3-17-2487/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2487

Haldusasi

Jaak Reinomägi esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks võimaldada Rakvere

arestimajas

novembrikuus

täiendav

lühiajaline

kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. novembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe 8. detsembri 2017. a määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 21 .novembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks võimaldada taotlejale Rakvere arestimajas

novembrikuus täiendav lühiajaline kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit. Taotluse

lahendamisel palus J. Reinomägi osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistada siseministri

27. septembri 2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 54 lg 2, millega on

kokkusaamistele seatud piirang üks kord kuus.

2. 23. novembri 2017. a määrusega jättis Tartu Halduskohus J. Reinomäe esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamatakaebuse halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 55 lg 2 alusel, kuna

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudub pooleliolev menetlus, mistõttu ei ole esialgse

õiguskaitse taotlus lubatav.

3. Jaak Reinomägi esitas 29. novembril 2017. a allkirjastatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu

23. novembri 2017. a määrusele, taotledes määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuses selgitab J. Reinomägi, miks ta leiab, et olukorras, kus 6. novembril 2017. a

toimunud lühiajaline kokkusaamine kestis oodatud kolme tunni asemel 30 minutit, on tal õigus

ülejäänud aja arvel täiendavaks kokkusaamiseks ning Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 54 lg 2 piirab

tema õigusi vastuolus põhiseadusega. J. Reinomägi esitas enne 6. novembrit 2017 taotluse

lühiajaliseks kokkusaamiseks lubatud maksimaalses ulatuses. Hiljem ei tarvitsenud uut taotlust

enam esitada, sest tema õigusi oli juba rikutud ja arestimaja sisekorra eeskiri lubab kokkusaamisi

ainult korra kuus. Samal põhjusel ei ole taotleja ka vaiet esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.

6. Halduskohus on ammendavalt selgitanud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse

eeldusi ning põhjendatult tuvastanud õiguskaitse kohaldamise eelduste puudumise käesoleval

juhul.

7. Halduskohtumenetluses on esialgne õiguskaitse erimeede, mille kohaldamine peab eelkõige

tagama põhivaidluse lahendi täidetavuse ja ära hoidma kaebaja õigusi pöördumatult rikkuvate

tagajärgede saabumise. Sellisena on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav üksnes

halduskohtule esitatud kaebuse menetlemisel (HKMS § 249 lg 1) või erandina vaidemenetluse ajal

(HKMS § 249 lg 2). Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole isiku õiguste kaitse ja vaidluste

lahendamise iseseisev vahend, siis muul juhul ei ole kohtul lubatud esialgset õiguskaitset

kohaldada.

8. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

ajaks ei olnud J. Reinomägi esitanud halduskohtule kaebust PPA kohustamiseks lubada taotlejale

täiendav lühiajaline kokkusaamine 2017. aasta novembris. Halduskohus on põhjendatult

selgitanud, et lühiajalise kokkusaamise korraldamine toimub üksnes kinnipeetu või kokkusaaja

kirjaliku taotluse alusel (arestimaja sisekorra eeskiri § 56 lg 1) ning halduskohtule saab

kohustamiskaebuse esitada alles pärast seda, kui PPA on keeldunud kokkusaamise korraldamisest.

Ka vaidemenetluse alustamine eeldab eelnevalt kokkusaamise korraldamise taotluse rahuldamata

jätmist. J. Reinomägi on taotluses ja ka määruskaebuses kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust

täiendava kokkusaamise võimaldamiseks 2017. aasta novembris. Seega ei ole vaidlust selles, et

taotluse esitamise ajal puudus kohtu- või vaidemenetlus, mille tulemuse efektiivsuse tagamiseks

saanuks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada. Selliste menetluste alustamine ei olnud samuti

koheselt võimalik, sest täitmata olid ka kohustamiskaebuse või –vaide esitamise eeldused.

Nendel asjaoludel ei ole asja lahendamisel tähtsust taotleja väidetel tema õiguste rikkumise või

kohaldatud üldnormi vastuolu kohta põhiseadusega.

9. Esialgse

õiguskaitse

kohaldamise

lubamatus

on

sedavõrd

ilmne,

et

vastavalt

HKMS § 203 lg-le 2 ja § 207 lg-le 2 esineb HKMS § 187 lg 3 p-s 5 nimetatud alus määruskaebuse

tagastamiseks, s.t määruskaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks määruskaebust

ilmselgelt rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/