetluskulude nimekirjale (I kd lk 266-267) on kostja esindajad

praeguses menetluses olnud advokaadid Raiko Lipstok, Kaarel Berg ja Anet Kaasik. Neist

kolmest

on kohtutoimiku kohaselt menetlusdokumente

allkirjastanud ja esitanud

vandeadvokaat R. Lipstok (kostja 06.04.2017 vastus, I kd lk 123-126) ning vandeadvokaat A.

Kaasik (kostja 18.10.2017 menetluskulude nimekiri, I kd lk 266-267 ja kostja 20.10.2017

täiendav menetluskulude nimekiri, I kd lk 288-289). Kohtuistungitel osales kostja ühel korral

esindajata ja 18.10.2017 istungil koos vandeadvokaat A. Kaasikuga (I kd lk 269-284). Palve

võimaldada advokaatidele R. Lipstokile ja K. Bergile e-toimikule ligipääs esitati 06.04.2017 (I

kd lk 131) ja advokaat A. Kaasikule 20.10.2017 (I kd lk 285). Enamus menetlusdokumentidest

allkirjastas ja esitas kohtule kostja isiklikult (vt nt kostja 15.07.2016 vastust hagile, I kd lk 48-

53; kostja 02.09.2016 vastust hagejate vastusele, I kd lk 72-73; kostja 16.12.2016 vastust

apellatsioonile, I kd lk 98-99). Samuti suhtles kostja kohtuga peamiselt ise (vt nt kostja

15.07.2016 e-kirja, I kd lk 60; kostja 02.09.2016 e-kirja, I kd lk 75; kostja 25.08.2017 taotlust

protokolli parandamiseks, I kd lk 161).

Seega, kuna kostja allkirjastas 15.07.2016 menetlusdokumendi ja esitas selle kohtule ise, kostja

hilisemad esindajad soovisid juurdepääsu e-toimikus olevatele kohtuasja materjalidele alles

2017. aasta teises ja neljandas kvartalis ning teistele menetlusosalistele ei olnud 2016. aastal

teada, et kostjal võis olla menetluses esindaja, s.t tegu oli kuluga, mida ei saanud vastaspool

ette näha (vt ka Riigikohtu 23.11.2011 määrust asjas nr 3-2-1-112-11, p 17), ei olnud

menetluskulu nimekirjas viidatud dokumendi koostamise kulu võimalik käsitleda õigusabi

kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud ulatuses välja mõista. Pelgalt argumendid,

et koostatud menetlusdokument oli asjalik ja kulu kajastus advokaadibüroo menetluskulude

nimekirjas, ei olnud piisavad väidetava kulu (5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks) vastaspoolelt väljamõistmiseks. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas

diskretsiooni piire.

Teine

vaidlusalune

dokument,

s.o

kostja

02.10.2017

vastus

hageja

06.08.2017

menetlusdokumendile oli samuti allkirjastatud kostja enda poolt, s.t esindaja tegevus ei olnud

vastaspoolele ja kohtule nähtav. Seepärast ei olnud selle dokumendi koostamise kulu sarnaselt

eelnevaga võimalik käsitleda õigusabi kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud

ulatuses välja mõista. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas diskretsiooni piire.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja vähendada hagejalt

väljamõistetavat kostja põhjendatud menetluskulu hüvitist 1 296 euro võrra (9 x 120 x 1,2).

Kuivõrd maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 526,4 eurot

ja ringkonnakohus vähendas seda 1 296 euro võrra, kuulub lõppastmes hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele 2 230,4 euro suurune hüvitis.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing