2-16-7966/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

31.01.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7966

Kohtuasi

OSAÜHING Uus Samm Grupp hagi HC Betoon AS

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.08.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHING Uus Samm Grupp apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 336 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OSAÜHING Uus Samm Grupp (registrikood

10772229), esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Kostja HC Betoon AS (registrikood 10940336), esindaja

Ferenc Koso

Kohtuistungi toimumise aeg

18.01.2018

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.08.2017 otsus hagi rahuldamata jätmise ning

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus.

2. Rahuldada OSAÜHING Uus Samm Grupp hagi HC Betoon AS vastu ja mõista HC

Betoon AS-ilt välja OSAÜHING Uus Samm Grupp kasuks põhivõlg 9 160 eurot 8 senti,

seisuga 20.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 438 eurot 85 senti, alates 21.05.2016

kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1 246,14 eurot

ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2018

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja HC Betoon AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. OSAÜHING Uus Samm Grupp (hageja) esitas 20.05.2016 hagi HC Betoon AS-i (kostja)

vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 9 160 eurot 8 senti, sissenõutavaks

muutunud viivise 438 eurot 85 senti ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt

aastast. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja andis kostjale suulise lepingu alusel 2015. aastal rendile spetsialiseeritud sõidukeid,

mille eest pidi kostja hagejale maksma 1 euro iga sõidetud kilomeetri eest ja 50 eurot iga

kasutustunni eest. Kasutusaega ja kilometraaži arvestati hageja ja kostja esindajate koostatud

saatelehtede ning aktiarvete alusel. Kokku esitas hageja kostjale arveid kogusummas 9 160

eurot 8 senti. Kostja arvetel märgitud tähtaja jooksul hagejale sõidukite kasutamise eest renti

ei maksnud. Kostjal puudus hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Hoolimata kostja

väidetust ei tarninud kostja hagejale 2015. aastal valget tsementi ja ei tasunud esitatud arvete

eest osaliselt. Vastupidist kinnitavad tõendid puudusid. Kostja võis tooteid tarnida E&G OÜ-

le (pankrotis). Pealegi oli kostja oma väidetava nõude hageja vastu loovutanud.

Arvestades seaduses sätestatud viivise protsenti ja iga arve tasumisega viivitatud päevade

arvu, oli hagi esitamise hetkeks kogunenud põhinõudelt viivist 438 eurot 85 senti. Lisaks

palus hageja välja mõista lisanduva viivise vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-le 367.

Kostja vastuväited

2. Kostja nõustus hagejaga, et on talle võlgu arvetel märgitud summad. Samas märkis kostja,

et jättis esitatud arved tasumata põhjusel, et hageja nõue kostja vastu oli kaetud vastastikuste

kohustustega ning esitas koos vastusega tasaarvestusavalduse. Nimelt müüs kostja hagejale

betooni valmistamiseks vajalikke aineid ja esitas selle kohta hagejale kaks arvet (nr-d 150197

ja 150169). Esimese arve tasus hageja osaliselt 2 796 euro 48 sendi ulatuses ning tasumata jäi

kahe arve peale kokku 11 494 eurot 62 senti. Hageja oli kostjalt ka varem tellinud betooni

valmistamiseks vajalikke komponente, kuid tasus siis tellimuste eest nõuetekohaselt.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1 365 eurot, millele lisandub viivis.

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja rentis kostjale suulise tellimuse alusel 2015.

aastal spetsialiseeritud sõidukeid, sõidukite rentimise eest tuli kostjal hagejale tasuda 1 euro

iga sõidetud kilomeetri eest ja 50 senti iga sõiduki kasutamise töötunni eest ning sõidukite

kasutamise eest esitas hageja kostjale arveid kokku 9 160 euro 8 sendi ulatuses, mida kostja ei

tasunud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli õigus teostada hageja nõude osas

tasaarvestus ja jätta selle tõttu hagejale tasu maksmata. Seega tuli kohtul hinnata, kas hageja

ja kostja vahel oli sõlmitud betooni valmistamiseks vajalike komponentide müügileping ning

kas kostja väidetud tasunõue müügilepingu alusel muutus sissenõutavaks.

Hageja võttis omaks, et ta tellis kostjalt 2014. aastal valget tsementi ja pigmenti suulise

lepingu alusel ning sai need ka kätte. Seega oli poolte vahel vaidlus selle üle, missugustes

kogustes kaupa kostja hagejale tarnis ehk kas kostja tarnis hagejale ka selle koguse valget

tsementi ja valget pigmenti, mille osas ta esitas tasaarvestuse avalduse. Kuigi kostja ei

esitanud nõude tõendamiseks kauba saatelehti, oli tema nõue tõendatud muude tõenditega.

Kohtule esitati kostja 08.01.2015 e-kiri hagejale, milles kostja teavitas hagejat tasaarvestuse

aluseks oleva nõude olemasolust. Samuti esitati 2014. aastal kostjalt hagejale saadetud arved,

mida hageja oli korrektselt tasunud. Veel oli kohtutoimikus 29.01.2015 hageja esindaja e-kiri

kostjale, milles teatati, et veel on vaja 1 200 kg pigmenti ja 01.02.2015 hagejale esitatud arved

nr 150197 ja 150169, millest tasumata oli 11 494,62 eurot. Samas arvete osalise tasumise

kohta tõendit ei olnud. Tõsiasi, et hageja raamatupidamise andmetes ei kajastatud kostja

viidatud kahte arvet, ei tõendanud, et kostja neid arveid hagejale ei esitanud. Hageja koostatud

tabel selle kohta, missuguses koguses tootis ja müüs hageja E&G OÜ-le (pankrotis) valget

betooni ajavahemikus 01.10.2014 kuni 31.03.2015 ning missuguses koguses sai hageja valget

tsementi ja valget betooni samal ajavahemikul kostjalt ning Osaühing Lareinalt, ei olnud

hinnatav tõendina. Pealegi ei olnud see kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Samas nähtus

sellest, et betooni tootmiseks oli vältimatult vajalik omada nii valget tsementi kui ka valget

pigmenti. Seda kinnitas ka kostja tootmisdirektori e-kiri. Osaühing Lareina esitatud arvetest ja

saatelehtedest perioodil 10.11.2014-26.02.2015 nähtus, et ühingult osteti 2015. aasta

veebruaris vaid 250 kg valget pigmenti, mis ei olnud piisav E&G OÜ-le enda väidetud

koguses valge betooni tootmiseks ja tarnimiseks. Hageja poolt 2014. aasta novembris ja

detsembris ning 2015. aasta jaanuaris E&G OÜ-le saadetud arved ei olnud asjakohased, sest

kostja tarnis väidetavalt betooni valmistamise komponendid hagejale 01.02.2015. Hageja

tõenditest ei saanud järeldada, et ta ostis alates 01.02.2015 valget pigmenti ja valget tsementi

üheltki teiselt isikult koguses, mis oleks tal võimaldanud betooni valmistada sellises hulgas,

nagu E&G OÜ-le tarniti. Ei olnud eluliselt usutav, et hageja säilitas varem tellitud materjali

2015. aasta veebruarini. Hageja nõudeavaldusest E&G OÜ pankrotimenetluses ei saanud

järeldada, et hageja tasus E&G OÜ eest kostja arveid või E&G OÜ-l oli kohustus tellida ise

kostjalt betooni koostisosi ning tarnida need hagejale. Nõude väidetav loovutamine OK Incure

OÜ-le ei vääranud järeldusi, sest nõue oli kostjale tagasi loovutatud ja sellest oli teavitatud ka

hagejat. Seega kaudsete tõendite ehk eeskätt hageja enda esitatud dokumentidega oli

tõendatud vaidlusaluses kahes kostja arves ehk arvetes nr 150197 ja 150169 märgitud toodete

kättesaamine.

Kuivõrd tõendatud oli, et hagejal oli kostja ees arvetest nr 150197 ja 150169 tulenev ning

täitmata rahaline kohustus kokku 11 494,62 eurot, oli kostja tasaarvestuse avaldus

põhjendatud. Kostja tasaarvestatav nõue ületas hageja põhinõuet ja sissenõutavaks muutunud

viivisenõuet. Tasaarvestuse avalduse esitamise tõttu lõppes hageja nõue kostja vastu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 järgi alates ajast, mil nõue tasaarvestati. Tasaarvestamise

ja nõude lõppemise tõttu tuli jätta rahuldamata hageja põhinõue 9160 eurot 8 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 438 eurot 85 senti ning sissenõutavaks muutuva viivise

nõue.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t

praegusel juhul hageja. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulu 1 365 eurot

(käibemaksuta) oli põhjendatud ja tuli teiselt poolelt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177

lgga 4 tuli välja mõista ka viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus nii menetlusõiguse kui

materiaalõiguse norme.

