3-16-948/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-948

Haldusasi

XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 otsustuse

nr 9-13/3667-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. mai 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. mai 2017. a

otsus haldusasjas nr 3-16-948 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-948

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 22.03.2016 Pärnu Linnavalitsusele taotluse, milles palus tunnistada kehtetuks

Pärnu Linnavalitsuse poolt Eesti Punasele Ristile 15.05.2000 väljastatud ehitusluba nr 115

Kuninga 30a endise katlamaja rekonstrueerimiseks.

2. Pärnu Linnavalitsus vastas taotlusele 20.04.2016 kirjaga nr 9-13/377-1. Pärnu

Linnavalitsus oli kirjas seisukohal, et ehitusõiguse küsimuse saab lahendada pärast

detailplaneeringu kehtestamist.

3. XX esitas 17.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.07.2016,

06.03.2017) Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 otsustuse nr 9-13/3667-1 tühistamiseks.

Pärnu Linnavalitsuse kirjas on küll selgitatud, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuid taotluses

viidatud küsimustele vastatud ei ole. Samuti ei ole selgitatud edasikaebamise korda.

Kuninga 30a algatatud detailplaneeringu lõplik lahend puudutab otseselt kaebaja õigusi ning

on seotud käsitletava 2000. a-l välja antud Kuninga 30a ehitusloa ja selle kehtivusega Kuninga

30a rekonstrueerimise lõpule viimisel 2004. a detsembris. Kuninga 30a ehitamine toimus siis,

kui ehitusluba oli kohtuotsuse tulemusel peatatud ja seega pole ehitamine toimunud

seaduslikul alusel. Linnavalitsus on rõhutanud, et Kuninga 30a rekonstrueerimine viidi läbi

ehitusloa kehtivuse ajal ja seega ei oleks nagu vajagi Kuninga 30a detailplaneerimise käigus

enam käsitleda, kas ehitis on tänases mahus seaduslik või mitte. Ehitusloa nr 115 kehtivuse

käsitlemine ja vastava haldusakti andmine võimaldaks poolelioleva Kuninga 30a

detailplaneeringuga edasi minna. Kaebaja kui piirinaabri huvides on, et 16 aastat kestnud

vaidlused ükskord lõpeksid.

Kaebaja nõustub põhimõtteliselt sellega, et Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 kohtuotsusest

tulenevalt ja peatatuna ei saa selline ehitusluba hetkel tema õiguseid otseselt kahjustada.

Õigusi kahjustab see, kuidas Pärnu Linnavalitsus ehitusluba oma korraldusega nr 110 Kuninga

30a suhtes 27.02.2012 algatatud detailplaneeringu menetluses käsitleb. Kaebaja on 79-aastane

ja on vastuvõetamatu, et probleemi lahendust püütakse jälle edasi lükata. Linnavalitsuse

etteheited, et kaebaja on aja jooksul oma seisukohti muutnud, tulenevad sellest, et menetlus on

sedavõrd veninud. Kohtud on ehitusloa tühistamist ka varem käsitlenud, kuid seda rohkem kui

10 aastat tagasi. Ehitusluba ei saa olla igavene ja selle seaduslikkuse hindamisel tuleb

arvestada selle andmisest möödunud aega.

Kui lugeda Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 kirja haldusaktiks, siis pidanuks selles selgelt

olema näidatud õiguslik alus ja põhjendus seisukohale, et Kuninga 30a hoone on püstitatud

kehtiva ehitusloa alusel. Selline põhjendus kirjas puudub. Praeguse vaidluse tulemus omab

olulist tähendust selles, kuidas jätkub Kuninga 30a algatatud detailplaneeringu koostamine.

4. Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole peale vaidlustamisviite puudumise nimetanud ühtegi konkreetset puudust

vorminõuete osas ega konkretiseerinud, millises osas on vastuskiri ebaselge või arusaamatu.

Vastuskiri ei riku seadusega sätestatud vorminõudeid.

3-16-948

3(7)

Kaebajal on seoses ehitusloaga nr 115 alates 2000. aastast olnud üks esindaja – JK, kes on

koostanud kõik kaebaja esitatud seisukohad, taotlused, vastuväited ja kaebused, on esindanud

kaebajat nii haldus- kui kohtumenetluses. Vastustaja on vastuskirja koostamisel lähtunud just

asjaolust, et taotluse esitaja on oma esindaja kaudu teadlik kõigist seotud asjaoludest, sh

jõustunud kohtulahenditest ja nende sisust. Vastustaja on kaebajale andnud korduvalt (aastaid)

vastuseid Kuninga 30a ehitisega seotud haldus- ja kohtumenetluste tulemuste kohta. Nii on

vastustaja 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5473-53 kaebajale korranud lõppenud kohtumenetluste

kulgu, ehitusloa 115 peatamise käiku ja kohtu seisukohta, et enne ehitusloa nr 115 kehtivuse

jätkamist tuleb kehtestada detailplaneering. 10.02.2016 kirjaga nr 8-4/5478-58 on kaebajale

veelkord selgitatud Kuninga 30a hoone seadustamiseks detailplaneeringu menetluse

läbiviimise möödapääsmatust ja ehitise auditi eesmärki.

Vastustaja

nõustub,

et

vastuskirjas

puudub

vaidlustamisviide. Samas

ei

mõjuta

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 2 kohaselt vaidlustamisviite puudumine haldusakti

kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. On ilmselge, et

vaidlustamisviite puudumine ei ole piiranud kaebaja võimalusi ega seadnud talle takistusi oma

õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Kaebaja ei ole ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamist vaidlustatud, ehitusloa nr 115 kehtivuse

peatamine on tänaseni kehtiv. Kaebaja seisukoht, et ehitamine toimus siis, kui ehitusluba oli

kohtuotsuse tulemusel peatatud, on arusaamatu. Kaebaja ütlused haldusasjas nr 3-08-1855

väljendavad selgelt kaebaja arusaamist ja seisukohta, et ehitusloa nr 115 kehtivuse peatumise

ajal ehitusloaga lubatud ehitustegevust Kuninga 30a hoone juures ei toimunud. Seega on

kaebaja ise möönnud, et Kuninga 30a hoone rekonstrueerimine on toimunud ehitusloa nr 115

kehtivuse ajal. Vastustaja kinnitab, et rekonstrueerimiseks väljaantud ehitusluba nr 115 on

antud ehitusprojektiga kavandatu realiseerimiseks, mille hulka ei kuulunud siseviimistlustööd.

Ehitusluba nr 115 ei takista ega piira Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu menetlemist.

Kaebaja ei ole selgitanud, millist tema subjektiivset õigust vastuskiri rikub või millisel viisil

tema õigus võib selle vastuskirja tõttu rikutud või kahjustatud saada. Ehitusloa nr 115

kehtivuse peatamine ei ole kaebaja õigusi riivanud ja seda kinnitavad jõustunud

kohtulahendid. Ehitusloa tühistamine ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud ega

lubatav, sest veel ei ole selgunud Kuninga 30a kinnistu ehitusõigus. Vastavalt jõustunud

kohtulahendites antud juhistele kaalutakse kõigi asjaosaliste õigustatud huvisid otstarbekaima

lahenduse leidmiseni detailplaneeringu menetluses.

5. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on tuginenud Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 lahendile haldusasjas nr 3-31/2001,

millega jäeti XX nõue 15.05.2000 ehitusloa nr 115 tühistamiseks rahuldamata, kuid samas

tehti Pärnu Linnavalitsusele ettepanek eelnimetatud ehitusloa peatamiseks kuni Rüütli tn 39a

(nüüd Kuninga 30a) asuva hoone rekonstrueerimiseks vajalikud projektid on planeerimis- ja

ehitusseadusega kooskõlla viidud. Nimetatud otsus on jõustunud. Vastavalt eelnimetatud

otsusele peatas Pärnu Linnavalitus 04.03.2002 ehitusloa nr 115 kuni ehitamise aluseks oleva

detailplaneeringu kehtestamiseni ning tegi selle asjaosalistele teatavaks. Jõustunud

kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud. 2003. a jaanuaris tühistas Pärnu Linnavalitsus

ehitusloa nr 115 peatamise, mille kaebaja vaidlustas. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004

otsusega tühistati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20.01.2003 kirjas nr 4-7.3-

23/300-1 tehtud otsus tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 04.03.2002 kirjas

nr 4-7.3/10/1566 tehtud otsus ehitusloa nr 115 peatamise kohta. Ringkonnakohus märkis

eelnimetatud lahendi p-s 17, et 20.01.2003 kirjas nr 4-7.3-23/300-1 tehtud otsuse tühistamise

järgselt on ehitusloa kehtivus uuesti peatunud ning see on kooskõlas Pärnu Halduskohtu

3-16-948

4(7)

18.05.2001 otsuses nr 3-31/2001 tehtud ettekirjutusega, mille sisuks on ehitusloa kehtivuse

peatamine seniks, kuni viiakse läbi detailplaneering, mis Pärnu Halduskohtu eelviidatud

otsuse kohaselt pidi olema sellise ehitusloa andmise eeltingimuseks. Ringkonnakohus selgitas,

et Pärnu Halduskohtu otsuse sisu seisnes selles, et ehitusloa taaskehtestamine on võimalik

pärast seda, kui planeeringumenetluses on ehitusloa adressaadi ja kaebaja huvid kaalutud ja

kohtuotsuse

täitmine

eeldab,

et

taasjõustatava

ehitusloa

sisu

võib

sõltuvalt

planeeringumenetluse ning ehitusloa taaskehtestamise menetluse tulemustest esialgsest

ehitusloast erineda. Nähtuvalt vaidlustatud otsustusest nr 9-13/3667-1 ongi Kuninga 30a

kinnistu

detailplaneeringu

koostamine

2012.

a-l

algatatud,

kuid

planeeringu

menetlusprotsessiga ei ole jõutud käesolevaks ajaks veel lõpetada. Varasemalt oli kehtestatud

vastava kvartali detailplaneering osaliselt, jättes planeeringust välja Kuninga 30a ja

Pühavaimu 16 kinnistud ning Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 oli kehtestatud

Pühavaimu, Rüütli, Kuninga ja Hospidali tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega haldusasjas nr 3-08-1855 tühistati eelnimetatud

volikogu otsus nr 50, sest planeering oli olulise kaalutlusveaga. Seejärel algatati Pärnu

Linnavalitsuse 27.02.2012 korraldusega nr 110 konkreetselt üksnes Kuninga 30a

detailplaneeringu koostamine. Pärnu Linnavalitsus on menetluse varasemat käiku ja kogu

menetluslikku olukorda kaebajale selgitanud, näiteks 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5475-53. Kohus

nõustus vastustajaga, et tulenevalt jõustunud kohtulahenditest on tarvis planeeringumenetlus

ettenähtud korras läbi viia ning leida tasakaalustatud lahendus.

Vastustajal ei olnud võimalik kaebaja 22.03.2016 taotlust rahuldada ega 15.05.2000

ehitusluba nr 115 kehtetuks tunnistada. See oleks olnud jõustunud kohtulahendiga vastuolus.

Kaebaja väited seonduvalt õigusliku aluse välja toomata jätmise ja põhjendamiskohustuse

ebapiisavusega ning vorminõuete eiramisega ei saa olla vaidlusaluse otsustuse tühistamise

aluseks (HMS § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub 13.06.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas tühistada Tallinna

Halduskohtu 23.05.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus ei ole lahendanud kaebaja esitatud nõuet nii, nagu see oli lõplikuna sõnastatud

kaebaja 06.03.2017 avalduses. Kaebaja loobus 06.03.2017 avalduses ehitusloa nr 115

kehtetuks tunnistamise nõudest. Kaebaja taotles Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 kirja nr 9-

13/3667-1 tühistamist. Põhiküsimus oleks pidanud olema hoopis see, kas Kuninga 30a

valmisehitamine toimus ajal, mil ehitusluba nr 115 oli peatatud või siis, kui ehitusluba kehtis

ja selle alusel oli võimalik ehitada. Tegemist on eelkõige tuvastamiskaebusega, millega

kaebaja taotles tuvastada asjaolu, kas aastatel 2003‒2004 ehitusluba nr 115 kehtis või mitte ja

võtta seisukoht valel alusel antud otsustusele ning see tühistada. Sellises sõnastuses kaebust

oleks pidanud käsitlema liitkaebusena (HKMS § 37 lg 3). Kaebaja ei nõustu vastustaja

seisukohaga, et Kuninga 30a puhul on tegemist seaduslikul alusel ehitatud hoonega. Tegemist

oli ehitamisega ajal, mil ehitusluba oli kohtuotsuse alusel peatatud. Kaebaja taotleb

ringkonnakohtult eelkõige selle küsimuse lahendamist, kas pärast Pärnu Halduskohtu

18.05.2001 kohtuotsuse nr 3-31/2001 jõustumist, millega tehti ettekirjutus ehitusloa nr 115

peatamiseks, ehitamine toimus või mitte. Kui ehitamine toimus, siis tuleb Pärnu

Linnavalitsuse 20.04.2016 kiri tühistada. Kirjas ei ole toodud selliseid õiguslikke aluseid, mis

võimaldaks järeldada, et õiguslik alus haldusakti andmisest keeldumiseks oli olemas.

Halduskohus ei ole otsuses kaebaja põhjendusi käsitlenud. Kohus on põhiküsimusena

lahendanud ehitusloa nr 115 tühistamise taotlust, mis ei olnud kaebaja taotlus. Ehitusluba nr

3-16-948

5(7)

115 oli Kuninga 30a väljaehitamise ajal peatatud. Seega ei saanud pärast 2001. aastat

seaduslikku ehitamist toimuda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusele nr 3-08-1855 ei

saa seoses võimaliku ehitusõigusega tugineda. Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 kohtuotsus

jäeti ringkonnakohtu poolt muutmata. Halduskohtu seisukoht nimetaud otsuses oli, et hoone

ehitamine viidi lõpule olukorras, kus ehitusloa kehtivus oli peatatud. Kaebajale jääb Pärnu

Linnavalitsuse tõlgendus, et ehitusluba kehtis ja võimaldas seaduslikku ehitamist

20.01.2003‒12.12.2004 arusaamatuks. Pärnu Linnavalitsus ei saa muuta 11.12.2001 jõustunud

Pärnu Halduskohtu otsust ja muuta ehitusluba kehtivaks. Olenemata sellest, kas ehitusloa

peatas Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsus või Pärnu Linnavalitsus oma 04.03.2002 kirjaga

nr 4-3-10/1566 (nagu leiab vastustaja), oli ehitusluba vähemalt pärast 04.03.2002 peatatud ja

selle alusel ei saanud seaduslikus korras ehitada.

Pärnu Linnavalitsuse 20.04.20016 kirja tühistamine looks õigusselguse selles, kas ehitamine

oli pärast ehitusloa peatamist 11.12.2001 Pärnu Halduskohtu poolt seaduslik või mitte ning

kas detailplaneeringu koostamisel tuleb vaadelda Kuninga 30a tänast seisundit kui õiguslikul

alusel toimunud ehitamist või on see küsimus, mida detailplaneeringu koostaja peab

detailplaneeringus käsitlema.

7. Pärnu Linnavalitsus palub 17.07.2017 ja 30.01.2018 kirjalikes vastustes jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidluse põhiküsimus taandub sellele, kas

vastustaja võis 15.05.2000 ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistada või mitte. Kaebaja on oma

24.03.2016 taotluses just seda taotlenud. Sisuliselt on tegemist vaidlusega ehitusloa kehtivuse

üle. Ehitusloale nr 115 on halduskohus andnud hinnangu haldusasjas nr 3-31/2001, kohus

ehitusluba ei tühistanud ega peatanud. Vastustaja peatas ehitusloa nr 115 04.03.2002 kirjaga

nr 4-7.3/10/1566 ja tühistas ehitusloa peatamise 20.01.2003 kirjaga nr 4-7.3-23/300-1.

Perioodidel 15.05.2001‒03.03.2002 ja 20.01.2003‒12.12.2004 oli ehitusloa nr 115 alusel

jätkuvalt õigus ehitada. Ehitusluba nr 115 on kehtiv haldusakt. Kuninga 30a asuva hoone

väljaehitamine toimus ehitamise ajal kehtinud ehitusloa alusel. Kuna kaebaja esitas kohtule

kaebuse nõudega tühistada vastustaja otsustus jätta ehitusluba tühistamata, siis ei pidanud ega

saanudki kohus võtta seisukohta selles, millisel ajaperioodil toimus Kuninga 30a hoone

väljaehitamine ja kas see toimus õiguspärase ehitusloa alusel. Tegemist ei ole

tuvastamiskaebusega. Kaebaja on ise möönnud, et ehitusloa nr 115 peatamine tema

subjektiivseid õigusi ei riku.

Erinevalt kaebaja seisukohast on just Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-08-

1855 väljendatud, et vaidlus puudub selles, et kasutusloa taotluse esitamise ajaks oli hoone

lõpuni valmis ehitatud ja ehitamine toimus formaalselt kehtiva ehitusloa alusel (p 11). Seega

on Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses hinnangu ehitusloa kehtivuse kohta andnud.

Detailplaneering ei saa anda vastust küsimusele, kas ehitamine ehitusloa nr 115 alusel oli

õiguspärane või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. 22.03.2016 esitas kaebaja Pärnu linnavalitsusele selgesisulise taotluse (tl 9), s.o taotluse

HMS § 14 alusel haldusakti andmiseks – ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistamiseks.

Vastustaja keeldus sellest 20.04.2016 kirjaga (tl 11), esitades vastuses oma põhjendused.

3-16-948

6(7)

HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle

kohta haldusakt. Niisiis on halduskohus asunud õigele seisukohale, et vastustaja 20.04.2016

kirja tuleb käsitada haldusaktina, mille suhtes saab esitada tühistamiskaebuse ning sellisena

määratlenud kaebuse nõude. 20.04.2016 haldusakt on formaalselt puudulik, kuna sellest ei

nähtu selgelt akti resolutsiooni ega vaidlustamisviidet, kuid need puudused ei ole takistanud

kaebajal realiseerimast oma kaebeõigust, mistõttu ei saa neil põhjustel akti tühistada (HMS §

58). Akti sisulistest põhjendustest on võimalik aru saada, et linn keeldub ehitusluba nr 115

kehtetuks tunnistamast ning samuti on esitatud vastavasisulised põhjendused. Niisiis oli

kaebaja eesmärk haldusmenetluses ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistamine ning see eesmärk

kandus linna 20.04.2016 otsustuse vaidlustamise kaudu edasi kohtumenetlusse.

10. Kaebaja 06.03.2017 menetlusdokumenti (tl 75‒76) ei saa pidada taotluseks kaebuse

muutmiseks viisil, nagu seda käsitletakse apellatsioonkaebuses. 06.03.2017 sõnastas kaebaja

oma lõpliku nõude, loobudes kõigist vahepeal väljendatud nõuetest. Kaebaja lõplikuks

nõudeks jäi linna 20.04.2016 otsustuse tühistamise nõue, mis aga algselt oligi juba

halduskohtu 22.06.2016 määrusega (tl 22) menetlusse võetud. Samas menetlusdokumendis

esitas kaebaja oma seisukohad, et linna 20.04.2016 otsustus tuleb tühistada põhjusel, et selles

väljendatu – ehitamine Kuninga 30a kinnistul on toimunud seaduslikul alusel ja ehitusloa

kehtivuse ajal – ei vasta tõele. Tegemist ei olnud tuvastamiskaebuse (uue nõude) esitamisega

HKMS § 37 lg 2 p 6 tähenduses (avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemiseks), sest sellist taotlust kaebaja menetlusdokument ei sisaldanud. Kohus ei

saa teha lahendit nõude osas, mida pole esitatud (Riigikohtu 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08,

p 17). Halduskohus sai käsitada kaebaja seisukohti õiguslike väidetena linna 20.04.2016

otsustuse

õiguspärasuse

hindamisel.

Niisiis

ei

muutnud

kaebaja

06.03.2017

menetlusdokumendiga kaebuse nõuet, vaid täiendas kaebuse alust (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2).

Tõsi, halduskohus ei ole otsuse põhjendamiskohustust rikkudes nende kaebaja väidete osas

seisukohta

kujundanud.

Selle

puuduse

saab

ringkonnakohus

kõrvaldada

apellatsioonimenetluses.

11. Õige ei ole kaebaja arusaam, et ehitusluba nr 115 on olnud peatatud Pärnu Halduskohtu

haldusasjas nr 3-31/2001 18.05.2001 tehtud otsuse (tl 38‒39) jõustumisest alates. Pärnu

Halduskohus ei peatanud ehitusluba, vaid tegi otsuse resolutsioonis Pärnu linnavalitsusele

ettepaneku ehitusloa nr 115 peatamiseks. Ehitusloa nr 115 peatas Pärnu linnavalitsus

04.03.2002 (tl 41) kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Pärnu linnavalitsus tühistas

ehitusloa peatamise 20.01.2003 (tl 42) ning see otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu

11.11.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/209/04 (tl 54‒58). Asja materjalidest ei nähtu, et

viimati märgitud haldusasjas oleks kohaldatud esialgset õiguskaitset ning linna 20.01.2003

otsustus ehitusloa peatamise tühistamise kohta kehtis selle õigusvastasusest hoolimata kuni

akti tühistamiseni (HMS § 61 lg 2). Ka ringkonnakohtu viidatud otsuse p-s 17 on kohus

märkinud, et Pärnu linnavalitsuse 20.01.2003 otsustuse tühistamisel on ehitusloa kehtivus

uuesti peatunud. Pärnu linnavalitsuse 20.01.2003 otsustuse tühisust ei ole kunagi tuvastatud.

Niisiis on olnud ehitusluba nr 115 kehtiv perioodidel ehitusloa nr 115 (tl 37) andmisest

15.05.2000 kuni 04.03.2002 ehitusloa peatamiseni ning ehitusloa peatamise tühistamisest

20.01.2003 kuni 13.12.2004 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-3/209/04 jõustumiseni.

12. Põhimõtteliselt õige on kaebaja viide Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-63-10 antud juhistele,

mille kohaselt, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt,

peab haldusorgan kaaluma ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Praeguses

asjas on aga kohtud andnud ehitusloaga nr 115 seonduva lahendamiseks selge juhise

lahendada probleem läbi planeerimismenetluse. Seda on märkinud Pärnu Halduskohus

18.05.2001 otsuses haldusasjas nr 3-31/2001 ning Tallinna Ringkonnakohus 11.11.2004

otsuses haldusasjas nr 2-3/209/04. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsuses haldusasjas

3-16-948

7(7)

nr 3-08-1855 on kohus tuvastanud, et vastustaja on peatanud kasutusloa menetluse kuni

detailplaneeringu kehtestamiseni ning seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kuna ehitusloaga nr

115 seonduv tuleb lahendada detailplaneeringu menetluses (mida Pärnu linn menetlebki), siis

on olnud jõustunud kohtuotsustega kooskõlas Pärnu linnavalitsuse 20.04.2016 otsustuses

võetud seisukoht, et ehitusõiguse küsimuse saab lahendada pärast detailplaneeringu

kehtestamist. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta detailplaneeringu menetluses.

13. Eelnevat kokku võttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus, millega

jäeti kaebus rahuldamata, muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS §

108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109

lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)