2-18-709/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-709

Tsiviilasi

XX taotletud kohtuliku hüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmine (kinnistamisasi

nr 110276201750)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 27. detsembri 2017

kandemäärus nr 1550162017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 27. detsembri 2017 kandemäärus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus rahuldas 21. novembri 2017 määrusega (edaspidi „hagi tagamise määrus“)

XX (edaspidi „avaldaja“) taotluse tema võimaliku vastuhagi tagamiseks enne selle esitamist.

Avaldaja palus ja kohus määras hagi tagamise abinõuna kanda kinnistusraamatusse kohtulik

hüpoteek avaldaja kasuks summas 7 000 eurot kinnistule (korteriomandile), mis avaldaja väitel

on tema ja samas menetluses teise poolena osaleva abikaasa ühisvara.

2 (2)

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 8. detsembri 2017 määrusega tähtaja esitada kohtu-

täituri Õnne Pajuri (edaspidi „kohtutäitur“) nõusolek kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks.

Hagi tagamise määruses märgitud korteriomandi registriossa on kantud keelumärge kohtutäituri

ja sissenõudja kasuks, mistõttu ilma kohtutäituri nõusolekuta ei saa taotletud kannet teha.

3. Eelmises punktis osundatud puudust ei kõrvaldatud ja kinnistusosakond jättis

27. detsembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kinnistamisavalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUTES

4. Avaldaja palub 11. jaanuaril 2018 esitatud määruskaebuses kanda kohtulik hüpoteek

kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 7 p 1 kohaselt ei ole käesolevas asjas puudutatud isiku

nõusolek nõutav.

Lisaks ei ole kohtutäitur puudutatud isik KRS § 34¹ tähenduses. Korteriomand on avaldaja ja

abikaasa ühisomand. Kohtutäitur pani selle enampakkumisele abikaasa vastu esitatud nõude

täitmisele suunatud menetluses. Kõnealusele varale sissenõude pööramiseks olnuks vajalik

teise abikaasa (avaldaja) nõusolek, mida aga antud asjas ei ole.

Samuti jääb avaldajale arusaamatuks, miks on kohtutäitur algatanud enampakkumise vaid ühe

võlausaldaja nõude suhtes, kuigi tema menetluses on ka nt elatise nõue sama võlgniku suhtes.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

7. Maakohus on õigesti jätnud kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmata. Keelumärge

„lukustab“ kinnistusraamatu ja takistab mh järgnevaid hagi tagamisi (vt nt Riigikohtu

9. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 35). Kui keelumärkega soodustatud isik

(kohtutäitur) ei nõustu taotletava kande tegemisega, siis ei saa kinnistusosakond seda ka teha.

Puudutatud isik KRS § 34¹ lg 1 tähenduses on kohtuliku hüpoteegi taotluse korral kinnisasja

omanik, see tuleneb KRS § 34¹ lg 2 p-st 1. Järelikult pole kohtuliku hüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmiseks KRS § 34¹ lg 7 p 1 järgi vajalik omaniku nõusolek, aga

keelumärkega soodustatud isiku nõusolek on endiselt nõutav. Selliseks isikuks on mh

kohtutäitur (vt Riigikohtu 7. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 14).

Käesoleva kinnistamisasja raames ei saa lahendada vaidlust, kas täitemenetlus on algatatud

õigesti, milliseid nõudeid seal täidetakse ja kas kohtutäitur võis korteriomandi arestida.

8. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta

avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

9. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm