2-11-9197/177 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-9197

Tsiviilasi

OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagi XX (X) vastu 31 955,82 euro

väljamõistmiseks ja YY (Y) vastu 31 955,82 euro

väljamõistmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. novembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad): XX ja YY

Vastustaja (hageja): OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis)

pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 7. novembri 2017 määrus tühistada osas, millega määrati hageja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa suurem kui 16 369 eurot ning

mõisteti kummaltki kostjalt välja 5 729,15 eurot ületav summa ja sellelt viivis.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja taotlus põhjendatud ja

vajalike menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 16 369 eurot ületavas

summas ning kummaltki kostjalt 5 729,15 eurot ületava summa ja sellelt viivise

saamiseks. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Rahuldada hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

2. Määrata OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihalduri põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruseks maa- ja apellatsioonikohtu menetluses kokku

16 369 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja XX kanda

35% (5 729,15 eurot), kostja YY kanda 35% (5 729,15 eurot) ja hageja enda 30%

(anda 4 910,70 eurot).

3. Mõista kostjalt XX-lt (X, isikukood XXXXXXXXX) OÜ Lepa Kaubakeskus

(pankrotis) pankrotivarasse pankrotihaldur Kalev Mägi menetluskulude

hüvitamiseks 5 729,15 eurot.

2 (5)

4. Mõista kostjalt YY-lt (Y, isikukood XXXXXXXXXXX) OÜ Lepa Kaubakeskus

(pankrotis) pankrotivarasse pankrotihaldur Kalev Mägi menetluskulude katteks

5 729,15 eurot.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb YY-l ja XX-l tasuda OÜ-le

Lepa Kaubakeskus (pankrotis) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihaldur (hageja) esitas 7. märtsil 2011 Pärnu

Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu eesmärgiga saada kummaltki kostjalt

pankrotivarasse 31 955,82 eurot.

2. Põhivaidlus lahenes Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017 otsusega, millega hagi

osaliselt rahuldati. Sama otsusega jaotati menetluskulud selliselt, et hageja menetluskuludest

maa- ja apellatsioonikohtus jäid 35% kummagi kostja kanda ning 30% hageja enda kanda.

Kostjate menetluskulud jäid kõik nende endi kanda.

3. Hageja esitas põhivaidluse kestel menetluskulude nimekirjad kokku summas 29 233,03 eurot:

 maakohtule 24. märtsil 2016 summas 25 673,03 eurot;

 ringkonnakohtule 11. jaanuaril 2017 summas 3 560 eurot.

4. Kostjad vaidlesid maakohtu kulunimekirjale osaliselt vastu, aga avaldasid ringkonnakohtu

11. jaanuari 2017 istungil, et selle kohtuastme kulude osas neil vastuväited puuduvad.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 7. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotlused

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus maa- ja apellatsioonikohtu menetluses

on 19 162,37 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele jäi kummagi kostja kanda 35%

(6 706,83 eurot) ja hageja enda kanda 30% (5 748,71 eurot). Maakohus mõistis 6 706,83 eurot

kummaltki kosjalt hageja kasuks välja ja kohustas kostjaid tasuma sellelt summalt viivist.

6. Maakohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-test 1 ja 2, § 144

p-st 1 ja § 175 lg-st 1. Hageja esindaja vajalik ja põhjendatud tunnitasu määr on vastavalt

arvetes kajastatule 109 ja 130 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu menetluses tehtud

toimingud olid kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 97,97 t ulatuses, millele vastav tasu

on 10 678,73 eurot ( = 97,97 × 109). Ringkonnakohtus tehtud toimingud 12 t ulatuses olid kõik

vajalikud ja vastav tasu on 1 560 eurot ( = 12 × 130). Põhjendatud menetluskulu hulka kuulub

3 (5)

hageja tasutud riigilõivust 6 843,37 eurot ( = 4 793,37 eurot hagilt + 50 eurot hagi tagamiselt +

2 000 eurot apellatsioonkaebuselt). Lisaks olid põhjendatud ja vajalikud muud kulud

maakohtus summas 80,27 eurot. Hageja ei taotlenud käibemaksu hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Kostjad esitasid 6. detsembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada.

Esiteks ei nõustu kostjad hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraga 130 eurot, vaid kohane

tasumäär oleks 109 eurot. Hageja on kogenud pankrotihaldur, kellel eelduslikult peavad olema

õigusteadmised vähemalt sellises ulatuses, et esitada kohtusse korrektne ja seaduse nõuetele

vastav hagi ja ise ka kohtumenetluses osaleda. Hageja on menetlust venitanud, parandanud ja

täiendanud mitmeid kordi hagis esitatud nõuet ja asjaolusid, esitanud samu menetlusdokumente

korduvalt. Hagejale ega tema lepingulisele esindajale ei saanud õigusvaidlus olla keerukas.

Teiseks hindas maakohus hageja esindaja ajakulu liiga mahukaks. Selles osas kordavad kostjad

oma varasemaid vastuväiteid. Määruskaebuses leiavad kostjad, et ka ringkonnakohtu menetluse

ajakulu polnud põhjendatud, sest kaebus koosnes varasemate dokumentide mahakirjutustest.

Kolmandaks esitavad kostjad tasaarvestuse avalduse neilt välja mõistetud menetluskulude ja

kostja II väidetava vastunõudega. Kostja II esitas samal vastunõudel põhineva tasaarvestus-

avalduse hageja vastu kohe, kui jõustus põhivaidluse lahendanud otsus ja kordas seda

1. augustil 2017. Sellega tasaarvestas kostja II põhivaidluses rahuldatud hageja nõude oma

vastunõudega. Hageja sai avalduse kätte ega vastanud. Kuna kohtutäitur oli kostja II

korteriomandit asunud hageja nõudel juba sundvõõrandama, oli kostja II sunnitud

kohtuotsusega väljamõistetud summa tasuma, et vältida elukoha kaotust. Seega on kostjal II

endiselt 12 972,71 euro nõue hageja vastu, mille kostjad soovivad nüüd tasaarvestada hageja

menetluskulude hüvitise nõudega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. jaanuaril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väiteid ei anna alust vaidlustatud määrust muuta

ega tühistada. Küll aga tuleb vähendada hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summat

määruskaebuse väidetest sõltumata osas, mis puudutab hagilt tasutud riigilõivu.

10. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Vaidlustanud ei ole maakohtu

määrust osas, milles hageja taotlus jäi osaliselt rahuldamata.

Kostjad taotlevad vaidlustatud määruse tervikuna tühistamist. See järeldub kostjate soovist

kasutada summat 12 972,71 eurot tasaarvestuseks ja väidetest, millega nad vaidlustavad hageja

õigusabikulusid enam kui 440,95 euro ( = 2 × 6 706,83 – 12 972,71) ulatuses.

11. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse väiteid.

11.1 TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

4 (5)

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus hageja esindaja kulude ulatust ja tasumäära

hinnates diskretsioonipiire. Vaidlustatud määrus on kohaselt põhjendatud ja sellest nähtub,

kuidas maakohtu hinnangud kujunesid. Samuti on maakohtu seisukohad kooskõlas tsiviilasja

toimiku materjalide ja Riigikohtu senise praktikaga. Seetõttu ei ole kaebuse esimene ja teine

väide edukad.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostjad ei saa alles määruskaebuses tugineda väitele nagu ei

oleks hageja õigusabikulude maht ringkonnakohtus põhjendatud. Nimelt avaldas kostjate

esindaja ringkonnakohtu 11. jaanuari 2017 istungil, et kostjatel ei ole vastuväiteid vastustaja

menetluskuludele ja kohus nende põhjendatust kontrollima ei pea. Kuigi kohus määrab

menetluskulud kindlaks hagita menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele õigust laiendada

oma vastuväiteid vastaspoole kuludele alles kulude kindlaksmääramise määruse peale kaevates.

11.2. Kaebuse kolmas väide ei ole samuti edukas, sest kostja II ei saa sama nõuet panna

maksma kahes erinevas tasaarvestuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 sätestab, et võlasuhe (kohustus) lõpeb tasaarvestusega.

VÕS § 197 lg 2 esimene lause täpsustab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele

poolele. Kui kostjal II ka oli vastunõue hageja vastu, siis lõpetas kostja II tasaarvestus

2017. aasta suvel nii hageja nõude kostja II vastu kui ka tasaarvestuseks kasutatud vastunõude.

Sama nõuet ei saa nüüd kasutada menetluskuludele vastuvaidlemisel, sest see on VÕS § 186

p 2 järgi lõppenud.

12. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja

õiges summas riigilõivu.

12.1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja

riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu

on tasutud põhiseadusvastase sätte alusel (Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-6-16, p 12, ja selles viidatud 16. oktoobri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-12, p-d 20

ja 21).

Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 4 793,37 eurot, mis vastas alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva

riigilõivuseaduse § 57 lg-le 1 ja lisale 1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

10. aprilli 2013 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-27-12 tunnistati viidatud sätted põhiseadusega

vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 57 520,48 euro kuni 63 911,64 euroni tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4 793,37 eurot. Seega tasus hageja hagilt riigilõivu

põhiseadusvastase sätte alusel.

12.2. Kui hagilt tasuti riigilõiv põhiseadusvastase sätte alusel, siis tuleb kohtul menetluskulude

kindlaksmääramisel mh otsustada, milline oli põhiseaduspärane riigilõiv (Riigikohtu

13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 22, ja selles viidatud üldkogu

11. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2¹ lg 1

sätestab mh, et hagi esitamisel 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud

määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise

päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu

tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära

rohkem kui 50 eurot.

5 (5)

Põhivaidluse lõpetanud ringkonnakohtu otsuse järgi oli tsiviilasja hind kummagi kostja vastu

esitatud hagis 31 955,82 eurot. Nii põhivaidluse lõppemise kui ka käesoleval ajal kehtiva määra

järgi tuleks tasuda lõivu kummaltki hagilt 1 000 eurot ehk kokku 2 000 eurot. Sellises määras

lõivu tasus hageja ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Eeltoodust lähtuvalt määrab

ringkonnakohus hagilt tasumisele kuulunud põhiseaduspäraseks riigilõivuks samuti 2 000 eurot.

Selles ulatuses on hagilt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu, aga ülejäänud

osasumma 2 793,37 eurot ( = 4 793,37 – 2 000) mitte.

13. Kokkuvõtvalt kujunevad hagejale hüvitatavate ja tema enda kantavate menetluskulude

summad järgmiselt:

 hageja põhjendatud ja vajalikud

o õigusabikulud olid 12 238,73 eurot ( = 10 678,73 + 1 560);

o riigilõivu kulu 4 050 eurot ( = 2 × 2 000 + 50);

o muud kulud 80,27 eurot;

o kokku moodustab eelmise kolme taande summa 16 369 eurot;

 kumbki kostja peab hüvitama sellest summast 35% ehk 5 729,15 eurot;

 hageja kannab ise sellest summast ülejäänud 30% ehk 4 910,70 eurot.

14. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellega seoses muutub ka resolutsiooni punktide

numeratsioon, sest maakohus on ekslikult märkinud resolutsioonis kaks punkti numbriga 2.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5 ei ole vajalik, sest määruse saab menetlusosalistele kätte

toimetada ka ilma vastava korralduseta lahendi resolutsioonis.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm