Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-2216/4 AI generated

3-17-2216/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-2216/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

J. S esitas 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu 3000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kinnipidamisega Pärnu ja Valga arestikambrite nõuetele mittevastavatesning ebasanitaarsetes tingimustes. Kaebaja palus kohtul välja mõista rahaline hüvitis summas 2000 eurot silmade raviks ja moraalse kahju tekitamise eest veel 1000 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2216/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

Keywords

AI generated
penalties and measures simple and appropriate measure lack of substantive requirements hardship grounds insufficiently substantiated grievance right to minimum subsistence
AI generated
3-20-113/20
Tallinna Halduskohtule laekus 20.01.2020 XX kaebus Politseija Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 175 eurot seonduvalt Pärnu arestimaja tingimustega.
3-10-1153/16
T. S. esindaja oli pöördunud kahjuhüvitamise nõudega Harju Maakohtusse ja 14.04.2010 määrusega nr 2-10-2279 jäeti hagi läbi vaatamata. 04.05.2010 esitas T. S. (esindaja vahendusel) kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuses oli vastustajaks märgitud EV (Justiitsministeeriumi kaudu), kaebuse pealdises märgitud nõudeks on vastustaja toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ja hüvitise nõudes avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju eest. Taotluse osas märgitakse, et tunnistada riigi tegevusetus vähihaige T. S. kinnipidamisel ja ravist ilmajätmisel õigusvastaseks ning mõista välja kaebaja kasuks hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 50 000 kr.
3-19-987/15
Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X kaebus Politseija Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 540 eurot (seonduvalt Pärnu arestimaja tingimustega) Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: X; Vastustaja: Politseija Piirivalveamet, esindaja volikirja alusel Irina Punko. Resolutsioon Rahuldada X kaebus osaliselt. Tuvastada Politseija Piirivalveameti toiming, millega ei võimaldatud kaebajale päevas perioodil 15.01.2018 kuni 19.01.2018 1-tunnilist jalutuskäiku värskes õhus, õigusvastaseks. Jätta X kaebus haldusasjas 3-19-987 mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Mõista välja Politsei ja Piirivalveametilt X kasuks menetluskulud summas 3.24 eurot (osaline riigilõiv).
3-18-1503/45
O. G esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politseija Piirivalveameti Pärnu arestimajas ebainimlikes tingimustes viibitud aja eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot. Tallinna Halduskohtu 04.10.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks selgitada kaebusega seonduvaid asjaolusid. Kaebuselt tuli tasuda ka seaduses ettenähtud riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
3-17-472/24
Tunnistada, et A. R. kinnipidamistingimused Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullja liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestimajas ajavahemikul 27.01.2017-3.02.2017 olid igapäevaselt värskes õhus jalutamise võimaluse puudumise tõttu õigusvastased. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-17-2216

Haldusasi

J. S kaebus Politseija Piirivalveameti vastu 3000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Politseija Piirivalveametile

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. S esitas 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu 3000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kinnipidamisega Pärnu ja Valga arestikambrite nõuetele mittevastavatesning ebasanitaarsetes tingimustes. Kaebaja palus kohtul välja mõista rahaline hüvitis summas 2000 eurot silmade raviks ja moraalse kahju tekitamise eest veel 1000 eurot.

2. Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli materiaalse kahju hüvitamise nõuet täpsustada ja tõendada ning tasuda vastav 3% suurune riigilõiv summast, mille juurde kindlaks jäädakse ja mille hüvitamist kokkuvõttes taotletakse. Kohus andis määrusele vastamiseks ja riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva. Kaebaja ei ole Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 määrusele vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

4. Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks ehk kaebuse täpsustamiseks ning vastava riigilõivu tasumiseks 15-päevane tähtaeg arvestatuna määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kaebajale on eelnimetatud määrus 19.12.2017 seisuga kätte toimetatud. Kaebaja ei ole kaebust täpsustanud ega ka sellelt ettenähtud riigilõivu tasunud. Arvestades asjaolu, et riigilõiv on tasumata, ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik