4-09-6202/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 16.07.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.03.2009.a. otsuse väärteo asjas nr. 2302,09,004752

Kaebuse esitanud isik Sergeiy Paliychuk, isikukood: 37904130036, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Andres Aavik, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

LÕPPOSA

Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2302,09,004752 määratud karistuse osas ning määrata Sergeiy Paliychuk’ile LS § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, summas 1200 krooni.

Sergeiy Paliychuk kaebus jätta rahuldamata.

Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 10.08.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Väärteoasi nr.4-09-6202

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 741 lg.1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut summas 2100 krooni. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 27 lg 4 nõuetele kehtib S.Paliychukile välisriigis väljaantud juhiluba vaid 12 kuu jooksul alates Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. S.Paliychuk aga omab Eestis elamisluba alates 24.03.2005.a. Seega oleks ta pidanud Ukrainas väljaantud juhiloa vahetama Eestis juhiloa vastu.

KAEBUSE SISU

Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist. Menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha järgi ei asunud S.Paliychuk 2005.a. Eestis elama, vaid viibib Eestis seoses töötamisega. 2005.a. välja antud elamisluba oli ajutine, kehtivusega kuni 2007.aastani. Käesoleval ajal viibib S.Paliychuk Eestis elamisloa alusel, mis anti talle välja 11.02.2009.a. kehtivusega kuni 10.02.2011.a. Seega talle Ukrainas väljaantud juhiluba on Eestis kehtiv kuni 11.02.2010.a.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud esitatud väärteoasja materjale, on kohus seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

On väljaspool vaidlust järgmised faktilised asjaolud, mis olid arutluse esemeks seoses S.Paliychuki kaebuse arutamisega Kodakondsuseja Migratsiooniameti otsusele. Sergiy Paliychukile on välja antud esmane elamisluba Eestis töötamiseks kaheks aastaks 2005.aasta märtsis, seejärel 24.märtsis 2007.a. ja 11.02.2009.a. anti talle välja järjest kaks elamisluba töötamiseks ning kogu selle ajavahemiku jooksul töötab ta BLRT G AS-s.

Liiklusseaduse § 27 lg 4 esimese lause kohaselt Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel kehtib tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Seega mõlemal juhul on lähtepunktiks isiku Eestisse elama asumise hetk ning otsustamaks S.Palichuki puhul, kui kaua kehtib talle Ukrainas väljaantud juhiluba, tuleb tuvastada, millal ta asus elama Eestis.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et S.Paliychuk viibib Eestis alates 2005.aastast seoses töötamisega, mitte aga elab. Tegemist on tautoloogia, mis ei ole antud juhul asjakohane. Tõepoolest, nagu osutatakse kaebuses, vastavalt VMS § 51 lg 1 p 1 on isiku Eestis viibimise aluseks Eesti elamisluba. S.Paliychukile anti elamisluba seoses Eestis töötamisega. VMS § 131 lg 8, mis näeb ette elamisloa töötamiseks andmise korda, sätestab, et välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. Seega näeb Välismaalaste seadus ette välismaalaste puhul, kes on saabunud Eestisse töötamiseks, et nimetatud isikud mitte üksnes viibivad Eesti vabariigi territooriumil seoses töötamisega, vaid ka elavad. Seda kinnitab ka Rahvastikuregistri väljavõte, mille kohaselt on S.Paliychuki elukohana Eestis registreeritud Põhja-Tallinn, samuti tuleneb see tema kaebusest, kus ta oma elukohaks märgib Madala 15-56 Tallinn.

Asjaolu, et S.Paliychukile alates 2005.aastast käesoleva ajani anti välja kolm elamisluba, ei tõenda seda, et tema Eestis elamise (viibimise) tähtaega tuleb käsitleda sellisena, et ta asus Eestis elama alates elamisloas märgitud ajast. Elamislubade Eestis töötamiseks väljastamise korra järgi on elamisluba Eestis töötamiseks võimalik välja anda vaid kaheks aastaks. Tegelikkuses aga ei taotlenud S.Paliychuk vastavalt 2007 ja 2009.aastatel päris uue elamisloa saamist, vaid sisuliselt oli tegemist 2005.aastal väljaantud elamisloa pikendamisega. Seda kinnitab samuti asjaolu, et S.Paliychukil on T S OÜ-ga sõlmitud tööleping alates 23.09.2005.a., mis kehtib käesoleva ajani. Seega on S.Paliychuk katkematult töötanud ja elanud Eestis alates 2005.aastast.

Vastavalt LS § 27 lg 4 p 3 välisriigis väljaantud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist juhul, kui juhiloa omanik ei ole vahetanud välisriigis väljaantud juhiluba 12 kuu jooksul, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest.

Sellest lähtuvalt on kohtuväline menetleja asunud õigele seisukohale, et S.Paliychukil ei olnud 07.03.2009.a. mootorsõiduki juhtimisel vastava kategooria juhtimise õigust ning õigesti kvalifitseerinud tema tegevust LS § 741 lg 1 järgi.

Samas aga leiab kohus, et määratud karistus 35 trahviühikut, summas 21000 krooni on ebaproportsionaalselt ränk. Väärteotoimikus ei ole andmeid, et S.Paliychuk oleks varem teisi väärtegusid toime pannud, tal ei ole ka kehtivaid karistusi. Taoliste rikkumiste toimepanemise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Arvestades menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid, pidades silmas eripreventiivset eesmärki, on kohus seisukohal, et on alust vähendada S.Paliychukile määratud karistust, määrates talle rahatrahvi suurusena 20 trahviühikut, summas 1200 krooni.

Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 109, § 111,

Julia Vernikova Kohtunik