5-17-11/10 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51711

Otsuse kuupäev

1. veebruar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Kohtutäituri seaduse § 35 lg 2 p 15 koostoimes § 41 lgga 2

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 19. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 2171368

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada, et kohtutäituri tasu seaduse § 35 lg 2 p 15 on otsuse jõustumisest arvates

edasiulatuvalt põhiseadusega vastuolus ja kehtetu.

2. Lükata resolutsiooni esimese punkti jõustumine edasi kuni Riigikohtu üldkogu 25. jaanuaril

2018. a asjas nr 21517249 tehtud otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumiseni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võlgnik (hageja) esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule kohtutäituri (kostja) vastu hagi,

milles palus tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 171/2015/338 kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse sundtäitmise 500 eurot ületavas osas.

2. Tartu Maakohus asus seisukohale, et nõude summa, mis on aluseks kohtutäituri põhitasu

arvutamisele, tuleb leida lähtuvalt kohtutäituri tasu seaduse (KTS) § 41 lgst 2 ja põhitasu enda

suurus tuleb arvutada lähtuvalt KTS § 35 lg 2 pst 15. Kohtu arvutuste kohaselt tuli võlgnikul tasuda

kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 10 928 eurot 40 senti.

3. Arvestades sissenõudja ja võlgniku kokkulepet nõuet vähendada ning ühise taotluse esitamist

kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ehk nõude rahuldamist täitemenetluse väliselt, samuti

kohtutäituri tehtud üksikuid tulemusteta täitetoiminguid, kujutas niivõrd suure summa tasumise

kohustus endast kohtu hinnangul võlgniku jaoks põhiseaduse (PS) §s 32 sätestatud

omandipõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Seetõttu tunnistas kohus põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jättis kohaldamata KTS § 41 lg 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 pga 15 osas, milles nõude

summalt 319 601 kuni 383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte

rohkem kui 18 214 eurot ning sellest tulenevalt on kohustatud isikul täitemenetluse lõpetamisel enne

nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt kohustus tasuda kohtutäiturile pool menetluse

põhitasust. Põhiseaduspäraseks kohtutäituri põhitasuks määras kohus koos käibemaksuga

1500 eurot. See summa võttis kohtu hinnangul arvesse kohtutäituri töö tasulisust, tehtud toimingute

mahtu, vajadust katta osa büroo majandamise kuludest ja rakendada ristsubsideerimise põhimõtet.

Põhitasust tuli maha arvata kohtutäiturile juba laekunud osa.

5-17-11

4. Kokkuvõttes rahuldas kohus 19. juuni 2017. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise

lubamatuks osas, mis ületas 1178 eurot 73 senti.

5. Tartu Maakohtu otsus saabus Riigikohtusse 19. juunil 2017. 10. oktoobri 2017. a määrusega

peatas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selles asjas menetluse kuni Riigikohtu üldkogu

lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 21517249. Selles asjas kuulutas Riigikohtu üldkogu oma otsuse

25. jaanuaril 2018.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

6. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et vaidlusalused sätted ei riiva võlgniku omandipõhiõigust

ebaproportsionaalselt ja on põhiseadusega kooskõlas.

7. Õiguskantsleri hinnangul on vaidlusalused sätted vastuolus PS §ga 32, kuna need ei võimalda

vähendada tasumisele kuuluvat märkimisväärset summat ka juhul, kui kohtutäituri töö mahukus ja

keerukus on minimaalsed.

8. Justiitsminister asus seisukohale, et vaidlusalused sätted võivad olla põhiseadusega vastuolus

osas, milles need ei võimalda kohtutäituri põhitasu arvutamisel suuremate võlasummade puhul

lähtuda konkreetse täitemenetluse käigus tegelikult tehtud toimingutest.

9. Hageja arvates piirasid vaidlusalused sätted tema omandipõhiõigust põhiseadusega vastuolus

oleval määral.

10. Kostja leidis, et sätete kohaldamine konkreetses täiteasjas oli põhiseadusega kooskõlas.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

11. Kohtutäituri seaduse (RT I 2009, 68, 463; RT I, 08.07.2016, 1) § 35 lg 2 p 15 sätestab:

„§ 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad

[---]

(2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma

rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt:

[---]

15) nõude summalt 319 601–383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid

mitte rohkem kui 18 214 eurot;“

12. Kohtutäituri seaduse (RT I 2009, 68, 463; RT I, 08.07.2016, 1) § 41 lg 2 sätestab:

„§ 41. Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu

[---]

(2) Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist

kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab

sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata

jäänud summalt.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegiumil tuleb otsustada, kas põhiseadusega on kooskõlas regulatsioon, mis kohustas

hagejat tasuma 10 928 eurot 40 senti kohtutäituri põhitasu. Vaidlusaluse põhitasu leidis kohus

2(3)

5-17-11

KTS § 41 lg 2 alusel arvutatud nõude summale KTS § 35 lg 2 ps 15 vastanud põhitasu

KTS § 41 lg 2 alusel poole võrra vähendades.

14. Eeltoodut arvestades on KTS § 35 lg 2 p 15 asjassepuutuv säte ehk säte, mille põhiseadusele

vastavust Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2

kohaselt õigustatud kontrollima.

15. KTS § 41 lg 2 ei ole kolleegiumi hinnangul asjassepuutuv. Säte ei sisalda iseseisvat tasumäära.

See oli üksnes aluseks nõude summa leidmisele, mis võimaldas määrata konkreetse põhitasu, samuti

vähendada seda põhitasu poole võrra. Sätet tuli seega küll kohaldada lõplikult tasuda tuleva summa

arvutamisel, kuid hagejale soodsas suunas ja pärast seda, kui põhitasu suurus oli juba KTS § 35 lg 2

p 15 alusel paika pandud.

16. Mis aga puudutab KTS § 35 lg 2 p 15 vastavust põhiseadusele, siis Riigikohtu üldkogu tunnistas

25. jaanuari 2018. a otsuses asjas nr 21517249 põhiseadusega vastuolus olevaks ja otsuse

jõustumisest arvates edasiulatuvalt kehtetuks KTS § 35 lg 2 tervikuna. Üldkogu otsus hõlmas seega

ka praeguses asjas vaatluse all olevat KTS § 35 lg 2 p 15. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes viidatud

otsusele asjas nr 21517249, tunnistab kolleegium, et KTS § 35 lg 2 p 15 on otsuse jõustumisest

alates edasiulatuvalt põhiseadusega vastuolus ja kehtetu.

17. Otsuse jõustumise lükkab kolleegium Riigikohtu üldkogu viidatud otsuse punktis 87 esitatud

kaalutlustel edasi kuni üldkogu otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumiseni.

18. Täiendavalt märgib kolleegium Tartu Maakohtu otsuses sisalduva edasikaebamise korra kohta

seda, et kuna üldjuhul jõustub põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsus PSJKS § 58 lg 2

kohaselt kuulutamisest, siis hakkab ka apellatsioonitähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 632

lg 2 kohaselt üldjuhul kulgema Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse

kuulutamisest. Kui aga õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamise

otsuse jõustumine on PSJKS § 58 lg 3 alusel edasi lükatud, siis hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema

alates põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse

esitamise korral tuleb tsiviilasja lahendamisel lähtuda sel hetkel kehtivast õigusest.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Malle Seppik, Tambet Tampuu

3(3)