2-17-13724/24 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13724

Tsiviilasi

Xxxhagi

Osaühing

Riverstone

vastu

üleantu

tagastamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 12 021,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja Aire

Põder

Kostja Osaühing Riverstone (registrikood 11253997),

seaduslik esindaja Roman Reisbich

Kohtuistungi toimumise aeg

15. jaanuar 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja Xxx, lepinguline esindaja Aire Põder

Kostja seaduslik esindaja Roman Reisbich

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxhagi osaliselt.

2. Välja mõista Osaühingult Riverstone Xxxkasuks põhivõlg 5503,48 eurot, viivis

185,76 eurot ja alates 26.01.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt

(5503,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Riverstone 19.01.2018 taotlus protokolli

parandamiseks.

4. Jätta tähelepanuta Osaühingu Riverstone 22.01.2018 seisukohad.

5. Menetluskulud jätta 67 % ulatuses Osaühingu Riverstone kanda ja 33 % ulatuses

Xxxkanda.

6. Määrata kindlaks Xxxmaakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista Osaühingult Riverstone Xxxkasuks välja menetluskulud 884,40 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (25. jaanuar 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. 15.09.2017 esitas Xxx(hageja) maakohtule hagi Osaühingu Riverstone (kostja) vastu üleantu

tagastamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.03.2017

ehituse töövõtulepingu nr 00/00, mille alusel pidi kostja teostama Tallinnas xxx maja fassaadi

soojustus ja parandustöid. Kostja alustas 11.04.2017 lepinguliste töödega, paigaldas objektile

tellingud ning teostas lammutustööd. 20.04.2017 esitas kostja hagejale üleandmise-

vastuvõtmisaktid nr 04/11 ja 04/12, mis said hageja poolt heauskselt allkirjastatud. Samal

päeval esitas kostja hagejale arve nr 34/1 summas 11 700 eurot: 3500 eurot teostatud

lammutustööde eest; 1700 eurot tellingute eest ja 6500 eurot fassaadi materjalide eest. Hageja

tasus arve. Alates 23.04.2017 ei ole kostja lepinguliste töödega jätkanud. 19.05.2017 edastas

hageja kostjale kirjalikult lepingu täitmise nõude, millele kostja vastas, kuid lepingulisi

kohustusi täitma ei asunud. 06.06.2017 edastas hageja kostjale kirjalikult pretensiooni ja

lepingu ülesütlemise teate. 18.08.2017 on hageja edastanud kostjale aluseta saadu tagasinõude

ja hagihoiatuse. Kostja väide, et pärast 23.04.2017 on objektil töid teostatud, ei vasta tõele.

Hageja on seisukohal, et pärast hageja poolt arve tasumist ei kavatsenudki kostja enam töid

teostada. Kostja väited, et ilmastikuolud segasid tööde tegemist, ei ole asjakohased. Seejuures

ei ole kostja kordagi teavitanud hagejat lepinguliste kohustuse täitmise võimatusest, sh

vääramatust jõust.

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ning on seega rikkunud

oluliselt lepingut. Hageja on seisukohal, et kostja on objektil töid teostanud 3500 euro eest.

Hageja on tasunud materjalide eest ettemaksu 6500 eurot, mida kostja antud objektil kasutanud

ei ole. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja tellingute rendi eest tasunud rentnikule summat 1700

eurot, mille on hageja kostjale tasunud. Hageja on täpsustanud, et nõue 8200 eurot muutus

sissenõutavaks 24.08.2017 ning sellest perioodist nõuab hageja kostjalt viivist viivisemääraga

0,1% päevas. Alternatiivselt nõuab hageja üleantult rahasummalt seadusjärgset viivist kuni

kohustuse täitmiseni.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud lepingut. Ka ei ole kostja kohustatud lepingu

järgi maksma viivist lõpetamata tööde eest. Ei vasta tõele, et alates 23.04.2017 ei ole kostja

objektile ilmunud. 24.04.2017 teostati katuse viilulaudise eemaldamine ja toodi kohale

kinnituskruvid, koormakatted, liistprofiil, krohvivõrk jne. 25.04.2017 toodi objektile

tellinguvõrk ning toimus selle paigaldamine. 29.04.2017 teostati koristustöid, 02.05.2017 toodi

PVC aknad, 04.05.2017 tarniti objektile kivivill. Kostja selgitab, et tööde teostamist takistasid

ilmastikuolud. Kostja on tasunud rentnikule tellingute eest. Kostja vastas kõigile hageja

pöördumistele mõistliku aja jooksul. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda 8200

eurot, sest kostjale kaasnesid antud objektiga kulud: lammutus 3500 eurot, tellingute paigaldus

1700 eurot, tellingute rent 1371,63 eurot, materjalid 3211,61 eurot, hankekulud 1083 eurot,

prügivedu 545 eurot, transport 380 eurot.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt töövõtulepingu alusel üleantu tagastamist. Puudub

vaidlus, et poolte vahel on 23.03.2017 sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli Xxxasuva maja

fassaadi ja panduse ehitustööd (tl 4-6). VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks

isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kuigi lepingus on tööde alguseks märgitud 16.04.2017, siis ehitustöid alustati 11.04.2017 (vt

kohtuistungi protokoll, tl 107). Hageja väitel oli lepingusse valesti märgitud ka tööde

lõpptähtaeg 15.08.2017, kuid selle muutmises pooled kokkuleppele ei saanud (hageja

elektronkiri kostjale, tl 11).

20.04.2017 esitas kostja hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 04/11 ja 04/12 (tl 7-8).

Hageja allkirjastas aktid ning tasus samal päeval arve nr 34/1 summas 11 700 eurot (tl 9-10).

Hageja tugineb sellele, et on lepingust kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu taganenud ning

nõuab seetõttu üleantu tagastamist. Hageja leiab, et kostja on objektil teostanud lammutustöid

ning seega kuulub tagastamisele (11 700 – 3500) 8200 eurot. Muule võimalikule õiguslikule

alusele hageja nõude esitamisel ei tugine (vt kohtu selgitused tl 70, kohtuistungi protokoll tl

110). Seega peab kohus nõude eeldusena tuvastama, kas hageja on lepingust kehtivalt

taganenud.

5. VÕS § 186 p 5 järgi võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega. Hageja poolt on VÕS § 188 lg-s

1 sätestatud formaalne eeldus lepingust taganemiseks täidetud. Hageja on 19.05.2017 esitanud

kostjale lepingu täitmise nõude ning 06.06.2017 lepingu ülesütlemise teate (tl 12-13). Kuigi

hageja teatis lepingu lõpetamiseks on pealkirjastatud lepingu ülesütlemisavaldusena, siis oma

sisult on tegemist lepingust taganemisega, sest selle aluseks on kostja poolt toime pandav

oluline lepingu rikkumine. Kostja on eelnimetatud teated kätte saanud.

Hageja tugineb sellele, et kostja ei teostanud objektil alates 23.04.2017 kuni lepingu

lõpetamiseni ehitustöid. 15.05.2017 on hageja saatnud kostjale elektronkirja, kus viitab, et

kostjat ei ole objektil olnud kolm nädalat (tl 11). Kostja võtab omaks, et terve kuu jooksul ei

teostanud ta objektil ehitustöid (vt kohtuistungi protokoll, tl 109). Pooled ei vaidle, et selle

perioodi sees toodi objektile 04.05.2017 kivivilla. Kostja tugineb sellele, et ehitustöid segasid

halvad ilmastikuolud. Pärast lammutustöid jäi maja seisma selliselt, et oli sisesein, millelt oli

eemaldatud fassaad ja soojustus (vt kohtuistungi protokoll, tl 111).

Kohtu hinnangul ei ole kostja väide halbade ilmastikuolude tõttu tõsiselt võetav, sest

professionaalse ehitusettevõtjana pidi kostja arvestama Eesti tavapäraste ilmastikuoludega.

Samuti on hageja esitanud tõendi, mis lükkab kostja väite halbade ilmastikuolude kohta ümber.

2017. a aprillis ja mais ei olnud erakorraliselt palju sademeid, mis võisid takistada välitööde

tegemist (tl 103-104). Kindlasti ei olnud tegemist lepingu punktis 10 sätestatud vääramatu jõuga

VÕS § 103 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt tööde mitteteostamine vabandatav.

Samuti on kostja rikkunud teavitamiskohustust. Pooled on lepingu punktis 2.4 kokku leppinud,

et töövõtja teavitab tellijat kõigist tööde kvaliteeti ja tähtaegset valmimist ohustavatest või

ohustada võivatest asjaoludest, mis ei sõltu töövõtjast. Kostja ei ole tõendanud, et on

teavitamiskohustust täitnud. Arvestades esitatud asjaolusid ja tõendeid saab tõsikindlalt väita,

et hagejale ei olnud teavitatud põhjustest, miks objektil ehitustööde teostamisega ei jätkata.

6. Kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS §

438 lg 1). Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas VÕS § 117 lg 1, mille kohaselt kui enne

ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb

toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine

lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Eeltoodud säte kohaldub seetõttu, et kostja kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks (tööde

teostamise lõpptähtaeg ei olnud saabunud). Samas leiab kohus, et oli ilmne, et kostja lepingut

rikub. Kohus leiab, et objektil ehitustööde mitteteostamine kuu aja jooksul õigustab lepingust

taganema, sest kui tööde teostamise tähtaja rikkumine aset leiaks, oleks tegemist olulise

rikkumisega (VÕS § 116 lg 2 p 2-4). Enne lepingust taganemist saatis hageja kostjale lepingu

täitmise nõude, kuid kostja ei taganud ega kinnitanud, et jätkab lepingu täitmist. Oluline on

seejuures ka asjaolu, et hageja oli teinud suures ulatuses kostjale ettemaksu ning objekt jäi

seisma olukorras, kus maja fassaad oli eemaldatud ning siseseinad avatud. Seega on VÕS § 117

lg-s 2 sätestatud eeldus täidetud ning hageja võis lepingust taganeda.

7. Järgnevalt hindab kohus, millises summas võib hageja nõuda lepingu alusel üleantu

tagastamist. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Hageja on tasunud kostjale 11 700 eurot (tl 10). Nimetatud tasu on makstud lammutustööde,

tellingute paigalduse ja fassaadi materjalide ettemaksuna. Pooled ei vaidle, et kostja on

teostanud lammutustööd, mille väärtuseks on 3500 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et objektile

on paigaldatud ehitusmaterjale väärtuses 996,52 eurot (tl 55, 64).

Kostja on 14.11.2017 menetlusdokumendis välja toonud tööd ja materjalid, mis on objektile

kulunud ning mis välistab hageja üleantu tagastamise nõude (tl 78-79). VÕS § 189 lg 2 p 1 ja

2 järgi tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui

tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu

seisneb teenuse saamises või asja kasutamises või lepingupool on üleantud eseme ära

tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud. VÕS § 189

lg 3 järgi kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2

tähenduses üleantu väärtuseks.

Pooltel puudub vaidlus, et objektile oli kostja poolt paigaldatud tellingud. Vaidlus on selles,

kas tellingute eest tuli maksta paigalduse eest 1700 eurot ja ka rendi eest 1371,63 eurot.

Hinnapakkumises on märgitud „tellingud 1700 eurot“ (tl 44). Kohtu hinnangul hõlmab see

VÕS § 189 lg 3 järgi endas nii renti kui ka paigaldust ning kostja ei saa täiendavalt midagi

nõuda. Kuna tellingud olid objektile paigaldatud kostja poolt, siis on hageja selles väärtuses

soorituse saanud. Siinjuures ei oma tähtsust, kas kostja on tellingute eest rendifirmale tasunud

või mitte, sest rendifirmal on lepinguline suhe kostjaga ning kostjal on tasumise kohustus.

Kostja on objekti jaoks ostnud materjale summas 3211,61 eurot (tl 55, 57-65). Hageja nõustub,

et sellest on materjale väärtuses 996,52 eurot kasutatud objektil. Kostja ei ole tõendanud, et

ülejäänud osas on materjale objektil kasutatud. Pooled on lepingu punktis 6.4 kokku leppinud

(viimane

lause),

et

omandiõigus

objektil

teostatud

töödele

ja

paigaldatud

seadmetele/materjalidele läheb üle töövõtjalt tellijale pärast tööde eest lõplikku tasumist. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi (6500 – 996,52) 5503,48 eurot.

Kohus leiab, et kostjal ei ole õigust hageja poolt tasutud rahast lugeda hüvitatuks hankekulusid

1083 eurot (tl 56). Nimetatud summa maksis kostja hankekeskkonna korraldajale, kes vahendas

töövõtu pakkumist. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peab sellise kulu kostjale hüvitama

ning seega ei tule sellise kulu hüvitamise kohustus ei lepingust ega seadusest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda prügiveo eest 545 eurot ning transpordi

eest 380 eurot. Vaidlus on selles, kas prügivedu oli hõlmatud lammutustöödega. Kostja väidab,

et lammutustööd prügivedu ei sisaldanud ning selline kulu läheb muude kulude alla (vastavalt

pakkumisele on pooled kokku leppinud muudes kuludes summas 3400 eurot, tl 44).

Lammutustööde mahtu tuleb läbi lepingu tõlgendamise sätete tõlgendada selliselt nagu

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4).

Kohtu hinnangul saab mõistlik isik eeldada, et lammutustööde maksumus hõlmab endas ka

prügiveo teenuse maksumust. Pooled on kokku leppinud lammutustööde maksumuses ning

selle töö on kostja teinud ja tasu saanud (VÕS § 189 lg 3).

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et objektiga seoses kasutati transporditeenust ning

sellist kulu on kostja kandnud (või peab kandma tulevikus).

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi 5503,48 eurot.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda tagastamisele kuuluvalt summalt

viivist. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et hageja nõue on VÕS § 82 lg 7 alusel muutunud

sissenõutavaks 24.08.2017 (hageja nõudis üleantu tagastamist 18.08.2017 kirjaga ja andis

tasumise tähtajaks 24.08.2017, tl 15).

Hageja nõuab võlgnevuselt viivist lepingu punkti 5.2 alusel 0,1% päevas. Kohtu hinnangul on

nimetatud viivisemäär kokku lepitud teistsuguse kohustuse rikkumise eest ning kohaldada

tuleb seadusjärgset määra. Seisuga 25.01.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 185,76

eurot. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele TsMS § 367 alusel.

9. Kostja on 19.01.2018 esitanud protokolli parandamise taotluse. Taotluse esitamise aluseks on

TsMS § 53 lg 2, mille esimese lause kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja

esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Hageja vaidleb taotlusele vastu.

Tulenevalt TsMS § 50 lg-st 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja parandused ei ole

sellised, mis omavad asja lahendamise seisukohalt olulist. Tegemist on kostja

kommentaaridega pärast kohtuistungi toimumist. Kohus jätab protokolli parandamise taotluse

rahuldamata.

Kostja on 22.01.2018 täiendavalt esitanud kirjalikud seisukohad. Kuna need on esitatud pärast

asja sisulist arutamist, jätab kohus need tähelepanuta.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad

menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda ja 33 % ulatuses hageja kanda. Kostjal

menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

12. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja esindaja kulud 1320 eurot käibemaksuta (tl

37, 105), millele lisanduvad 15.01.2018 toimunud kohtuistungiga kaasnenud esindaja kulud (tl

111). TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on füüsiline isik, seega mõistab kohus

hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuga.

13. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

402 eurot (600 x 67 %). Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega

seonduvat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et

tegemist on mõistliku tunnitasu suurusega, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus ei nõustu

hageja menetluskulude nimekirjades märgitud ajakuluga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

ajakulu ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohus võtab arvesse esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida

ja hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud telefonikõnede ja kostja e-kirjadega seonduvate

toimingute vajalikkust ega põhjendatust. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja

koostamise kulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu:

 ettevalmistused hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse koostamine ja esitamine

kohtule (25.09.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, tl 37 ja 37 pöördel)

3 tundi;

 kostja 16.10.2017 vastusega tutvumine, 01.11.2017 seisukoha koostamine ja esitamine

kohtule (15.01.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, v.a kohtuistungiks

ettevalmistus, tl 105 ja 105 pöördel) 2 tundi ja 30 min;

 ettevalmistumine 15.01.2018 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine – 2 tundi.

Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7 tunni ja 30 min

ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 482,40 eurot käibemaksuga (720

x 67 %).

14. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

15. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik