2-13-44140/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-44140

Kohtuasi

MG (G), VK, Osaühing BLT Holdingu, VT (T),

LL, AK (K) ja TIAN GROUP OÜ hagi BLRT

Grupp

Aktsiaseltsi

vastu

20.06.2013

üldkoosoleku 2012 a majandusaasta aruande

kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.10.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MG, VK, Osaühing BLT Holdingu, VT, LL, AK ja

TIAN GROUP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I MG (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II VK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III Osaühing BLT Holding (registrikood

12304283)

Hageja IV VT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja V LL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja VI AK (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja VII TIAN GROUP OÜ (registrikood

12119091)

Hagejate esindajad vandeadvokaat Urmas Volens ja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood

10068499), esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja

vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.10.2017 määrus muutmata.

2. Jätta MG, VK, Osaühing BLT Holdingu, VT, LL, AK ja TIAN GROUP OÜ

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. MG, VK, Osaühing BLT Holding, VT, LL, AK ja TIAN GROUP OÜ esitasid Harju

Maakohtule 20.09.2013 hagi, milles palusid tuvastada BLRT Grupp Aktsiaseltsi 20.06.2013

üldkoosoleku otsuse p-i 1 tühisus või alternatiivset tunnistada see kehtetuks.

2. Harju Maakohus jättis 20.05.2014 hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades

hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.02.2015 maakohtu otsuse muutmata,

arvestades otsuses toodud põhjendustega ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Riigikohus tühistas 30.09.2015 Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsused ning

saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

3. Harju Maakohus jättis 02.12.2016 hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades

hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2017 maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 02.08.2017 määrusega jättis Riigikohus

kaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud hagejate kanda.

4. Kostja palus menetluskuluna hagejatelt välja mõista kokku 29 047 eurot. Hagejad vaidlesid

märgitud menetluskuludele vastu ja leidsid, et põhjendatud menetluskulude suurus oli väiksem.

Näiteks olid hüvitatavad vaid poole esindajate kulud, mitte büroo teiste töötajate kulud. Veel ei

olnud hüvitatav esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Mitmed nimekirjas

toodud kulud olid ülepaisutatud ja ülemäärane oli ka esindajate keskmine tunnitasu.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulu 19 278 eurot, millest igaühe

kanda jäi 2 754 eurot. Kohus mõistis igaühelt välja ka viivise seadusjärgses määras

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Kostja lepinguliste esindajate ajakulu oli põhjendatud 117,6 tunni ulatuses. Põhjendatud ei

olnud menetluskulude nimekirjas märgitud Kerstin Linnarti ja Gerda Liiki poolt osutatud

õigusteenuse ajakulu, sest nemad ei esindanud menetluses kostjat. Samuti ei saanud teiselt

poolelt välja mõista 30.04.2014 taotluse koostamise kulusid, milles kostja palus kohtult

menetlusdokumente ja menetluskulude nimekirja koostamise kulusid. Veel oli põhjendamatu

kliendile e-kirja koostamise ajakulu, milles esindaja teavitas klienti menetlustähtaegadest, sest

see ei olnud käsitletav õigusteenuse osutamisena. Samuti oli põhjendamatu kulu seoses

05.06.2017 kassatsioonkaebusega tutvumisega, sest Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.

Lähtuvalt kostja esindajate teostatud toimingute sisust, kohtule esitatud dokumentides märgitud

seisukohtade mahust ja uudsusest, tuli vähendada mõistlikke hagiavalduse analüüsi ja

menetlusdokumendi ettevalmistamise kulusid, 28.11.2013 taotluse koostamise kulusid,

10.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid, 28.04.2014 kohtukõne

teeside koostamise kulusid, 28.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise, osalemise ja sellest

kliendile ülevaate andmise kulusid, 19.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise

kulusid, 17.07.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulusid, 21.01.2015 vastuse

koostamise kulusid, 28.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid,

ringkonnakohtu 19.02.2015 otsusega tutvumise kulusid, 07.12.2015 vastuse koostamise

kulusid, 16.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid, 13.04.2016 vastuse

koostamise kulusid, 17.05.2016 kohtukirja raames istungiaja kooskõlastamise kulusid,

07.06.2016 dokumentidega tutvumise ja kohtule esitamise kulusid, 30.08.2016 hagejate

e-kirjale vastamise kulusid, 26.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid,

02.12.2016 kohtuotsusega tutvumise kulusid, 26.01.2017 vastuse koostamise kulusid, kliendiga

peetud suhtluse kulusid seoses 07.03.2017 kohtunõudega. Muud õigusabi osutaja kulud olid

taotluses kirjeldatud määras vajalikud. Täies ulatuses olid põhjendatud kostja tõlkekulud 462

eurot.

Arvestades kohtupraktikat tuli kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu määra

vähendada 160 euroni (käibemaksuta). Seega oli põhjendatud kostja esindaja tasu suurus

18 816 eurot (käibemaksuta), millele lisandus põhjendatud tõlkekulu 462 eurot, kokku 19 278

eurot. Kuivõrd menetluskulud jäeti hagejate kanda võrdsetes osades, tuli igalt hagejalt eraldi

välja mõista 2 754 eurot, s.o esindaja tasu 2 688 eurot (s.o 18 816/7) ning tõlkekulud 66 eurot

(462/7). Summadele lisandus vastavalt taotlusele viivis seadusjärgses määras määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hagejate määruskaebus

6. Hagejad esitasid määruskaebuse ja palusid maakohtu määruse osaliselt tühistada, s.o osas,

milles maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldas ja

vähendada väljamõistetud kulude suurust põhjendatud ulatuseni.

Kohus luges ebaõigesti kohaseks kostja õigusabi osutaja tunnitasu suuruseks 160 eurot

(käibemaksuta). Riigikohtu praktikast lähtuvalt tuli kostja esindajate põhjendatud tunnitasu

määraks lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Praegune vaidlus ei olnud keskmisest keerukam.

Pealegi oli poolte vahel mitmeid teisi vaidlusi kohtus ja nendes asjades olid kohtud üldjuhul

tunnitasu suurust vähendanud.

Lisaks tulnuks osade kuluartiklite lõikes põhjendatud kostja esindaja ajakulu vähendada või

redutseerida nullini. Näiteks ei olnud vajalik ja põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamise

taotluse (28.11.2013) koostamine. Täiendavalt tulnuks vähendada 10.04.2014 istungiks

ettevalmistamise ajakulu 1-2 tunnini. Vähendada tuli ka 28.03.2014 kohtuistungi protokolliga

tutvumise kulu 0,2 tunni võrra. Täiel määral oli põhjendamatu kohtuistungi protokolli

parandamise taotluse koostamise ajakulu ja 4,6 tundi täiendava 21.01.2015 vastuse koostamise

ajakulu. Osaliselt oli põhjendamatu ajakulu vastuse koostamiseks hagi terviktekstile. Seda

tulnuks vähendada 6 töötunni võrra. Lisaks oli põhjendamatu kohtuotsusega tutvumise ajakulu

0,6 tundi, sest otsus tehti kostja kasuks. Läbivalt ei olnud võimalik toimiku materjalide pinnalt

kontrollida, millega seoses suheldi kliendiga, mistõttu ei saanud hinnata, kas näidatud ajakulu

oli vajalik ja põhjendatud.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 20.10.2017 määrus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses

toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustasid hagejad maakohtu määruse osas, milles maakohus

kostja taotluse osaliselt rahuldas ja mõistis kostja menetluskulude katteks hagejatelt välja

menetluskulude hüvitise. Määrust ei vaidlustatud menetluskuludelt seadusjärgses määras

viivise väljamõistmise osas. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei

vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis kostja taotluse osaliselt

rahuldamata ja mõistis menetluskuludelt välja viivise seadusjärgses määras alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-

115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus

ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem/vähem

aega või oli kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu mõnevõrra väiksem, kui

oli

menetlusosalise

hinnangul

põhjendatud.

Ringkonnakohus

saab

maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Hagejad heitisid maakohtule ette menetlusõigusnormi rikkumist, kui luges kostja esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 160 eurot (käibemaksuta), tuvastas, et kostja põhjendatud

menetluskulu oli ka õigusabi ostuaja ajakulu kliendiga suhtlemiseks, erinevate taotluste ja

täiendava vastuse koostamiseks ning ei vähendanud piisavalt kostja õigusabi osutaja esinevate

toimingute tegemiseks kulunud põhjendatud ajakulu.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel nii esindamisele kulunud aega

kui ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus

on seisukohal, et maakohus ei rikkunud põhjendatud tunnitasu määra tuvastamisel

diskretsiooni. Kohus vähendas põhjendatult kostja õigusabi osutaja tunnitasu hinda 160 euroni

(käibemaksuta), arvestades seejuures asja mahu ja keerukusega ning väljakujunenud

kohtupraktikaga.

Teiste väidete osas märgib ringkonnakohus, et maakohus on piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu

osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Pelgalt asjaolu, et

hagejate hinnangul kulus ühe või teise toimingu tegemiseks või dokumendi koostamiseks kostja

esindajatel vähem aega, ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhjendatud seisukohti. Kohtu

siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Lepingulise esindaja ülesanne on

esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel

põhjusel on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist

õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja

tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Maakohus ei ole nimetatud kulu põhjendatust ja

vajalikkust hinnates rikkunud diskretsioonipiire.

Samuti ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges põhjendatud õigusabi osutaja kuluks

menetluse kinniseks kuulutamise ja kohtuistungi protokolli parandamise taotluste koostamise

kulusid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetlusosalisel on

õigus ja kohustus esitada asjaolude kinnitamiseks tõendeid ning vajadusel kohtule taotlusi.

Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh

kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika

nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu.

Maakohus, leides, et kostja toimingud olid põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Ka ei

rikkunud maakohus diskretsiooni, kui luges põhjendatud kostja menetluskuluks õigusabi

osutaja ajakulu 21.01.2015 vastuse koostamiseks. Seda enam, et tegu oli vastusega hagejate

täiendavale menetlusdokumendile, kus hagejad täpsustasid eelmises menetlusdokumendis

kirjeldatut ja lisasid täiendavaid seisukohti, s.t hagejad ise põhjustasid kostjal täiendavate

menetluskulude tekkimise.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing