3-17-2578/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2578

Haldusasi

Jaan Padari kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses

Tartu Vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaan Padari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaan Padar

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaan Padari 17. detsembri 2017. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

13. detsembri 2017. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav

Jaan

Padar

esitas

Tartu

Halduskohtule

kaebuse

justiitsministri

6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641

p 31 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja selle mõju peatamiseks. Kaebaja soovis

kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga

nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“, mis keelab suitsetamise vanglas alates

01.10.2017, peatamist.

2. Tartu Vangla edastas vastuses kohtunõudele J. Padari 24. novembri 2017. a taotluse Tartu

Vanglale suitsetamise lubamiseks ja tubakatoodete väljastamiseks ning 24. novembri 2017. a

vaide Tartu Vangla direktori käskkirja, mis keelab suitsetamise alates 1. oktoobrist 2017,

vaidlustamiseks.

3. Tartu

Halduskohus

tagastas

04.12.2017.

a

määrusega

J. Padari

kaebuse

31. detsembrini 2017. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS v.r)

§ 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis J. Padari esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva määruse

kättesaamisest (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustatud justiitsministri

määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes, mille tühistamist saaks

halduskohtule esitatud kaebusega nõuda. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale

esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei

ole kaebaja esitatud nõue lubatav ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel.

Halduskohus leidis, et kuna kaebaja soovib ka Tartu Vangla kodukorra peatamist, siis

vaidlustab kaebaja ka üldkorraldust, milles kehtestati muudatused Tartu Vangla direktori

4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Tartu Vangla teatel esitas J. Padar 24. novembril 2017

suitsetamise teemalise vaide ning taotluse, kuid vangla ei ole avaldusi veel lahendanud ning

nende lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Eeltoodu tõttu tagastas kohus kaebuse

nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus märkis, et kaebaja peab kohtule selgitama, miks tema õiguste kaitse muutuks

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised

pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida. Samuti tuleb tal esitatud väited tõendada ning

tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. J. Padar esitas Tartu Halduskohtule täiendavad seisukohad, märkides, et kohtuvaidluse ajal

ta ei saa suitsetada ning kui vaidlus lõppeb tema võiduga, ei ole võimalik vahepealsel ajal

mittesuitsetamist olematuks teha. Kui kaebaja ei saa suitsetamist jätkata, võib see põhjustada

võõrutusnähte, mis võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja

ebameeldivuste taset. Oluline on, et võõrutusnähtude tekkimine on võimalik. Kaebaja on 20

aastat suitsetanud ning tema organism on sellise elukorraldusega harjunud, mis võib

võõrutusnähte suurendada. Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset, et jätkata suitsetamist.

5. Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2017. a määrusega J. Padari esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna J. Padar on end määratlenud suitsetajana, siis

võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole

võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Kaebaja ei ole märkinud, millised võõrutusnähud tal

on ilmnenud ega ole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu vangla

meditsiiniosakonna poole, mistõttu puuduvad tõendid, et kaebajal mingid võõrutusnähud

esinevad. Pärast suitsetamise keelu tühistamist võib kaebaja hakata uuesti suitsetama. Kui

suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine põhjustab

olulisi terviseprobleeme nii suitsetajale kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes

ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Asjakohatu on

kaebaja väide, et tal puudub erinevalt vanglas töötavatest isikutest võimalus väljaspool vangla

territooriumi suitsetada. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse kooskõlas õigusaktidega

ning see ei ole võrreldav vanglas töötavate isikute õigusega oma liikumisvabadust vabalt

teostada. Kaebaja põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste

talumine vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis

kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks.

6. J. Padar esitas 17. detsembril 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

vaidlustab asjas nr 3-17-2578 tehtud määrust. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tema õigusi on

rikutud. 15. novembril 2017 pöördus kaebaja halduskohtusse seoses suitsetamise keelamisega

Tartu Vangla territooriumil ja palus lubada suitsetada ja osta vangla poest sigarette, kuid talle

vastati keelduvalt. Kaebaja pöördus kaks korda valvearsti poole peavaludega ja valudega rinna

vasakus pooles. Hiljem sai kaebaja teada, et need sümptomid vastavad järsult suitsetamise maha

jätnud inimesel tekkivatele sümptomitele. Valud kestavad siiani. Kaebaja ei pea vajalikuks

pöörduda perearsti poole, kuna viimasel vastuvõtul ütles arst, et ei usu kaebaja sõnu. Samuti

pöördus kaebaja kontaktisiku poole palvega anda abivahendeid suitsetamise vastu, kuid ta sai

keelduva vastuse. Suitsetamisega vangla territooriumil ei sea kaebaja ohtu mittesuitsetajate

tervist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.

8. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud halduskohtumenetluse

seadustiku redaktsiooni (HKMS) § 2891 sätestab, et enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud

edasikaebustele kohaldatakse käesoleva seadustiku enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud

redaktsiooni. Eeltoodu tõttu lahendab ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse HKMS

varasema redaktsiooni (v.r) alusel.

9. J. Padar esitas määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule, mistõttu saab ringkonnakohus

aru, et J. Padar soovib vaidlustada halduskohtu 13. detsembri 2017. a määrust, millega jäeti

tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

10. Tulenevalt HKMS §-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal

toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. See on üks esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

Esialgne õiguskaitse peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sellega sama eesmärki. Tartu

Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kaebajal esialgse

õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Varasemalt oli halduskohus 4. detsembri 2017. a

määrusega kaebuse tagastanud halduskohtul puuduva pädevuse ning kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole asjaolud muutunud.

Kaebaja sai halduskohtu 4. detsembri 2017. a määruse kätte 6. detsembril 2017, seega tuli

määruskaebus selle määruse vaidlustamiseks esitada hiljemalt 21. detsembril 2017. Kohtute

infosüsteemi andmetel kaebaja halduskohtule 4. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1

peale määruskaebust ei esitanud. Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas on jõustunud.

Kuna kaebuse esemega seonduvat kohtumenetlust ei eksisteeri, ei ole esialgse õiguskaitse

taotlus lubatav ning ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu 13. detsembri 2017. a määruse

tühistamiseks.

11. HKMS v.r § 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse

võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. HKMS v.r § 187 lg 3 p 5 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui

apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt

rahuldada.

12. Olukorras, kus kaebus on tagastatud ja halduskohtu vastavat määrust pole vaidlustatud,

ilmselgelt ei ole saa rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud

määruskaebust.

Kaebaja kaebus tagastati halduskohtul pädevuse puudumise ja kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu. Kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse suitsetamise võimaldamiseks ja vangla

teeb keelduva otsuse, on kaebajal võimalik vaidlustada keelduv otsus koos asjakohaste vangla

kodukorra sätetega. Riigikohus on asja nr 3-17-749 lahendis leidnud, et kinnipeetaval oleks

võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule

kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda

justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ vastavate sätete

kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nii suitsetamist takistavate

haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete

puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus J. Padari määruskaebuse Tartu Halduskohtu

13.12.2017. a määruse peale HKMS v.r § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 5 alusel.

14. Kaebaja palub võimalusel saata talle kohtumäärus vene keeles, kuna vene keel on tema

emakeel. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine eesti keeles. Kaebaja on esitanud antud haldusasja raames kohtule eesti keeles selge

ja arusaadava kaebuse (tl 1-2) ning täpsustavad seisukohad (tl 14). Samuti on asja materjalidest

näha, et ta on vanglale esitanud eestikeelse vaide ja taotluse (tl 7-8). Kuigi kaebaja väidab, et

vene keel on tema emakeel, saab ringkonnakohtu hinnangul kaebaja eesti keelest niipalju aru,

et osaleda eestikeelses kohtumenetluses ja esitada enda poolt eesti keeles koostatud ja

põhjendatud dokumente. Eeltoodu alusel ei pea ringkonnakohus J. Padari taotlust põhjendatuks.

Kui J. Padar soovib endiselt käesoleva määruse vene keelde tõlkimist, tuleb tal kohtule esitada

selleks täiendavalt põhjendatud taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/