Poolte vahel oli vaidlus eelkõige selles, kas kostja arvetes nr 150197 ja 150169 märgitud tooted

olid tarnitud hagejale või mitte. Selle kindlakstegemisel rikkus maakohus menetlusõiguse

norme, kui jagas vääralt tõendamiskoormise. Kohus kohustas hagejat tõendama, et ta ei saanud

kätte vaidlusalust kaupa ja seda, et tal ei olnud vaja valge betooni tootmiseks kostja tooteid.

Samal ajal ei pidanud kostja isegi mitte põhistama kauba üleandmise faktilisi asjaolusid.

Kostja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit, millest oleks nähtunud, et tooted anti hagejale

arvetel märgitud koguses teatud ajal, moel või kohas üle. Veel enam, kostja ei tõendanud, et

hageja tellis temalt valge tsemendi ja valge pigmendi. Kostja esitas üksnes hageja 29.01.2015 e-

kirja, kus oli märgitud, et juurde tuleb tarnida pigmenti koguses, mis oli väiksem, kui arves nr

150197 kajastatud (vastavalt 1200 kg ja 1425 kg). Hageja keeldus algusest peale arvete nr

150169 ja nr 150197 maksmisest. Asjaolu, et hageja oli varem kolmel korral kostja toodete eest

arvetel märgitud summa tasunud, ei tähendanud, et kostja ei pidanud edaspidi tõendama kauba

ostjale üleandmist. Hagejal oli piisavalt valget tsementi ja pigmenti selleks, et tarnida E&G

OÜ-le valget betooni, sest valget tsemendi tarnis talle ka Osaühing Loreina.

Maakohus, jõudes vastupidisele järeldusele, tugines pigem eeldustele kui faktidele ja tõlgendas

vääralt hageja lepingulise esindaja selgitusi või kostja esitatud dokumente ning arvestusi. Kohtu

arvestused ei põhinenud tegelikkusel, sest kohus ei nõudnud selleks pooltelt vajalikke andmeid,

mistõttu olid kohtu järeldused hagejale üllatuslikud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, kuulanud ära apellandi esindaja seletuse istungil ja tutvunud tsiviilasja

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442

lg-le 8 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus

peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda

otsuses põhjendama. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS §

232 lg 1). Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Seega on maakohus menetlusõigusnorme

rikkunud, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asjas uue otsuse tegemise.

Maakohtule 20.05.2016 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse

9 160 eurot 8 senti, selleks päevaks põhivõlalt arvestatud viisise 438 eurot 85 senti ja

edasiulatuva viivise kuni nõude täitmiseni. Kostja ei vaielnud 14.06.2016 kirjalikus vastuses (tl

65) ega 21.11.2016 istungil (tl 111 p) hagile vastu ja tunnistas, et hageja 13 arvet on tal

tasumata, kuid märkis, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. 14.06.2016 vastuses hagile

esitas kostja tasaarvestusavalduse hageja nõude ulatuses. Kostja väitel oli hagejal tasumata

01.02.2015 väljastatud arve nr 150169 osaliselt ja arve nr 150197 täielikult, s.o kokku oli

hageja talle võlgu 11 494 eurot 62 senti. Maakohtu menetluses saigi keskseks küsimus, kas

kostjal oli alus keelduda võlgnevuse tasumisest.

VÕS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestusel kaks

eeldust: (1) esineb tasaarvestuse olukord, st kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused

samaliigilised nõuded; (2) tasaarvestuse õigust omav isik on esitanud tasaarvestuse avalduse.

Kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab

sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (vt Riigikohtu

28.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11,

p 11).

Kuivõrd kostja esitas kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse, mis oli piisavalt määratletud, st

sellest oli nähtav missugused pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, olid tasaarvestuse

formaalsed eeldused täidetud. Järgnevalt tuli kontrollida, kas kostjal oli hageja vastu reaalne

samaliigiline nõue. Hageja kostja nõuet omaks ei võtnud ja tasaarvestusega ei nõustunud.

Hageja avaldas kohtule, et nende vahel puudus viidatud perioodil leping kostja arvetel märgitud

kaupade tarnimiseks, hageja ei saanud kahes kostja arves märgitud kaupa kätte ja ei tasunud ka

osa ühest arvest, st kostja nõuet hageja vastu ei eksisteerinud.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja kostja

nõuet enda vastu ei tunnustanud, oli kostjal kohustus tõendada oma nõude olemasolu.

Maakohus, pannes hagejale kohustuse tõendada kostja tasaarvestuse aluseks olevate asjaolude

puudumist, st kohustas hagejat tõendama, et ta ei ole kostjalt kaupa tellinud ega neid kätte

saanud (29.03.2017 kohtuistungi protokoll lk 130 p alt 4. lõik), rikkus oluliselt

menetlusõigusnorme tõendamiskoormise jaotamisel.

Kostja esitas oma nõude tõendamiseks kaks arvet (I kd tl 72,73) ja hageja e-kirja kostja

esindajale (I kd tl 70). Kostja väitel oli hageja ühest arvest 2 796 eurot 48 senti tasunud. Kostja

selgitas, et tellimuste kohta saatelehti tal ei ole (I kd tl 111), samuti puudusid tal muud kauba

saamist kinnitavad tõendid. Väitest, et osa teisest arvest on hageja tasunud (2 796 eurot 48

senti), kostja 29.03.2017 istungil loobus, tunnistades, et reaalset neid kahte arvet hageja

maksnud ei ole (I kd tl 131 p). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei tõendanud, et ta tarnis

hagejale arvetes nr 150269 ja 150197 märgitud pigmendi ja tsemendi. Pelgalt arve kui

ühepoolse dokumendi olemasolu väidetava tarnimise kohta ei tõenda, et poolte vahel oli

sõlmitud konkreetse sisuga leping, kostja oli enda lepingujärgse kohustuse täitnud ja hageja

täitmata jätnud. Seda puudust ei korvanud ka hageja 29.01.2015 ekiri kostja esindajale, kus

hageja teatas, et vaja on veel 1 200 kg pigmenti. Kirjast võis järeldada, et hageja soovis 2015.

aasta jaanuari lõpus kostjalt pigmenti teatud koguses, kuid sellest ei saanud teha tõsikindlat

järeldust, et 1 200 kg pigmenti hagejale tarniti. Samuti ei saanud sellest järeldada, et kirjas

märgitud 1 200 kg pigmenti oli toode, mille ostmist kajastasid arved nr 150269 ja/või 150197.

Ka asjaolu, et poolte vahel on varem olnud lepinguid, mis on nii kostja kui hageja poolt

kohaselt täidetud, ei saanud tõendada, et kostja tarnis vastavalt hageja tellimusele arvetes nr

150269 ja 150197 märgitud pigmendi ja tsemendi.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei tõendanud nõude olemasolu, mida ta soovis hageja

nõudega tasaarvestada, siis ei toonud kostja tasaarvestusavaldus kaasa õiguslikke tagajärgi

hageja nõudeõiguse lõppemisena. Hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hagiavalduses on hageja

palunud kostjalt välja mõista põhivõla 9 160 eurot 8 senti, viivised 20.05.2016 seisuga 438

eurot 85 senti, viivised kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja pärast otsuse tegemist

seadusjärgses määras. Viivise nõudele ja 20.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summale (438 eurot 85 senti) kostja vastuväiteid ei esitanud. Alates 21.05.2016 kuni otsuse

tegemiseni 31.01.2018 oli viiviseid lisaks kogunenud 1 246,14 eurot ((9 160,08 x 0,022 / 100 x

41) + (9 160,08 x 0,0219 / 100 x 580)). Sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel lähtus

kohus asjaoludest, et perioodis 21.05.2016-31.01.2018 oli 621 päeva, kusjuures perioodis

21.05.2016-30.06.2016 oli 41 päeva, aastane viivisemäär kuni 30.06.2016 oli 8,05% ja päevane

0,022% ning alates 01.07.2016 oli aastane viivisemäär 8% ja päevane 0,0219%.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja asjas teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

Menetluskulud

7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega hagi

rahuldab, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Poolte

maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS

§177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing