4-09-10882/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-09-10882

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

06. august 2009. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-10882 Väärteoasi Gert Reitel*i avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Gert Reitel (sünniaeg 15.12.1984.a, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu, 51014) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Gert Reitel*i kohta tehtud kohtuvälise menetleja järgmiste otsuse täitmiseks: 1) 21.09.1999.a otsusega AB040582 mõistetud rahatrahv 410 krooni, tasumata. Täitemenetlusasi nr . 047/2001/2142. 2) 13.03.2001.a otsusega 2490,01,000850 mõistetud rahatrahv 2650 krooni, tasumata. Täitemenetlusasi nr . 047/2003/4190. 3) 11.10.2002.a otsusega 2490,02,003012 mõistetud rahatrahv 3000 krooni, tasumata. Täitemenetlusasi nr . 047/2003/6639.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (3) Gert Reitel esitas 17.06.2009.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 047/2001/2142, 047/2003/4190 ja 047/2003/6639 seoses aegumisega TMS § 202 lg.1 alusel.

Täitemenetlusregistri andmete järgi on neis täiteasjades järgmised kohtuvälise menetleja otsused: 1) 21.09.1999.a otsusega AB040582 mõistetud rahatrahv 410 krooni, tasumata. 2) 13.03.2001.a otsusega 2490,01,000850 mõistetud rahatrahv 2650 krooni, tasumata. 3) 11.10.2002.a otsusega 2490,02,003012 mõistetud rahatrahv 3000 krooni, tasumata.

Kohtu seisukohad

Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg

1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga.

Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuste täitmise aegumise küsimust.

Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

3 (3)

Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.

Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Gert Reitel suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud järgmiselt:

1) 21.09.1999.a otsusega AB040582 mõistetud rahatrahv 410 krooni, tasumata. Täitmine aegus märtsis 2001. 2) 13.03.2001.a otsusega 2490,01,000850 mõistetud rahatrahv 2650 krooni, tasumata. . Täitmine aegus septembris 2002. 3) 11.10.2002.a otsusega 2490,02,003012 mõistetud rahatrahv 3000 krooni, tasumata. . Täitmine aegus aprillis 2004.

Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Gert Reitel*i suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada kõigis taotletud täiteasjades.

Kohtunik Ü.Raag