2-15-17842/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-17842

Kohtuasi

KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila

Talu) avaldus Piimandusühistult E-Piim teabe

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.11.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi

Päivila Talu, registrikood 10210980), esindaja

vandeadvokaat Alar Eiche

Puudutatud

isik

Piimandusühistu

E-Piim

(registrikood 10260498), esindaja vandeadvokaadi

abi Sandra-Kristin Noot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 23.11.2017 määrus muutmata.

2. Jätta KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu) määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU, avaldaja) esitas 26.11.2015 Pärnu

Maakohtule avalduse Piimandusühistu E-Piim (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada

puudutatud isikut esitama avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest

arvates kõik puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute otsused ning juhatuse ja

nõukogu otsused koos protokollidega alates 01.08.2013. Samuti palus avaldaja kohustada

puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest

arvates kirjalikult teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega

äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 23.03.2016 kohtuistungil täpsustas

avaldaja oma nõuet ja palus esitada taotletud protokollid, mis on koostatud alates 01.08.2013

kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 lahendi jõustumiseni ehk ajal, mil avaldaja oli ühistust

ebaseaduslikult välja arvatud.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 29.04.2016 avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isiku

juhatust andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku

üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad ühe nädala

jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut

esitama avaldajale alates 01.08.2013 toimunud puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse

koosolekute protokollid koos lisadega, samuti nõude kohustada puudutatud isikut andma

avaldajale teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi

õigusteenusele kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793, jättis maakohus

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.07.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse

rahuldamata.

Määruskaebemenetlusega

seotud

menetluskulud

jättis

ringkonnakohus avaldaja kanda.

4. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse osaliselt ja saatis

ringkonnakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et menetluskulud

jaotatakse ja määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 ja § 174

lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.02.2017 maakohtu 29.04.2016 määruse osaliselt, s.o

osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse.

Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldas avaldaja taotluse tervikuna

ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määrus jõustus, kui Riigikohus keeldus

03.05.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest.

6. Avaldaja esitas 25.05.2017 taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud vastavalt

23.03.2016, 24.03.2016, 13.06.2016 ja 21.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirjadele, s.o

kokku 5 937 euro ulatuses (1 952 + 675 + 1 655 + 1 655). Puudutatud isiku hinnangul olid

avaldaja menetluskulud osaliselt põhjendamatult suured ja menetluskulude nimekirjades oli ka

kulusid, mis ei saanud jääda puudutatud isiku kanda. Lisaks oli avaldaja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendamatult kõrge.

Maakohtu määrus

7. Maakohus rahuldas avaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 807

eurot (käibemaksuta) ning viivise seadusjärgses määras alates maakohtu määruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja menetluskulu 5 937 eurot, millest riigilõiv 100

eurot, kautsjon 50 eurot, lepingulisele esindaja kulu 37,5 töötunni eest 5 625 eurot ning

sõidukulud 162 eurot. Põhjendatud menetluskulude hüvitist tuli vähendada 4 807 euroni.

Riigilõiv ja kautsjon on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulud. Avaldaja tasus avalduse

ja maakohtu määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu kooskõlas seadusega, s.t avaldaja

kulu riigilõivule 100 eurot (50 + 50) oli vajalik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitamisel

ringkonnakohtu määrusele tasus avaldaja kautsjoni 50 eurot. Kuivõrd Riigikohus määras, et

kautsjon tuleb tagastada KK kontole, ei saanud seda puudutatud isikult välja mõista.

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu kohtuväline

menetluskulu. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb hagita menetlustes esindajakulude

väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning et põhiliseks kriteeriumiks TsMS § 175

lg 1 järgi on lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldajat

esindas vandeadvokaat Alar Eiche. Kohus täheldas esmalt, et puudutatud isiku menetluskulud

ei saa olla aluseks avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuli hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht

olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt.

Avaldaja 23.03.2016 menetluskulude nimekirjas olevad kulud olid põhjendatud osaliselt.

Vähendada tuli toimingute sisu ja mahu arvestades esindaja põhjendatud ajakulu 09.02.2016

kohtu poolt e-toimikus avaldatud dokumentidega tutvumiseks ja kliendile tutvustamiseks 1,2

tunnilt 0,5 tunnini. Muud nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas

märgitud esindaja ajakulu oli kokku põhjendatud 10,9 tunni ulatuses. Täiel määral oli

põhjendatud

24.03.2016

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

toiming

23.03.2016

kohtuistungil osalemiseks (4,5 tundi).

13.06.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepinguline esindaja osutanud kliendile

õigusteenust 10,7 tundi. Osaliselt oli põhjendamatu kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse

koostamise ajakulu 7,9 tundi, sest osa määruskaebuse tekstist kordas avaldaja varasemates

menetlusdokumentides kajastatud ja ei olnud eluliselt usutav, et kõrget kvalifikatsiooni omaval

avaldaja esindajal kulus sedavõrd kaua aega kohtupraktikaga tutvumiseks. Seega oli

kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. Muud

nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas märgitud esindaja ajakulu oli

põhjendatud 7,8 tunni ulatuses.

Avaldaja 21.11.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepingulise esindaja ajakulu

nimekirjas märgitud toimingute tegemiseks kokku 10,7 tundi. Täiel määras oli põhjendatud

18.07.2016 kliendiga õigusliku positsiooni kujundamise ajakulu 0,1 tundi. Osaliselt oli

põhjendamatu ajakulu ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse analüüsimiseks ja kliendile

selgitamiseks. Selleks ei saanud kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (1,2 tunni asemel).

Arvestades argumentide korduvust, oli Riigikohtule adresseeritud määruskaebuse koostamise

põhjendatud ajakulu 4,5 tundi, mitte 5,5 tundi. Arvestades dokumendi mahtu ning esindaja

pädevust ja suuri kogemusi, ei saanud avaldaja määruskaebusele esitatud vastusega tutvumiseks

kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (taotleti 1,9 tundi). Osaliselt oli ka põhjendatud

21.11.2016 seisukoha esitamine puudutatud isiku 07.11.2016 vastusele, s.o 0,5 tunni ulatuses

(taotluses oli 1,2 tundi). Kulu tuli vähendada, arvestades avaldaja sisuliste vastuväidete mahtu.

Seega oli 21.11.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja õigustoimingute

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,1 tundi. Kokku oli avaldaja neljas menetluskulude

nimekirjas märgitud lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 30,3 tundi.

Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot oli arvestades õigusteenuse kõrget kvaliteeti mõistlik

ja põhjendatud ning vastas turu keskmisele hinnale. Seega oli põhjendatud lepingulise esindaja

tasu ilma käibemaksuta 4 545 eurot (30,3 x 150).

TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste sõidukulud. Kuivõrd

kohtuistung toimus piirkonnas, kus nii avaldajal kui tema lepingulisel esindajal puudus elu-

ja/või tegutsemiskoht oli nii avaldaja kui tema lepingulise esindaja sõidukulu vajalik ja

põhjendatud. Arvestades justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ p-s 17 (kulu

tekkimise ajal kehtinud redaktsiooni p-s 54) määratud hüvitatava sõidukulu suurust (0,3 eurot

iga läbitud kilomeetri kohta), kuulus sõidukulu hüvitamisele arvestusega 0,3 eurot kilomeetri

kohta, s.o kokku 162 ((180+360) x 0,3) eurot.

Seega tegi avaldaja menetluses põhjendatud kulutusi kokku 4 807 eurot (riigilõiv 100 eurot,

lepingulise esindaja kulu 4 545 eurot, sõidukulu 162 eurot). Nimetatud summalt tuli TsMS

§ 177 lg 2 alusel välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Avaldaja määruskaebus

8. Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, v.a kautsjoni väljamõistmata jätmise osas.

Avaldaja palus teha uue lahendi, millega avaldus täies ulatuses rahuldada.

Kohus vähendas menetluskulusid meelevaldselt ja jättis lahendi tegemisel arvestamata,

missuguses õiguslikus situatsioonis oli avaldaja menetluse alustamisel. Nimelt oli ta ebaõigesti

ühistust välja arvatud ja talle keelduti seadusevastaselt teabe andmisest. Pärast ringkonnakohtu

lahendi jõustumist selgus nõutud dokumentidega tutvumisel, et ühistu juhatus oli üldkoosolekul

viibinud inimestele valetanud, öeldes, et puudutatud isik oli tasunud avaldaja ebaseaduslikku

väljaarvamist nõustanud puudutatud isiku lepingulistele esindajatele 12 876 eurot, kuigi

tegelikult tasuti 24 235 eurot. Lisaks pidi puudutatud isik kinni maksma avaldaja

menetluskulud.

09.02.2016 kohtu poolt e-toimikus avaldatud dokumentidega tutvumise ja kliendile

tutvustamise ajakulu 1,2 tundi oli põhjendatud täies ulatuses. Avaldajal oli õigus tutvuda

materjalidega. Samuti oli õigusnõustaja kohus selgitada kliendile materjale ja vastata kliendi

küsimustele mahus, et klient oleks olukorrast teavitatud ning mõistaks dokumentide sisu. Täiel

määral oli ka põhjendatud esindaja ajakulu kohtupraktikaga tutvumiseks ja 16.05.2016

määruskaebuse koostamiseks. Menetluse sisu oli tavapäratu, avaldaja pidi õiguste kaitsmiseks

läbi käima kõik kohtuastmed ja sai õiguse alles teisel ringil. Pealegi ei olnud dokumendi sisu

identne eelmiste dokumentidega. Ebaõige oli vähendada põhjendatud esindaja ajakulu

ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse analüüsiks ja kliendiga õigusliku positsiooni

kujundamiseks. Avaldajal oli õigus oma õiguste kaitsel olla täielikult teadlik õiguslikust

olukorrast.

01.08.2016 Riigikohtule esitatud määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu oli 5,5 tundi,

mitte 4,5 tundi. Asjaolu, et p-d 1-13, 24-25 ja 36 kattusid peaaegu tervikuna varasemalt

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgituga, ei olnud piisav argument. Siinkohal tuli

arvestada ka sellega, et Riigikohus tühistas avaldaja ja tema õigusnõustaja koostöö tulemusel

valminud määruskaebuse alusel kohtuotsused. Puudutatud isiku määruskaebusele 07.11.016

esitatud vastusega tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu oli põhjendatud tervikuna. Väär

oli ka kohtu seisukoht, et Riigikohtule esitatud vastuse ajakulu oli põhjendatud 0,5 tunni

ulatuses reaalselt kulunud 1,2 tunni asemel. Kohtu seisukoht oli paljasõnaline ja ebamõistlik.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja

määrus muutmata.

Edasine menetluse käik

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab,

et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja vähem kui 5 887 eurot, s.t vaidlus hõlmab

1 080 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et puudutatud isik maakohtu määrust ei

vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles mõisteti puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja 4 807 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

määrust vaidlustatud osas.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-

115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa

ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks

rohkem/vähem aega kui oli menetlusosaliste hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab

maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude

hüvitamise otsustele piiratuks.

Praegusel juhul on avaldaja määruskaebuses väitnud vaid, et maakohus vähendas

põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid.

Tegelikkuses olid menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute läbiviimiseks kulunud

aeg põhjendatud täies ulatuses ja seda ei tohtinud vähendada. Esmalt märgib ringkonnakohus,

et seadus ei näe ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. Määrusest nähtuvalt

kontrollis ja analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega avaldaja esindaja töö mahtu ning

jõudis tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire

ületamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Seega puudub

ringkonnakohtul võimalus sekkuda maakohtu diskretsiooni teostamisse.

Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus, et menetluskulude

hüvitise vastaspoolelt väljamõistmise korral on kohtul kohustus hinnata mh, kas lepingulise

esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Siinkohal saab kohus arvesse võtta nii

objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, mis võisid lepingulise esindaja ajakulu menetluses

mõjutada (nt menetlusdokumentide kattuvust, läbitud kohtuastmete arvu, asja keerukust,

kohalduvate õigusaktide hulka, menetlusõiguste kuritarvitamist jne). Samas ei ole õige võtta

põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu hindamisel arvesse asjaolu, kui oluline oli asja

lahendus menetlusosaliste jaoks ja kas menetlusosaliste eetiline pale oli rikkumata. Kohus

lähtub eeldusest, et advokaat kohtleb ülesande täitmisel kõiki isikuid võrdselt ja osutab

õigusteenust kõikidele klientidele parimal võimalikul viisil. Seoses viimase kaebuse esitaja

väitega märgib ringkonnakohus, et kohtul on kohustus lahendit põhjendada, mitte lahendis

kajastatud

kohtu

siseveendumust

tõendada.

Menetluses

on

tõendamise

kohustus

menetlusosalistel (TsMS § 5 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing