2-16-16157/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16157

Tsiviilasi

AK ja RK hagi SM vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. novembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK ja RK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (määruskaebuse esitajad): AK ja RK, ühine

lepinguline esindaja Alvar Kaljurand

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): SM,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad solidaarselt hagejate kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

AK ja RK (hagejad) esitasid 26. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi SM (kostja) vastu

tahteavalduse andmiseks kohustamise ja kulude hüvitamise nõudes.

Hagejad esitasid 9. jaanuaril 2017 hagi uue redaktsiooni, milles palusid:

2 (4)

(1) kohustada

kostjat

andma

järgmise

sisuga

tahteavaldus:

kostja

nõustub

16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga Runtsi tee 22, 16. septembri 2016

katastriüksuse plaaniga Runtsi tee 24, 16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga

Väike-Kupja ja 16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga Kupja, samuti vastavate

piiriprotokollidega Runtsi tee 22, Runtsi tee 24, Väike-Kupja ja Kupja;

(2) välja mõista kostjalt pool tasutud katastriüksuste moodustamise tasust (450 eurot) ja

viivis kuni selle tasumiseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113.

Hagejad esitasid kohtu nõudel 19. oktoobril 2017 hagiavalduse täpsustuse ja formuleerisid oma

nõude (1) järgmiselt:

 kohustada

kostjat

andma

järgmise

sisuga

tahteavaldus:

kostja

nõustub

16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga Runtsi tee 22, 16. septembri 2016

katastriüksuse plaaniga Runtsi tee 24, 16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga

Väike-Kupja ja 16. septembri 2016 katastriüksuse plaaniga Kupja ning vastavate

piiriprotokollidega Runtsi tee 22, Runtsi tee 24, Väike-Kupja ja Kupja, samuti

olemasoleva sissesõidutee Runtsi üldkasutatavalt teelt Runtsi tee 22 maaüksusele

kasutamiseks andmisega Runtsi tee 22 igakordsele omanikule.

Endiselt palusid hagejad ka nõude (2) rahuldamist.

Kostja palus muu hulgas jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad ei toonud esile nõude

rahuldamise seisukohast olulisi asjaolusid ega selgitanud, kas tagastamismenetlus hagejate

taotletud viisil oleks üleüldse võimalik või seaduslik. Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja

käitumine rikuks hagejate õigusi. Kostja on selgitanud, et piiriprotokolli ja asendiplaani

allkirjastamine on takistatud pigem hagejate soovist kasutada kostja maad enda kinnistule

pääsemiseks. Kuna poolte suhted ei ole head, ei ole kostja huvitatud sellisest lahendusest. Piirid

on võimalik määrata ja maa tagastada selliselt, et mõlemale menetlusosalisele kuuluvatel

kinnistutel on tulevikus olemas juurdepääs avalikult teelt. Hagejad ei ole selgitanud, kas nende

poolt soovitud kinnistute registreerimine oleks üldse võimalik. Eeltoodust nähtuvalt ei ole

hagejad esitanud hagiavaldust oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagejad ei ole

tõendanud, et nende õigusi on rikutud või et õiguste rikkujaks oleks kostja.

Kostja palus ühtlasi keelduda hagejate täiendava nõude (kostja kohustamiseks olemasoleva

sissesõidutee Runtsi üldkasutatavalt teelt Runtsi tee 22 maaüksusele kasutamiseks andmisega

Runtsi tee 22 igakordsele omanikule) menetlusse võtmisest.

Samuti leidis kostja, et hagejate kulutuste hüvitamise nõue on alusetu ja tuleb jätta läbi

vaatamata või rahuldamata. Hagejad ei ole esile toonud, millest tulenevalt lasub kostjal

kohustus tasuda pool väidetavalt tasutud katastriüksuste moodustamise tasust ja hüvitada viivis.

Seega ei ole võimalik sellist nõuet õiguslikult lahendada ning selline nõue ei peaks omama ka

õiguskaitset.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 14. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata

hagejate nõude tahteavalduse andmise kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks ja lõpetas asjas

menetluse.

Ühtlasi keeldus kohus menetlusse võtmast hagejate täiendavat nõude kostja kohustamiseks

olemasoleva sissesõidutee Runtsi üldkasutatavalt teelt Runtsi tee 22 maaüksusele kasutamiseks

andmisega Runtsi tee 22 igakordsele omanikule.

Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt hagejate kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei

määranud.

3 (4)

Hagejate nõue tahteavalduse andmise kohustamiseks ja kulude hüvitamiseks tuleb jätta läbi

vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hagejad ei toonud

esile, millest tuleneb kostja kohustus hagejate poolt märgitud sisuga tahteavaldus anda. Poolte

vahel puudub leping, mille alusel saaks kostjat kohustada tahtevaldust andma ning hagejad ei

ole viidanud ka kostjat selliseks kohustamiseks kohustavale seadusele. Kohtu ette toodud

asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejate õigusi maa tagastamiseks takistanud.

Tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ei ole iseseisvaks aluseks nõusoleku andmisele.

Hageja nõuet ei ole võimalik lahendada ka asjaõigusseaduse § 129 alusel, kuna Kubja 4a

maaüksuse puhul ei ole tegemist kinnisasjaga. Samuti ei ole kulutuste nõuet võimalik rahuldada

ühelgi õiguslikul alusel. Hagejate poolt viidatud TsÜS § 63 ja VÕS § 63 lg 1 on asjakohatud.

Hagejate nõude kinnistule juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks menetlusse võtmisest

keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Juurdepääsutee määramise eelduseks on muu

hulgas kahe erineva kinnisasja olemasolu ja nõude esitamise õigus on kinnisasja omanikul.

Nimetatud tingimus ei ole täidetud ja hageja esitasid täiendav nõue ennatlikult.

MÄÄRUSKAEBUS

Hagejad esitasid 29. novembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad

panna poolte endi kanda. Ühtlasi soovivad hagejad kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

Hagejad märgivad, et nõude aluseks tuleb pidada TsÜS § 68 lg 5. Nad viitavad maakorraldus-

seaduse (MaaKS) §-le 31 ja maareformiseadusele (MaarS) ning Eesti Vabariigi omandireformi

aluste seadusele (ORAS), millest tulenevat kostjale kohustus (kindla sisuga) tahteavaldus anda.

Kahju hüvitamise nõude puhul viitavad hagejad MaaKS § 6 lg-le 1, millest tuleneb otseselt

teiselt subjektilt maamõõdutööde finantseerimise hüvitamise nõue.

Ka juurdepääsu nõude puhul tuginevad hagejad MaaKS-le ja ORAS-le ning leiavad, et

juurdepääsu ja selgete piiride määratlemine on omandireformi käigus võimalik.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. detsembril 2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3

tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole vaja kohtuistungit korraldada.

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Sarnaselt eeltoodud sättega võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi

piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

4 (4)

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hagejad tõlgendavad valesti TsÜS

§ 68 lg 5 olemust. Nimetatud säte loob üksnes formaalse nõudeõiguse aluse, mille kohaldamise

imperatiivseteks eeldusteks on kostja kohustus anda tahteavaldus, mis on kindlaks määratud

sisuga. Seega tuleb TsÜS § 68 lg-le 5 tuginemiseks kohtu ette tuua ka konkreetne säte või

lepinguline kohustus, millega hagejad sisustavad oma formaalse nõudealuse. Hagejate viidatud

MaaKS § 31, MaarS ega ORAS ei sätesta kostjale kohustust anda hagejate soovitud sisuga

tahteavaldust.

Samuti puudub kulutuste hüvitamise nõudel õiguslik alus. Hagejate viide MaaKS § 6 lg-le 1 on

asjakohatu, kuna hagejad ega kostja ei ole kinnisasja omanikud, vaid on õigustatud isikud

ORAS § 4 tähenduses.

Alusetu on ka hagejate etteheited maakohtule juurdepääsu nõude menetlemisest keeldumisel.

Hagejate viide MaaKS-le on asjakohatu, kuna maakohus lahendab tsiviilvaidlusi, mitte

haldusvaidlusi. Maakorralduse küsimused, sh omandireformi käigus juurdepääsutee

määramine ning kinnistu selged piirid, tuleb lahendada haldusmenetluses, mitte tsiviilvaidluse

raames.

Kuivõrd hagejad ja kostja ei ole kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud tähtaja jooksul suutnud

maa tagastamise tingimustes kokku leppida, tuleb MaaRS § 14 lg 1 ja § 12 lg 1² kohaselt

tagastada maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele. Erimeelsuste tekkimisel

kaasomandi valdamisel või kasutamisel, samuti kaasomandi lõpetamisel, saab kaasomanik

asjaõigusseaduse alusel pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks maakohtusse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

solidaarselt hagejate kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee

seda ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4).

TsMS § 372 lg 5 ja § 427 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm