2-17-3250/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.02.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3250

Tsiviilasi

XX ja YY hagi HH vastu elatise suuruse muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

XX ja YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

XX apellatsioonkaebus 863,91 eurot

YY apellatsioonkaebus 863,91 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I (apellant I): XX (isikukood XXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hageja II (apellant II): YY (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hagejate seaduslik esindaja TT

Kostja (vastustaja): HH (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.11.2017

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada

hagi osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 18.11.2011 otsusega HH-lt XX ja YY kasuks välja

mõistetud elatise suurust alates 01.03.2018 järgnevalt:

2.1 Välja mõista HH-lt XX ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.03.2017

kuni 30.06.2017 summas 201.66 eurot; alates 01.07.2017 kuni 31.12.2017

summas 151,66 eurot; alates 01.01.2018 kuni 30.06.2018 summas 165 eurot

ja alates 01.07.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni 14.01.2020 summas 250

eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud elatise

miinimummäär, millest kostjal on õigus maha arvata 50 % perehüvitiste

seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 alusel makstavast lapsetoetusest, mis hageja

puhul on kuni 30.06.2018 70 eurot ja alates 01.07.2018 55 eurot.

2.2 Välja mõista HH-lt YY ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.03.2017

kuni 30.06.2017 summas 201.66 eurot; alates 01.07.2017 kuni 31.12.2017

summas 151,66 eurot; alates 01.01.2018 kuni 30.06.2018 summas 165 eurot

ja alates 01.07.2018 kuni YY täisealiseks saamiseni 22.03.2023 summas 250

eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud elatise

miinimummäär, millest kostjal on õigus maha arvata 50 % PHüvS § 17 lg

3 alusel makstavast lapsetoetusest, mis hageja puhul on kuni 30.06.2018 70

eurot ja alates 01.07.2018 55 eurot.

3 Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär ja/või riigi poolt makstavad toetused laste kasvatamiseks. Kostjal on õigus

otsuse täitmiseks küsida teiselt vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid

hagejatele makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta.

4 Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (Perekonnaseaduse § 100 lg 4).

5 Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 01.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse HH

(kostja) vastu elatise suuruse muutmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 18.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-

30314 kostjalt välja mõistetud elatis kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud

miinimummääras ehk 139,01 eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks kuni hagejate

täisealiseks saamiseni või nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hagejate

21-aastaseks saamiseni. Kostja maksis hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses

sätestatud miinimummääras kuni 31.01.2017, kuid lõpetas elatise maksmise alates

veebruarist 2017, põhjendades seda sellega, et tal on elatise ettemaks, kuna pidi

kohtuotsuse kohaselt maksma hagejatele elatist 139,01 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust,

et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on käesolevaks ajaks tõusnud kuni 235

euroni kuus ja kasvanud on ka laste ülalpidamiskulud võrreldes ajaga, mil tehti Harju

Maakohtu 18.11.2011 otsus, ning käesoleval ajal on kummagi lapse ülalpidamiskulud

520 eurot kuus, on põhjendatud kostjalt nõuda elatist seaduses sätestatud

miinimummääras.

3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras alates 01.02.2017 ning kuni hagejate täisealiseks saamiseni

või nende õpingute jätkamisel kuni laste 21-aastaseks saamiseni. Hagejad palusid

kohtuotsuses kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. Hagejad palusid

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hagejate ema katab laste igakuised kulutused vaatamata sellele, kas lapsed viibivad isa

juures või mitte. Kostja katab laste viibimisel isa juures vaid toidukulu.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt

leidis kostja, et juhul, kui elatist kohtuotsusega muudetakse tuleks tema kohustuseks

jätta laste ülalpidamisel 60 % Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast, sest lapsed viibivad tema juures 2,5 kuud aastas ja sel ajal täidab ta

vahetult ja vabatahtlikult oma laste ülalpidamise kohustust.

6. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust korrektselt. Seaduses sätestatud elatise

miinimummäär on liiga suur, sest ka Riigikohus on leidnud, et lapse ülalpidamiskuluks

kuus on põhjendatud 287 eurot (RKTKo nr 3-2-1-174-16), mis teeb kummagi vanema

panuseks 143,50 eurot. Antud summa on ligilähedane summale, mida kostja praegu

maksab. Hagejate poolt väidetud ülalpidamiskulud kuus kokku 1020 eurot on üle

paisutatud. Pealegi saab laste ema kõik riiklikud peretoetused, mis lastele ette nähtud

on.

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohtu 19.06.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda (TsMS § 162 lg 1).

8. Elatise suuruse muutmist reguleerivad TsMS § 459 lg 1 ja § 497. Kohtulahendiga

väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise

suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise

suurendamiseks esitada ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise

suurus.

9. Asjas puudub vaidlus, et: hagejad on kostja alaealised lapsed; lapsed elavad koos emaga,

kuid suhtlevad ka isaga, kuigi mitte täpselt kohtumääruse järgi, millega isa ja laste

suhtlemise kord kindlaks määrati; kostjalt on hagejate ülalpidamiseks välja mõistetud

elatis Harju Maakohtu 18.11.2011 otsusega 139,01 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks

saamiseni või nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hagejate 21- aastaseks

saamiseni; kostja maksis hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud

miinimummääras, kuid alates veebruarist 2017 ei ole kostja hagejate ülalpidamiseks

elatist maksnud, sest leiab, et on teinud elatise ettemaksu, kuna kohtuotsuse kohaselt

pidi ta elatist maksma 139,01 eurot kuus.

10. Formaalne alus elatise suuruse muutmiseks tuleneb asjaolust, et käesoleval ajal on

elatise miinimummäära vastavalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatule 235 eurot, mis on 95,99

eurot rohkem kui kostjalt on välja mõistetud. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb esmalt

kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis

olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt RKTKo 3-2-1-118-12 p 15 ja nr 3-2-1-165-13 p 15).

11. Arvestades, et hagejad väidavad, et hagejate ülalpidamiskulud on kasvanud võrreldes

2011. aastaga, mil esialgne elatis välja mõisteti, kontrollib kohus, kas hagejad on ka

nimetatud asjaolu tõendanud. 2011. aasta otsuses on kohus tuvastanud, et hagejate

ülalpidamiskulud kuus on järgmised: eluasemekulu 325 krooni ehk 20,77 eurot;

sidekulu 75 krooni ehk 4,79 eurot; söögiraha 1500 krooni ehk 95,87 eurot; riiete,

jalanõude, sporditarvete kulu 1190 krooni ehk 76,05 eurot; koolitarvete kulu 125 krooni

ehk 7,99 eurot; tervishoiu kulu100 krooni ehk 6,39 eurot; hügieenitarbed 50 krooni ehk

3,20 eurot; juuksur 70 krooni ehk 4,47 eurot; telefoni kasutamise kulu 100 krooni ehk

6,39 eurot; transpordikulu 100 krooni ehk 6,39 eurot; taskuraha 100 krooni ehk 6,39

eurot; kooli- ja või klassiüritustel osalemise kulu 50 krooni ehk 3,19 eurot; sünnipäeva

korraldamise kulu 200 krooni ehk 12,78 eurot; prillide ostmise kulu 83,40 krooni ehk

5,33 eurot; hageja II lasteaias käimise kulu 398,75 eurot ehk 25,48 eurot ja

kultuuriüritustel osalemise kulu 100 krooni ehk 6,39 eurot. Kokku luges kohus

põhjendatud hageja I ülalpidamiskuluks 4718,40 krooni ehk 301,56 eurot ja hageja II

ülalpidamiskuluks 4317,15 krooni ehk 275,92 eurot.

12. Käesoleva asjas väidavad hagejad, et nende ülalpidamiskulud koosnevad järgmisest.

Hagejal I eluasemekulust 142 eurot; toidurahast 134 eurot; transpordikulust 25 eurot;

sidekulust 10 eurot; tervishoiukulust, sh prillid 27 eurot; hügieenitarvete kulust 8 eurot;

koolikohustuse täitmise kulust 42 eurot; riiete ja jalanõude kulust 72 eurot ja muudest

püsikuludest 60 eurot, mis seisnevad prillide parandamise, kooli- ja koolivälistel

üritustel osalemise, sõprade sünnipäevadel käimise ja juuksuril käimise kulust. Hagejal

II eluasemekulust 142 eurot; toidurahast 134 eurot; transpordikulust 35 eurot; sidekulust

22 eurot; tervishoiukulust, sh prillid 27 eurot; hügieenitarvete kulust 10 eurot;

koolikohustuse täitmise kulust 18 eurot; riiete ja jalanõude kulust 72 eurot ja muudest

püsikuludest 60 eurot, mis seisnevad prillide parandamise, kooli- ja koolivälistel

üritustel osalemise, sõprade sünnipäevadel käimise ja juuksuril käimise kulust. Kokku

moodustavad hagejate väidetel nende ülalpidamiskulud kuus 520 eurot lapse kohta.

13. Kohus kontrollis hagejate poolt esitatud tõendite järgi, kas nende ülalpidamiskulud on

võrreldes esialgse elatise väljamõistmise ajaga suurenenud ning kas hagejate poolt

väidetud summas on nende ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, mis saaks olla

väljamõistetud elatise suurendamise aluseks.

14. Eluasemekulud on põhjendatud 59,83 euro ulatuses. Nimetatud kulu suurust tõendab

hagejate ema pangakonto väljavõte, mille kohaselt maksab ta keskmiselt KÜ-le XXX

korteriühistu poolt osutatavate ja vahendatavate kommunaalteenuste eest 207,03 eurot

kuus (tl 66) ja AS-le Starman nende poolt vahendatud teenuste eest 32,31 eurot kuus (tl

69-71). Kuna korteris elab peale hagejate ka nende ema ja täiskasvanud vend, tuleb

nimetatud kulud jagada 4-le inimesele. Kohtu hinnangul ei saa hagejate ema poolt

makstavat eluasemelaenu arvestada hagejate eluasemekuludena, sest eluaseme

omandiõigus on hagejate emal ja lapsed üksnes kasutavad ema eluruumi. Küll oleks

võimalik hagejate eluasemekulude kindlaks tegemisel arvesse võtta hagejate vajadust

eluruumi kasutada, mille ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme

kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, nagu

on märkinud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-69-13 p-des 16-23, kuid nimetatud

asjaolusid ei ole hagejad esile toonud ega ka vastavaid tõendeid esitanud, mis

kasutuseelise väärtust tõendaksid.

15. Toidukulud on põhjendatud 142 euro ulatuses. Nimetatud kulu on põhjendatud hagejate

kui kasvavate ja täisväärtuslikku toitu vajavate laste ülalpidamiseks, arvestades

toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ning ka seda, et lapsed vajavad mitmekesist

toitu, sealhulgas puuvilju, mahlu ning aegajalt ka maiustusi.

16. Transpordikulud on põhjendatud 25 euro ulatuses. Arvestades, et hagejad elavad Keilas

ja kostja Jõgevamaal, on hagejatel isa juures käimisega ka transpordikulud. Kuna

hagejate poolt esitatud bussi ja rongipiletitelt ei ole näha kellele need konkreetselt

ostetud on, kuid on näha, et piletid on ostetud sõiduks isa juurde (tl 93-97) ning ka

Harjumaal ei ole ühiskondlik transport tasuta, siis on nimetatud kulu põhjendatud.

17. Sidekulu on põhjendatud 15,47 euro ulatuses. Hagejad on esitanud kohtule AS Elisa

Eesti arved hagejate emale, millest nähtub, et hagejate ema tasub arveid nelja

mobiiltelefoni kasutamise eest ja 7 arve eest on ta tasunud keskmiselt teenusepakkujale

15,47 eurot iga numbri kohta.

18. Tervishoiu- ja hügieenikulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Arvestades asjaoluga, et

hagejatel on prillid ning üldteadaolevalt tuleb prille aegajalt uuendata, parandada,

vahetada, samuti, et meie kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, mille ravimiseks on

vaja osta ravimeid ja vitamiine ning inimesed hoolitsevad reeglina ka oma hügieeni eest

ja käivad juuksuris, on tegemist põhjendatud kuluga.

19. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on põhjendatud 20 euro ulatuses. Hagejatel on

vaja seoses koolikohustuse täitmisega osta kantseleitarbeid, raamatuid, töövihikuid,

samuti aegajalt võtta osa ka kooli ja/või klassi poolt korraldatavatest kultuuriüritustest,

millega kaasnevad kulutused.

20. Riiete ja jalanõude ostmise kulu on põhjendatud 50 euro ulatuses. Hagejad on küll

kasvueas, mistõttu vajab nende garderoob sagedasemat uuendamist, kui täiskasvanutel,

kuid, et riided ja jalanõud peavad tavaliselt vastu kauem kui ühe hooaja.

21. Vaba aja veetmisega seotud kulud on põhjendatud 40 eurot kuus. Arvestades asjaoluga,

et hagejad on 12. ja 15. aastased, nad veedavad vaba aega ka kodust väljas koos

sõpradega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, kinos ja/või teatris, söövad väljas

jne, on neil kulutused ka seoses nimetatuga.

22. Kõike

eeltoodut

arvestades

pidas

kohus

põhjendatud

kummagi

hageja

ülalpidamiskuluks kuus 392,30 eurot.

23. Arvestades asjaoluga, et kostja väidetel veedavad lapsed tema juures 2,5 kuud aastas ja

tema peab sel ajal lapsi üleval, kontrollib kohus, kas kostja nimetatud väited vastavad

tema enda poolt esitatud kalendri väljavõtte kohaselt tegelikkusele, sest Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 28.3 asunud seisukohale, et elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla muu hulgas ka see, et laps elab osa

ajast lahuselava vanema juures, kusjuures eeldada tuleb, et lahus elav vanem kannab

proportsionaalselt tema juures oldud ajaga laste ülalpidamiskulud ja vastupidist tuleb

tõendada, kuid ka elatise väljamõistmisel suuremas summas kui seaduses sätestatud

miinimum, tuleb eelpool nimetatud asjaolu arvesse võtta. Kostja poolt esitatud tõendi

kohaselt on hageja II olnud perioodil aprillist 2016 kuni aprillini 2017 isa juures 76

päeva ja hageja I 82 päeva. Kuna nimetatud perioodil oli kokku 396 kalendripäeva, on

hageja II olnud oma isa vahetul ülalpidamisel nimetatud perioodist 19,19 % (76 x 100

/ 396) ja hageja I 20,70 % (82 x 100 / 396).

24. Arvestades aga ka sellega, et hagejate poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi

kohaselt makstakse hagejate emale peretoetust hageja I eest 50 eurot ja hageja II eest

100 eurot ning hagejate ema on ka arvel puudega lapse toetuse saajana hageja I eest

summas 80,55 eurot, jäävad ema ja isa kanda hageja II ülalpidamiskuludest 292,30 eurot

(392,30 - 100) ja hageja I ülalpidamiskuludest 261,75 eurot (392,30 – 50 – 80,55). Kuna

kostja täidab hageja II ülalpidamiskohustustest vahetult 19,19 %, mis on 56,09 eurot

(292,30 x 19,19 / 100) kogu hageja II vanemate kanda jäävatest ülalpidamiskuludest ja

20,70 % hageja I ülalpidamiskuludest, mis on 54,18 eurot (261,75 x 20,70 / 100), peaks

kostja vanemate võrdse ülalpidamiskohustuse täitmise tingimustes tasuma laste

ülalpidamiseks elatist juurde hagejale II 90,06 eurot (292,30 / 2 – 56,09) ja hagejale I

76,70 eurot (261,75 / 2 - 54,18). Kuna kostjalt on Harju Maakohtu 18.11.2011 otsusega

hagejate ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 139,01 eurot, mis on rohkem, kui eelpool

nimetatu, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

25. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Koos

apellatsioonkaebusega

esitasid hagejad taotluse ka uute tõendite (artikkel

„Kettagolfarite sportlikud jõulud“, XXX korteri üürimaksed, Elroni rongipiletid, MTÜ

XXX õppemaks, väljavõte www.kv.ee kinnisvaraportaalist, Eesti Energia arved, Salva

Kindlustuse arved) vastuvõtmiseks. 20.08.2017 on hageja esitanud taotluse uute

tõendite (Elroni rongipiletid, bussipiletid, kinnaste ostutšekk, 19.05.2016 e-kiri)

vastuvõtmiseks.

26. Miinimumelatist taotledes ei pea hagejad tõendama enda vajadusi, kuna eeldatakse, et

vajaduste suurus on miinimumelatise määr (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17). Kohus on

jätnud arvestamata, et alates 18.11.2011 on kostja maksnud elatist igakuiselt vastavalt

seaduses sätestatud miinimummäärale kuni 01.02.2017, mil lõpetas lastele elatise

maksmise. Kui jätta arvestama asjaolu, et kostja ei ole lastele maksnud elatist juba 6

kuud ning võtta aluseks kohtuotsuses määratud summa 139,01 eurot, siis selle järgi

muutub laste tavaline elulaad oluliselt halvemaks võrreldes sellega kui nad saaksid

elatist miinimummääras (235 eurot kuus). Maakohus jättis hindamata asjaolu, et Harju

Maakohtu 18.11.2011 otsuse tegemise ajal oli kostja ennast töötuna arvele võtnud, aga

praegu on tal mitu töökohta.

27. Maakohus on asja lahendamisel arvestanud kostja paljasõnaliste väidetega ning lugenud

dokumentaalseks tõendiks kostja meenutusi selle kohta, millal ta lastega koos aega

veetis (kostja kalendermärkmik). Kostja kohtumised lastega ei ole toimunud sellises

mahus, nagu kostja seda väidab. Lapsed käivad maal vanaema juures põhiliselt

suvavaheajal.

28. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise

vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse

vajaduste rahuldamiseks. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad

eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad

vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate

juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või

kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele,

huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures

laps on (RKTKo nr 3-2-1-35-17 p-d 23.2, 23.3ja 24). Hagejad esitasid kohtule tõendid

selle kohta, millised kulud tuleb maksta laste emal olenemata sellest, kus lapsed

viibivad. Kostja ei ole tõendanud ühegi kulu katmist, mis tal on tekkinud seoses laste

viibimisega tema juures. Kostja katab vaid laste toidukulu. Hagejad toovad välja, et

tegelikult viibivad lapsed maal vanaema juures, mitte isa juures Tartus. Lapsed näevad

isa maal viibimise ajal harva. Õiglane ei ole laste toidukulu arvelt elatise vähendamine

alla miinimumi, sest miinimumelatises ongi juba arvestatud, et lapsed veedavad mingi

osa ajast isaga. Maakohus on jätnud hagejate tõenditega arvestamata kulude katmise

kohta ning ei ole kostjalt nõudnud vajalikke tõendeid temapoolsete kulude katmise

kohta.

29. Maakohus ei ole ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel õiglaselt hinnanud esitatud

tõendeid kulude kohta. Kuna kohtuistungil oli jutuks, et miinimumelatist taotledes ei

pea laste vajadusi tõendama, siis kohtuistungil ei arutatud, millest täpselt hagejate

vajadused koosnevad ja kas need on õigustatud. Samuti ei selgitanud kohus istungil, et

hagejatelt palutakse kõikide kulude tõendamist. Maakohus on hagis esitatud vajadusi

meelevaldselt vähendanud. Ka kostja väitis kohtuistungil, et ei vaidle vastu, et laste

kulud on tõusnud. Hagejad esitavad koos apellatsioonkaebusega tõendid kulude kohta,

mida ei ole asja lahendades aluseks võetud. Kohus vähendas meelevaldselt hageja II

transpordikulu 25 euroni, kuigi hagejad olid tegeliku vajadusena näidanud 35 eurot,

mille sisse oli arvestatud hageja II Tallinnas koolis käimise transpordikulu. Samuti

vähendas kohus meelevaldselt hageja I koolikohustuse täitmise kulusid 20 euroni, kuigi

hagi esitades oli tegeliku vajadusena näidatud 42 eurot, mille sisse oli arvestatud hageja

I õppemaks YYY. Hageja I on riikliku nõustamiskomisjoni otsusega määratud

individuaalõppele. Riiete ja jalanõude põhjendatud kulu on 72 eurot. Jalanõud ja riided

võivad küll kesta rohkem kui ühe hooaja, aga neid ei ole võimalik enam järgmisel

hooajal kanda, kuna need jäävad väikseks. Samuti lõhub ja kulutab laps riideid tunduvalt

rohkem kui täiskasvanu.

30. Hagi esitades oli laste eluasemekulude hulka arvestatud ka laste eluasemeks oleva

korteri tegelikud kulud, kuna kasutuseelise väärtuse järgi oleksid kulud suuremad, kui

eluasemelaenu järgi arvestades. Apellatsioonkaebuse lisas on hagejad esitanud tõendi

www.kv.ee portaali väljavõttest, milles on toodud ainuke 3-toaline üürikorter Keilas,

kuna 4-toalisi kortereid üürida ei ole. Kasutuseelise väärtuse arvutamine (arvutatud

hetkel üürida oleva korteri korral) on järgnev. Hagejate ema korteri suurus on 84 m2,

sellest hagejate tubade suurused 12 m2 ja 18 m2, ühiskasutatava pinna suurus on 40 m2.

Üürikorteri suurus on 55 m2 ja üür on 360 eurot kuus, seega on 1 m2 hind 6,55 eurot.

Kasutuseelise väärtus hageja I toa puhul on 78,60 eurot kuus (12m2 x 6,55 eurot/m2).

Ühiskasutatava pinna pealt on kasutuseelis 65,50 eurot (40 m2 x 6,55 eurot/m2/4

inimest). Seega on hageja I kasutuseeliseks kokku 144,10 eurot, millest ühe

lapsevanema osa on 72,05 eurot. Kasutuseelise väärtus hageja II toa puhul on 117,9

eurot (18m2 x 6,55 eurot/m2) + ühiskasutatav pind 65,50 eurot. Seega on hageja II

kasutuseeliseks kokku 183,40 eurot, millest ühe lapsevanema osa on 91,70 eurot.

Eluasemelaenu pealt arvestades oleks aga kuluks hoopis 72 eurot (290 eurot /4 inimest

/ 2 kummagi lapsevanema osa).

31. Hagejad esitavad koos apellatsioonkaebusega lisakulutused, mille esitamist maakohus

ei nõudnud ja mida ei ole maakohtu otsuse tegemisel arvestatud. Hageja I

ülalpidamiskulud on seega järgnevad: eluasemekulud 142,75 eurot (KÜ-le XXX 207,03

eurot, AS Starman 32,31 eurot, AS Eesti Energia 28,24 eurot, pangalaen 294,58 eurot,

kodukindlustust 8,87 eurot), toiduraha 142 eurot, transpordikulu 25 eurot, sidekulu

15,47 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulud 40 eurot, koolikulud 48 eurot, riiete- ja

jalanõude kulu 72 eurot, vaba aja veetmise kulu 40 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja

I kulud ühes kuus kokku 525,22 eurot. Hageja II ülalpidamiskulud on järgnevad:

eluasemekulud 142,75 eurot, toiduraha 142 eurot, transpordikulu 40 eurot, sidekulu

15,47 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulud 40 eurot, koolikulud 20 eurot, riiete- ja

jalanõude kulu 72 eurot, vaba aja veetmise kulu 40 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja

II kulud ühes kuus kokku 512,22 eurot.

32. Kuigi maakohtus on pooled palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, jättis

maakohus menetluskulud hagejate kanda.

Vastustaja seisukoht

33. 12.10.2017 esitas kostja taotluse uute tõendite (Google Calendar väljavõtted)

vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul

on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.

35. Vaidlust ei ole selles, et kostjalt on Harju Maakohtu 18.11.2011 otsusega kummagi

hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 139,01 eurot kuus, kuid kostja maksis

elatist tegelikult seaduses sätestatud miinimummääras kuni jaanuar 2017. Alates

veebruarist 2017 lõpetas kostja elatise maksmise, kuna leidis, et elatise

miinimummääras maksmisega, mis on rohkem kui välja mõistetud 139,01 eurot kuus,

on ta teinud ettemaksu.

36. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas kostja alusetult elatise maksmise. Kohtuotsusega

elatise väljamõistmine kindlas summas ei tähenda, et isa ei võiks vabatahtlikult

suuremat elatist maksta. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega, mis kantakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja ei ole

kohtu ette toonud, et vanematel oleks olnud muu kokkulepe elatise maksmiseks.

Igakuuliselt lastele makstud elatist ei saa käsitleda elatise ettemaksuna.

37. Maakohus viitas õigesti elatise suuruse muutmist reguleerivatele sätetele (TsMS § 459

lg 1 ja § 497), kuid on teinud ebaõige järelduse, et puuduvad alused, mis annaksid õiguse

elatise suurust muuta.

38. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis annab lisaks lapse vajaduste

ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga

väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise

muutumisel. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse

muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-124-15,

p-d 11-13). Vaidlust ei ole selle üle, et elatise suurendamise hagi esitamise ajal 2017.

aastal oli elatise miinimummäär oluliselt tõusnud võrreldes esialgse elatise

väljamõistmisega 2011. aastal.

39. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või

igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad

vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis

ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel

kindlaks teha (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-13, p 22 ja nr 3-2-1-37-11, p 12).

40. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

miinimummäära. Sama lõike neljandas lauses on välja toodud näidisloetelu sellistest

mõjuvatest põhjusest, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et kostja on töövõimeline ning

tal ei ole teisi alaealisi lapsi.

41. Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohus on

otsuse nr 3-2-1-119-15 p-s 11 leidnud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut

arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades

kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui

asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul tõusetub küsimus

laste tegelike vajaduste hindamisest sellisel juhul, kui kohustatud vanema varaline

seisund ei võimalda miinimummääras elatist maksta. Vastasel juhul kehtib eeldus, et

lapse kasvatamiseks ja normaalseks arenguks kulub kahekordne elatise miinimummäär

ja pole põhjust hakata lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kärpima. Kuna

kostja ei tuginenud maakohtus sellele, et tema varaline seisund ei võimalda tal

miinimummääras elatist maksta, asus maakohus põhjendamatult hindama hagejate poolt

välja toodud vajadusi ja nende katmiseks tehtavaid kulutusi. Ringkonnakohus nõustub

hagejate väitega, et maakohus on hagis esitatud vajadusi meelevaldselt vähendanud.

42. Ringkonnakohtule jäi algselt mulje, nagu tugineks kostja ringkonnakohtus muuhulgas

ka sellele, et tal puudub materiaalne võimekus nõutud elatist maksta. Ringkonnakohus

selgitas sellest tulenevalt kostjale, et ta peab esile tooma kõik asjaolud, mis võimaldavad

kostja tegelikku majanduslikku olukorda hinnata. Kuna kostja tulu tuleb ettevõttest,

mida ta koos elukaaslasega peab, selgitas kohus, et kostjal tuleb ära näidata kogu

perekonna sissetulekud ja väljaminekud ning esitada vastavad tõendid. Ringkonnakohus

andis kostjale selleks tähtaja. Kostja seda võimalust ei kasutanud, vaid vastas

ringkonnakohtule, et tal ei ole ühtegi uut väidet ja ta ütles ainult, et ei suuda maksta üle

mõistuse suurt elatist. Õiglast elatist suudab ta maksta, see tähendab elatist, kus on

arvesse võetud laste isa juures viibimist ja ka seda, et osa laste vajadustest on kaetud

riiklike toetustega. Seadusega kehtestatud elatise miinimummäära ei saa iseenesest

pidada üle mõistuse suureks elatiseks. Sellest tulenevalt ei hinda ringkonnakohus kostja

materiaalset olukorda. Asjaolu, et kostjal on piisav materiaalne võimekus elatist maksta,

nähtub ka asjaolust, et kuni 01.02.2017 ei olnud kostjal miinimumelatise maksmisega

probleeme ning otsus elatist mitte maksta oli põhimõtteline.

43. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus laste isa juures viibimise arvestamist elatise suuruse

määramisel. Vaidlust ei ole selle üle, et laste alaline elukoht on ema juures, kes katab

laste põhilised vajadused, kuid lapsed käivad ka isa juures, kuigi mitte kohtumääruse

järgi, millega isa ja laste suhtlemise kord kindlaks määrati. Pooled esitasid oma

märkmed selle kohta, millistel aegadel on lapsed 2017. aastal isa juures olnud, millest

nähtub, et X viibib isa juures keskmiselt 28 % ajast ja Y 16 % ajast. Kui laps viibib

lahus elava vanema juures olulise osa ajast, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel

arvestada asjaoluga, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal,

mil laps selle vanema juures viibib. Kuid elatise suurust ei saa määrata üksnes selle

järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui

suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate

kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta

vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Laste ema on algusest peale olnud

seisukohal, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib kumbki laps isa juures, on tema

katnud kõik laste põhilised kulutused (eluasemele, riietele-jalanõudele, tervisele,

hügieenile, huviringidele, transpordile, koolile jne) ning kostja annab lastele ainult süüa

sel ajal, kui lapsed on tema juures. Seega pidi kohus tegema kindlaks, milliseid kulutusi

teeb kumbki vanem laste vajaduste rahuldamiseks. Hagejad on välja toonud oma

vajadused ja esitanud tõendid ema poolt nende katmiseks tehtavate kulutuste kohta.

44. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil kostjale, et kui ta tugineb vahetule

ülalpidamiskohustuse täitmisele, peab ta välja tooma ja tõendama, milliseid kulutusi on

ta sel ajal lastele teinud, kui lapsed viibivad tema juures. Kohus andis selleks kostjale

tähtaja. Kostja vastas järgmisel kohtuistungil, et ta ei ole pidanud vajalikuks välja tuua

ja tõendada, milliseid kulutusi ta lastele teeb sel ajal, kui nad on tema juures, kuna ta

teeb kõiki neidsamu kulutusi, mida laste emagi teeb.

45. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus saab elatist maksma kohustatud vanema

väidet ülalpidamiskohustuse vahetu täitmise kohta arvestada elatise suuruse

kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab ( Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-165-13 p 12 ja selles viidatud varasemad otsused). Kuna kostja ei ole

tõendanud enda poolt tehtavaid kulutusi ja on sellest sõnaselgelt keeldunud, pole

ringkonnakohtul alust vähendada elatist laste isa juures viibimise tõttu.

46. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja väidet, et laste emale laekuvad riiklikud

lastetoetused, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Selles osas nõustub

kolleegium

kostja

seisukohaga.

Ringkonnakohtu

hinnangul

tuleb

arvestada

miinimumsummas elatise väljamõistmisel sellega, et miinimumelatis katab kõik laste

tavapärased vajadused ja osa vajadustest saab katta riiklike toetuste arvel. Vaidlust ei

ole, et kuni juuni 2018 saab riiklikku lastetoetust ka hagejate täisealine vend ning

ajavahemikul 01.07.2017 kuni 30.06.2018 lisandub sellele kolmelapselise pere toetus

300 eurot.

47. Kostjal on õigus makstavast elatisest eelnevalt maha arvata 50 % PHüvS § 17 lg 3 alusel

hagejatele makstavast igakuisest lapsetoetusest. 2017. aastal oli lapsetoetus kolmele

lapsele kokku 200 eurot (50+50+100), mis teeb ühe lapse kohta 66,67 eurot. 2018. aastal

on riiklik lastetoetus kolmele lapsele kokku 210 eurot (55+55+100), mis teeb ühe lapse

kohta 70 eurot.

48. Ringkonnakohtu hinnangul saab elatisest maha arvata ka 50 % PHüvS § 21 lg alusel

paljulapselisele perele makstavast 300-eurosest toetusest, mis rakendus 01.07.2017.

Tegemist on samuti riigi poolt ettenähtud otsese toetusega laste kasvatamiseks, nagu ka

PHüvS § 17 lg 3 alusel makstav lapsetoetus, mida saab last kasvatav vanem. Seega ühe

lapse kohta lisandub 100 eurot.

49. XX-le makstud puudetoetust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks elatise suurusest

maha arvutada. Riiklik puudetoetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulutuste

korvamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt puudest tingitud lisakulutuste hüvitamist

ja kostja ei ole esile toonud, et ta selliseid kulutusi oleks teinud. Ei ole põhjust eeldada,

et toetus on suurem kui lisavajadusteks vajalik ja seda saaks kasutada veel muuks

otstarbeks.

50. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud maksma kummalegi lapsele

miinimummääras elatist, mis 2017. aastal oli 235 eurot kuus ja 2018 aastal on 250 eurot

kuus. Elatis kuulub suurendamisele alates hagiavalduse esitamisest 01.03.2017 ja kuni

laste täisealiseks saamiseni. Kui täisealine laps jätkab põhi-või keskhariduse

omandamist, saab ta ise nõuda elatist PKS § 97 p 2 järgi.

51. Seega peab kostja maksma kummalegi hagejale elatist järgnevalt:

-

alates 01.03.2017 kuni 30.06.2017 201.66 eurot kuus (235- 66,67:2),

-

alates 01.07.2017 kuni 31.12.2017 151,66 eurot kuus (235- 166,67:2);

-

alates 01.01.2018 kuni 30.06.2018 165 eurot kuus (250-170:2);

-

alates 01.07.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimummäär, millest

kostjal on õigus maha arvata 50 % PHüvS § 17 lg 3 alusel makstavast lapsetoetusest,

mis kuni 30.06.2018 on 70 eurot lapse kohta ja alates 01.07.2018 55 eurot lapse

kohta. Kostjal on samuti õigus maha arvata ajavahemikul 01.07.2017 kuni

30.06.2018 50 % PHüvS § 21 lg alusel paljulapselisele perele makstavast toetusest,

mis ühe lapse kohta on 100 eurot.

52. Riikliku lapsetoetuse osa, mille võrra kostja maksab miinimumist vähem elatist, saab ta

kasutada toidukulude kompenseerimiseks, mida kostja kannab sel ajal, kui lapsed

viibivad tema juures.

53. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär

ja/või riigi poolt makstavad toetused laste kasvatamiseks. Kostjal on õigus otsuse

täitmiseks küsida teiselt vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejatele

makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

55. TsMS § 171 lg 1 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

56. Seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus

TsMS § 163 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi

kanda.

57. Seoses menetluskulude poolte endi kanda jätmisega ei toimu nende rahalist

kindlaksmääramist. Pooled on ka kohtule kinnitanud, et menetluskulusid neil ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar