2-17-3492/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-3492

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Kohtuasi

OÜ Adrapõld avaldus OÜ Lõuna Farm pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.K.Kattoasennus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja: T.K.Kattoasennus OÜ (registrikood

12680589), seaduslik esindaja Priit Janu

Puudutatud isik: OÜ Lõuna Farm (registrikood

12511444), ajutine pankrotihaldur Kristo Teder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 18. detsembri 2017 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta T.K.Kattoasennus OÜ

kanda.

4. Puudutatud isikul määruskaebemenetluse kulude puudumise tõttu jätta kulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. T.K. Kattoasennus OÜ esitas 14.11.2017 Harju Maakohtule taotluse, milles palus

vabastada ametist OÜ Lõuna Farm likvideerija Kristo Tederi ja määrata puudutatud isiku

uueks likvideerijaks Priit Janu või likvideerija kohtu äranägemisel.

2. Taotluse kohaselt lõppes puudutatud isiku pankrotimenetlus 22.08.2017 pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Maakohtu määrusega kohustati ajutist pankrotihaldurit

Kristo Tederit likvideerima puudutatud isik likvideerimismenetluseta. Likvideerija esitas

03.11.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale taotluse puudutatud isiku registrist

kustutamiseks ja likvideerija ametist vabastamiseks. Likvideerija lisas

kustutamisavaldusele kinnituse, et puudutatud isik ei osale Eestis poolena üheski

käimasolevas kohtumenetluses. Registriosakond peatas kustutamismenetluse, kuna

puudutatud isik osaleb poolena käimasolevates kohtumenetlustes. Likvideerija oli sellest

teadlik. Likvideerija esitas registriosakonnale valeandmeid.

3. Ajutine pankrotihaldur peaks oma kohustusi täitma seadusest tulenevalt ja hoolsalt.

Likvideerija esitas pahauskselt registriosakonnale kustutamisavalduse ja kinnituse

eesmärgiga viia kohus eksitusse, äriühing põhjendamatult registrist kustutada ning seeläbi

likvideerija kohustustest vabaneda.

4. Puudutatud isiku registrikaardil on kehtiv kommertspandikanne. Ettevõtjat ei või

äriregistrist kustutada enne kommertspandi kustutamist, milleks on vajalik

kommertspandipidaja nõusolek. Puudutatud isiku registrist kustutamise eeldusena tuleb

lõpetada kohtumenetlused ja üle anda kommertspandileping vastavalt puudutatud isiku ja

avaldaja ühinemislepingule. Ühinemismenetlus ei ole vastuolus likvideerimise

eesmärgiga. Likvideerija väldib ühinemislepingu sõlmimist.

Puudutatud isiku seisukohad

5. Puudutatud isik palus jätta taotluse läbi vaatamata.

6. Ajutist haldurit likvideerija ülesannetes kohustati likvideerima puudutatud isik kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Likvideerimismenetlust oleks võinud jätkata õigustatud isiku taotlusel ja kohtu poolt

määratud summa kohtudeposiiti tasumisel. Taotluse esitaja ei ole likvideerimismenetluse

pikendamise võimalust kasutanud.

7. Pankrotimenetluse raugemisel ilma pankrotti välja kuulutamata ei sekku ajutine haldur

kohtumenetlustesse, likvideerib puudutatud isiku ilma likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse isiku registrist kustutamiseks. Puudutatud isiku kustutamisel lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata. Muud mõistlikud võimalused olukorra lahendamiseks

puuduvad. Kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata,

siis on kohtu poolt tuvastatud, et puuduvad vahendid jätkata või muul viisil tegeleda

aktiivsete kohtumenetlustega. Mõistlikul viisil ei saa eeldada, et haldur peaks

menetlustega jätkama, kui selleks puuduvad rahalised vahendid.

8. Likvideerija esitab taotluse äriühingu registrist kustutamiseks ettevõtjaportaalis. Portaal

lisab portaali poolt genereeritud taotlusele automaatselt teksti, mille kohaselt ajutine

haldur kinnitab, et puudutatud isik ei osale üheski kohtumenetluses. Ajutise halduri

hinnangul ei ole sellise kinnituse lisamine põhjendatud ja ettevõtjaportaal vajab selles osas

täiendamist.

9. Kommertspandikanne ei ole takistuseks puudutatud isiku registrist kustutamisele, kui

puudutatud isiku pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata,

kuna sellisel juhul puudub eelduslikult vara, mis võiks olla kommertspandiesemeks.

Puudub vajadus võtta kommertspandipidajalt nõusolek kommertspandi kustutamiseks,

sest sellel puudub sisuline tähendus. Kommertspandikanne on sisutühjaks muutunud ka

siis, kui taotluse esitaja ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti või

esitanud taotlust likvideerimisaja pikendamiseks.

10. Ajutisel halduril puudub likvideerijana kohustus sõlmida ühinemisleping. Puudutatud isik

täitis pankrotiavalduse menetluses enda teabeandmise kohustust valikuliselt. Ebaselge oli

puudutatud isiku kohustustesse ja varadesse puutuv. Ühinemislepingu sõlmimisel rikuks

ajutine haldur enda hoolsuskohustust, kui ta kinnitab andmeid puudutatud isiku varade ja

kohustuste osas, mille tegelik seis on ebaselge.

Maakohtu määrus

11. Maakohus jättis taotluse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub taotluse

esitamiseks menetluslik alus. Likvideerimine toimub pankrotiseaduse alusel, mille

kohaselt on likvideerimine tehtud ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile ning see toimub

likvideerimismenetluseta. Nimetatud juhul ei näe seadus ette võimalust vabastada ajutist

haldurit likvideerija ülesannetest. Huvitatud isikud, sh taotluse esitaja, ei tasunud

pankrotimenetluse jätkamiseks nõutud summat kohtu deposiiti. Seega tuleb juriidiline isik

likvideerida likvideerimismenetluseta. Puudutatud isiku suhtes pooleliolevate

kohtumenetluste jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid.

Määruskaebus

12. Taotluse esitaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada

likvideerija ametist ja määrata uus likvideerija.

13. Maakohtu määrusest ei selgu taotluse läbi vaatamata jätmise alus, mistõttu on raske anda

hinnangut määruse seaduslikkusele.

14. Taotluse menetlemiseks, likvideerija vabastamiseks ja uue likvideerija määramiseks

annavad aluse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 7 ja äriseadustiku (ÄS) §

207 lg 2. Taotluse esitaja on puudutatud isiku ainuosanikuna huvitatud isikuks likvideerija

tagasikutsumisel. Tal ei ole võimalik täita temale seadusega pandud kohustusi ilma

likvideerija vabastamise ja uue likvideerija määramiseta. Kui taotluse esitaja ei täida talle

pandud kohustusi, võib tal osanikuna tekkida vastutus kolmandatele isikutele tekitatud

kahju eest, sh võimalik avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluse seadustiku alusel.

Puudutatud isiku varasema osaniku ja juhatuse liikme suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus.

15. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on menetluses nr 2-17-14370 taotluse esitaja

kaebeõigust pigem jaatanud. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei ole võimalik

raugemise korral likvideerija ülesandeid täitma määrata lisaks ajutisele haldurile teisi

isikuid.

16. Taotluse esitaja võttis puudutatud isiku ainuosanikuna vastu otsuse puudutatud isiku ja

taotluse esitaja ühinemismenetluse läbiviimiseks ning puudutatud isiku registrist

kustutamiseks. Mõjuvaks põhjuseks likvideerija tagasikutsumiseks on asjaolu, et

likvideerija keeldus koostööst ja taotluse esitajal puudub võimalus seadusest tulenevaid

kohustusi likvideerija osavõtuta täita.

17. Puudutatud isikul on vara. Puudutatud isiku registrist kustutamisel tuleb läbi viia täiendav

ja sisuline likvideerimine. Kuna likvideerija on likvideerimisel sisuliselt tegevusetu, on

mõistlik ja vajalik likvideerija vabastamine ja uue likvideerija määramine.

18. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjali ja määruskaebusega, leiab et kaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel

osaliselt määruse põhjendusi.

21. Õige on määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole määruses viidanud, millisel

õiguslikul alusel jättis kohus taotluse läbi vaatamata. Selles osas täiendab ringkonnakohus

maakohtu määruse põhjendusi.

22. Maakohus märkis taotluse läbivaatamata jätmisel õigesti, et pankrotiseadus ei sätesta

võimalust vabastada ajutine haldur likvideerija ülesannetest, kui võlgniku

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu ja likvideerimine toimub PankrS § 29 lg 8

alusel likvideerimismenetluseta. Asjaoludest ja määruse põhjendustest nähtuvalt pidas

maakohus taotluse läbi vaatamata jätmise alusena silmas TsMS § 423 lg 2 p 2, mille

kohaselt võib kohus jätta taotluse läbi vaatamata, kui see ei ole esitatud taotleja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või

kui taotlusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis nimetatud

sättele ekslikult viitamata.

23. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on juba tsiviilasjas nr 2-17-14370 tehtud

lahendites taotlejale selgitanud, et pankrotiseadus ei näe ette võimalust määrata

pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu likvideerija ülesandeid täitma lisaks

ajutisele haldurile teisi isikuid. Selles tsiviilasjas keeldus maakohus taotleja analoogilist

taotlust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja ringkonnakohus jättis maakohtu

määruse muutmata. Asjaolu, et ringkonnakohus andis selles tsiviilasjas tehtud lahendis

taotleja väidetele ka sisulise hinnangu, ei tähenda seda, et kohus pidas PankrS § 29 lg 8

alusel toimuva juriidilisest isikust võlgniku likvideerimismenetluseta likvideerimise korral

võimalikuks määrata ajutise halduri asemel likvideerijaks teisi isikuid, nagu taotleja

ekslikult leiab.

24. Kuna ringkonnakohus kontrollib antud juhul taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendatust,

jätab ringkonnakohus hinnangu andmata taotluse esitaja etteheidetele likvideerija tegevuse

kohta.

25. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel taotluse esitaja kanda. Puudutatud isik määrusekaebemenetluses ei

osalenud ja seega ei ole tal määruskaebemenetluses kulusid tekkinud, mistõttu

ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra.

Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)