3-16-2002/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2002

Haldusasi

KÜ Suur-Karja 18 kaebus Tallinna kesklinna vanema

31.08.2016 korralduse nr 401 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KÜ Suur-Karja 18, esindaja vandeadvokaat

Vesse Võhma

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Liisi Kalm ja

Angela Reinland

Kolmas

isik

–

M&A

Pubid

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2002 muutmata.

2. Mõista Tallinna linnalt KÜ Suur-Karja 18 apellatsioonimenetluse kulude katteks välja

552 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-16-2002

2(10)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Suur-Karja 18 korraldas parkimist Tallinnas Vabaduse väljak 2a asuval maa-alal

(reformimata riigimaal). KÜ Suur-Karja 18 liikmete kasutuses oli viis ja G. Otsa nimelise

Tallinna Muusikakooli kasutuses samuti viis parkimiskohta.

2. Vabaduse väljak 2a kinnistu kanti 18.05.2016 kinnistusraamatusse ning selle omanikuks sai

Tallinna linn (tl 4). Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 12.07.2016 kirjaga nr 9-11/3300 II (tl 5)

KÜ-le Suur-Karja 18, et korteriühistu kasutab Vabaduse väljak 2a kinnistut õigusliku aluseta.

Korteriühistul paluti teisaldada parkimise märgised ja anda otsene valdus (sh värava võtmed) üle

Tallinna Kesklinna Valitsusele. KÜ Suur-Karja 18 andis valduse üle 25.07.2016.

3. Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 01.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 (tl 6–7) KÜ-le Suur-

Karja 18, et andis Vabaduse väljak 2a kinnistu kasutada M&A Pubid OÜ-le ning G. Otsa

nimelisele Tallinna Muusikakoolile. Vastuseks KÜ Suur-Karja 18 päringule edastas Tallinna

Kesklinna Valitsus 07.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 III (tl 11) Tallinna Kesklinna vanema

31.08.2016 korralduse nr 401 (tl 9–10).

Korralduse kohaselt on otsustuskorras antud M&A Pubid OÜ-le kolmeks aastaks üürile Tallinna

Kesklinna Valitsuse valitsemisel olev Vabaduse väljak 2a kinnistu ning otsustatud sõlmida

M&A Pubid OÜ-ga Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks

kasutusse andmise leping, arvestades korralduse punktides 2.1–2.6 sätestatud tingimusi. Muu

hulgas tuli üürnikul lubada G. Otsa nimelisel Tallinna Muusikakoolil kasutada tasuta viit

parkimiskohta (p 2.1.5) ja tagada, et Suur-Karja 18/Müürivahe 14/16/Vabaduse väljak 2

korterite nr 1–10 omanikel oleks võimalik kasutada elamu külgmise sissepääsu ees ühte auto

peatumiskohta (p 2.1.6).

Korralduse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 57 lg 5, Tallinna

Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (määrus nr 32),

Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle

osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ (määrus nr 21), Tallinna Linnavalitsuse

23.01.2013 määruse nr 4 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks

üürile andmiseks korraldava eelläbirääkimistega pakkumise alghinnad ja üüri suurus

otsustuskorras üürile andmisel“ (määrus nr 4) ning M&A Pubid OÜ ja G. Otsa nimelise Tallinna

Muusikakooli 20.06.2016 taotlused.

4. KÜ Suur-Karja 18 palus 21.09.2016 pöördumises (tl 14–15) tühistada korraldus nr 401 ja

anda Vabaduse väljak 2a kinnistu otsustuskorras tasuta KÜ Suur-Karja 18 kasutusse parkimise

korraldamiseks. Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas 14.10.2016 vastuses (tl 43–44), et see

kinnistu on avalik tasuline parkimisala ja seda ei ole kohane anda KÜ-le Suur-Karja 18 tasuta

kasutamiseks. Linna üks eesmärke on teenida tulu. KÜ Suur-Karja 18 taotluse järgselt tekkinud

olukorra lahendamiseks kaaluti linnarajatise tasu eest kasutusse andmiseks avaliku

enampakkumise korraldamist, kuid kuna korteriühistu pöördus kohtusse, siis annab lõpliku

seisukoha kohus.

3-16-2002

3(10)

5. KÜ Suur-Karja 18 esitas 07.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada korraldus nr 401.

Korraldus on vastuolus määruse nr 32 §-ga 41 ja määruse nr 21 § 5 lg-ga 2. Linnavara saab anda

otsustuskorras kasutusse või üürile ainult neis sätetes loetletud erandlikel juhtudel. Vaidlustatud

korraldusest ei nähtu, millisest alusest on linnaosa vanem lähtunud. Ükski nimetatud alustest ei

ole kohaldatav M&A Pubid OÜ-le. Vabaduse väljak 2a kinnistu ei ole avalik tasuline

parkimisala ja linnavara valitseja ei saanud anda linnavara M&A Pubid OÜ-le üürile teeseaduse

(TeeS) § 29 lg 3 alusel.

Määruse nr 32 § 41 p 10 võimaldab anda olemasoleva parkla või muu parkimisrajatise

otsustuskorras kuni 15 aastaks korteriühistu tasuta kasutusse. Kaebaja on ajalooliselt

korraldanud vaidlusalusel maa-alal tasuta parkimist, kuna see piirneb vahetult Suur-Karja tn

18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse väljak 2 hoonega ning korterite 1–10 omanikud pääsevad oma

korteritesse ainult selle maa-ala kaudu. Korteriühistu paigaldas oma kulul maa-alale parkimist

korraldava märgistuse. Maa-alal parkisid ka korteriühistu liikmed. Tallinna linn kui Suur-Karja

tn 18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse väljak 2 hoones asuvate äripindade omanik oli sellest

asjaolust teadlik ning oleks pidanud seda vaidlustatud korralduses kaaluma.

Korraldus nr 401 ei võimalda kaebaja liikmetel kasutada enam ühtki parkimiskohta. Vabaduse

väljak 2a kinnistu on eraldatud aiaga ning sisuliselt on tegemist sisehooviga, mille kaudu on

ligipääs G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoonesse ja kaebaja liikmete Vabaduse väljak 2

korteritesse nr 1–10. Jalakäijad pääsevad kinnistule läbi avatud jalgvärava ning sõidukitega on

võimalik pääseda läbi eraldi sissesõiduvärava, mis on tavaolukorras lukustatud. Korterite nr 1–

10 omanikel on oma korteritesse sissepääs üksnes Vabaduse väljak 2a kinnistu kaudu ja varem,

kui parkimist korraldas kaebaja, oli igal korteriomanikul võti, millega oli võimalik avada

Vabaduse väljak 2a hoovi värav ning pääseda sõidukiga korteri sissepääsuni. Praegu on korterite

nr 1–10 omanike ööpäevaringne ligipääs oma korterile takistatud, samuti on takistatud

operatiivautode ööpäevaringne ligipääs, kuna hooviväravad on suletud ja kaebajal ning korterite

1–10 omanikel puuduvad võtmed väravate avamiseks. Vastustaja linnavara valitsejana ei ole

kohelnud kaebajat võrdselt G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga, kellele on võimaldatud

kinnistul viis tasuta parkimiskohta, kuid kaebajale mitte ühtegi. Vastustaja väide, et kaebaja

üürib parkimiskohti kolmandatele isikutele, on tõendamata ning ei vasta tegelikkusele.

Kaebaja ei pea praegu õigusvaidlust juhatuse liikme ega ka muu põhikirjas ettenähtud organi

liikmega, vaid on vaidlustanud Tallinna linna haldusakti. Seetõttu ei ole kaebuse esitamiseks

vaja üldkoosoleku otsust, vaid piisas kaebaja juhatuse volitusest.

6. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Vaidlustatud korraldus ei riiva korteriühistu õigusi. Parkimiskohtade olemasolu Vabaduse väljak

2a kinnistul ei puuduta ühistut. Enne kinnistu kinnistusraamatusse kandmist oli tegemist

reformimata riigimaaga ning kaebaja korraldas seal parkimist õigusliku aluseta. Korteriühistu

liikmed saavad parkida Suur-Karja 18 sisehoovis.

Tallinna linnale kuulub aadressil Müürivahe tn 14/16/Suur-Karja tn 18/Vabaduse väljak 2 neli

korteriomandit, seega on Tallinna linn korteriühistu liige (korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1).

Kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-ga 4 oleks pidanud üldkoosolek

andma kaebajale volituse käesoleva õigusvaidluse pidamiseks. Kaebaja liikmed ei ole andnud

juhatusele üldkoosoleku otsusega sellist volitust.

Vabaduse väljak 2a kinnistu kolmanda isiku kasutusse andmine on õiguspärane. TeeS § 29 lg 1

järgi on avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve transpordimaa. TeeS § 29 lg 3

sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate

3-16-2002

4(10)

õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule. Määrus nr 21 reguleerib Tallinna linnale kui

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse

andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust (§ 1 lg 1) ning määrusega nr 21

reguleerimata küsimustes juhindutakse määrusest nr 32 (§ 1 lg 3). Vaidlusalust kinnistut ei antud

üürile määruse nr 32 alusel. Vastustaja viitas määrusele nr 32 õigusliku alusena, kuna määrus nr

21 ei sisalda kõiki vajalikke sätteid (nt kinnistu heakorra tingimusi). Määrusega nr 32

reguleeritakse Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade kasutusse andmist (§ 1 lg

1). Sellise linnavara kasutusse andmisel, mille kohta on kehtestatud erikord (mh rajatise või selle

osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine), kohaldatakse määrust nr 32 erikordades

sätestatud erisustega (määruse nr 32 § 1 lg 2). Vastustaja nimetas korralduse täpsema õigusliku

alusena esialgu määruse nr 21 § 5 lg 2 p-i 3 ja hiljem p-i 4.

Vabaduse väljak 2a kinnistu on avalik tasuline parkimisala ning seda ei ole kohane anda tasuta

kasutamiseks kaebajale. Linna üks eesmärke on teenida tulu. Kinnistu kasutamise vastu on ka

avalik huvi, sest G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, kes kasutab seal tasuta parkimiskohti,

on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Kaebaja üürib kinnistul asuvaid

parkimiskohti kolmandatele isikutele, teenides sellelt tulu. Seega ei ole korteriühistul

parkimiskohtadest puudus.

7. M&A Pubid OÜ palus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse ja esindusõiguse

puudumise tõttu.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2017 otsusega kaebuse, tühistas korralduse nr 401 ja

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2200 eurot.

Kaebaja korraldas kuni 25.07.2016 Vabaduse väljak 2a kinnistul (tasuta) parkimist ning kaebaja

liikmete kasutuses oli viis parkimiskohta. Vaidlustatud korraldusega andis vastustaja kinnistu

otsustuskorras kolmeks aastaks üürile kolmandale isikule, pannes talle kohustuse tagada kaebaja

liikmetele üks auto peatumiskoht elamu külgmise sissepääsu ees. Määrus nr 32 võimaldab

otsustuskorras anda parkimisrajatise tasuta korteriühistu kasutusse. Kaebaja on pärast

korraldusest teadasaamist taotlenud kinnistut kooskõlas määruse nr 32 § 41 p-ga 10 enda tasuta

kasutusse. Asjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ja

kaalutletud. Samuti vaidlevad menetlusosalised korralduse andmise õigusliku aluse ning

määruse nr 32 kohaldamise ja sisu üle. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärk

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühise huvina ei saa

välistada parkimise korraldamist elamu läheduses ja parkimisvõimaluse tagamist oma liikmetele.

Seega võib korraldus rikkuda kaebaja õigusi.

MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 peetakse lisaks juhatusele silmas selliseid MTÜ organeid, mis luuakse

täiendavalt põhikirjaga teatud eesmärkide saavutamiseks (teatud tehingute tegemiseks), kuid

mitte neid MTÜ organeid, mille vältimatu olemasolu tuleneb seadusest (üldkoosolek, MTÜS §

18 lg 1). Kaebaja põhikirjaga ei ole loodud MTÜS §-s 31 nimetatud täiendavaid organeid.

Asjaolu, et kaebaja peab õigusvaidlust avalik-õiguslikus suhtes haldusorganiga, kes on ühtlasi ka

ühingu liikmena kaebajaga eraõiguslikus õigussuhtes, ei laienda MTÜS § 19 lg 1 p-i 4

kohaldamisala väljapoole liikmete ja ühingu (korteriühistu) vahelist suhet. Seega ei pidanud

kaebaja õigusvaidluse pidamist vastustajaga otsustama üldkoosolekul. Kaebaja esindajale

volituse andmiseks oli pädevus kaebaja juhatusel ja juhatus otsustas volituste andmise

06.10.2016 koosolekul põhikirja nõudeid järgides.

Määrus nr 21 on antud kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) ja Tallinna Linnavolikogu

10.10.1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruse“ alusel. Määrus nr 21 reguleerib

linnale kuuluva rajatise või selle osa üürile andmist isikule, kes soovib seal teostada

3-16-2002

5(10)

kaubandustegevust. Parkimisteenuse osutamine ei ole kaubandustegevus KaubTS tähenduses

ning sellele ei kohaldu KaubTS. Seega ei saa kinnistu parkimisteenuse osutamiseks

otsustuskorras üürile andmisele kohaldada ka KaubTS § 17 lg-te 1 ja 4 ning § 20 lg 5 alusel

vastuvõetud määrust nr 21. Tallinna põhimäärus ei laienda kaubandustegevuse mõistet.

Määrusega nr 4 ei saa samuti kaubandustegevuse mõistet laiendada. Seega ei saanud korralduse

andmisel lähtuda määrusest nr 21 ja anda selle alusel rajatist kolmandale isikule üürile. Puudub

vaidlus, et kolmas isik ei vasta ühelegi määruse nr 32 §-s 41 sätestatud tingimusele, mis oleks

võimaldanud anda talle linnavara kasutada otsustuskorras. Vastustaja kohtumenetluses esitatud

argument, et kaebajale ei saa parklat tasuta kasutusse anda põhjusel, et tegemist on avaliku

tasulise parkimise alaga, ei ole veenev, sest sama kinnistu on antud kolmandale isikule üürile

parkimise korraldamiseks.

Kaebaja korraldas vaidlusalusel maa-alal parkimist ja tema liikmed kasutasid sealseid

parkimiskohti. Pole vaidlust, et enne, kui Tallinna linn sai kinnistu omanikuks, kasutas

korteriühistu maad õigusliku aluseta. Asjaolust, et avalik võim võimaldas kaebajal kasutada

reformimata riigimaal tasuta parkimiskohti, ei teki kaebajale õigustatud ootust, et sama praktika

saaks jätkuda ka pärast seda, kui kinnistu omanikuks sai Tallinna linn. Samas ei välista kehtiv

õigus parkimisrajatise otsustuskorras tasuta korteriühistu kasutusse andmist. Vastustajal on

kinnistu omanikuna õigus otsustada kinnistu kasutamise üle, kuid ka kohustus arvestada oma

vara valitsemisel kohaliku omavalitsuse eesmärke, milleks on muu hulgas kohaliku elu

korraldamine, lähtudes linnaelanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linna iseärasusi

(KOKS § 2 lg 1). Vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel arvestanud varem

vaidlusalusel kinnistul parkimiskohti kasutanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli huviga

ja säilitanud koolile tasuta parkimiskohad. Kaebajat on teavitatud omaniku vahetumisest ja

kohustatud valdust üle andma, kuid korraldusest ei nähtu arvestamist kaebaja huvidega (ega

üldse mingeid põhjendusi). Puuduvad andmed, et kaebajal oleks olnud enne korralduse andmist

võimalust esitada kinnistu edasise kasutusega seonduvaid taotlusi. Kohtul puudub veendumus, et

vastustaja lähtus kohtumenetluses esitatud kaalutlustest juba vaidlustatud korralduse andmise

ajal. Selle vastu räägib asjaolu, et vastustaja seisukohad ei ole olnud järjekindlad. Kuna

vaidlustatud korraldus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, tuleb see tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. M&A Pubid OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.03.2017 otsus ja

jätta kaebus läbi vaatamata.

Halduskohus tuletas KÜ Suur-Karja 18 kaebeõiguse KÜS § 2 lg-st 1. Selles sättes ei sisaldu

korteriühistule volitust esindada korteriühistu liikmeid kohtumenetluses. Käesoleval vaidlusel ei

ole seost korteriühistu liikmete (korteriomanike) omandiga, mille majandamiseks ja

korrashoiuks on korteriühistu loodud. Seega ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Tallinna linn on KÜ Suur-Karja 18 liige ja temaga õigusvaidluse pidamiseks on vajalik

korteriühistu üldkoosoleku otsus.

Kolmas isik ja Tallinna linn on sõlminud korralduse nr 401 alusel tsiviilõigusliku lepingu. Kuna

kaebaja ei ole taotlenud lepingu tühisuse tuvastamist, ei tulene kaebajale korralduse

tühistamisest mingeid õigusi.

10. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.03.2017 otsus ja teha

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus, sest korteriühistul ei ole korraldusega nr 401 isiklikku puutumust.

Kaebaja kasutas kinnistut õigusliku aluseta. Kaebaja liikmetele kuuluvast kinnistust väljapoole

3-16-2002

6(10)

jääv parkimise korraldus ei kuulu korteriühistu igapäevase majandustegevuse alla. Kaebuse

oleks pidanud esitama korteriomanikud.

Halduskohtusse pöördumise oleks pidanud otsustama korteriühistu üldkoosolek.

Korralduse nr 401 õiguslik alus on määruse nr 32 § 1 lg 2 ja määruse nr 21 § 3 lg 1, § 4 lg 3 ja §

5 lg 2 p 4. Määrus nr 21 ei välista kauplemist parkimisteenusega. Parkimisteenuse osutamine on

samuti kaubandustegevus KaubTS § 1 lg 2 ja § 3 lg 1 tähenduses. Tallinna linna tahe on olnud

suunatud sellele, et määrus nr 21 laieneks ka parkimisteenusega kauplemisele.

Kuna korralduse nr 401 alusel on sõlmitud üürileping M&A Pubid OÜ-ga, ei ole kaebusega

võimalik saavutada kaebuse eesmärki (parkimiskohtade andmine korteriomanike kasutada).

Vaidlustatud haldusakt on üürilepingu sõlmimisega ammendunud ja seda ei saa enam tühistada.

Halduskohtul ei ole pädevust lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi.

11. Tallinna linn palub rahuldada M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebus.

12. KÜ Suur-Karja 18 palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu

02.03.2017 otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellantide arvates ei ole KÜ-l Suur-Karja 18 kaebeõigust kaebuse esitamiseks. M&A

Pubid OÜ on palunud apellatsioonkaebuses jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi

vaatamata ja Tallinna linn on palunud jätta kaebus nimetatud põhjusel rahuldamata.

14. HKMS § 44 lg 1 järgi saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus

vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste

rikkumist. Riigikohtu seisukoha järgi piisab kaebeõiguse tekkimiseks sellest, kui hinnangu

andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele

(Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 13). Ka väheintensiivsed õiguste riived on

HKMS § 44 lg 1 järgi halduskohtus vaidlustatavad (Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-

16, p 8).

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui

kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse

korral tuleb eelistada kaebuse sisulist menetlemist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge,

tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumise korral jätta kaebus

rahuldamata (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8).

15. Puudub vaidlus, et KÜ Suur-Karja 18 korraldas oma liikmete huvides kuni 25.07.2016

parkimist Vabaduse väljak 2a maa-alal, sh oli viis parkimiskohta kaebaja liikmete kasutuses.

Vaidlustatud korraldusega andis vastustaja kinnistu kolmeks aastaks üürile kolmandale isikule

ning kaebaja liikmetele ei ole korralduse järgi enam tasuta parkimiskohti ette nähtud.

Kaebaja peamine eesmärk on saada Vabaduse väljak 2a asuv parkimisrajatis enda kasutusse

sätte alusel, mis reguleerib linnarajatise tasuta kasutada andmist korteriühistule (määruse nr 32 §

41 p 10). Samas tugineb kaebaja ka ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes G. Otsa nimelise

Tallinna Muusikakooliga. Puudub vaidlus, et muusikakool kasutas enne korralduse nr 401

andmist, sarnaselt kaebajale, viit parkimiskohta. Vaidlustatud korralduses üürilepingule seatud

tingimuste kaudu võimaldas vastustaja muusikakoolile jätkuvalt viit tasuta parkimiskohta

(korralduse p 2.1.5), kuid kaebajale mitte ühtegi. Seega saab kaebuse eesmärgina mõista ka

kaebaja soovi saada oma liikmete tasuta kasutusse parkimiskohti võrdselt muusikakooliga.

Avaliku ressursi, sh linnavara kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab

3-16-2002

7(10)

ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel

alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vrd Riigikohtu 29.11.2012 otsus

nr 3-3-1-29-12, p 14). Korralduse nr 401 tühistamise järel on kaebajal võimalik konkureerida

selle linnavara kasutusele, mis on korraldusega nr 401 antud kolmanda isiku kasutusse.

Ringkonnakohus märgib, et praktikas pidas ka vastustaja korteriühistut Vabaduse väljak 2a

kinnistul parkimisega seoses oma liikmete esindajaks. Nii näiteks nõudis vastustaja kinnistu

valduse (sh värava võtmete) üleandmist KÜ-lt Suur-Karja 18 (12.07.2016 kiri, tl 5) ja teavitas ka

kinnistu kolmandale isikule kasutada andmisest korteriühistut, mitte selle liikmeid (01.09.2016

kiri, tl 7). Kaebuse esitamise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi oli korteriühistu eesmärk

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et korraldus nr 401 riivab kaebaja õigusi ja seega puudub

alus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

16. Halduskohus on otsuse p-des 17−19 asjakohaselt selgitanud, et KÜ-l Suur-Karja 18 oli

kaebuse esitamiseks olemas esindusõigus. MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt kuulub

üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu

tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning

selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS §-s 31 sätestatu

kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele

muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Neis sätetest tuleneb, et

üldkoosoleku volitus on vajalik selleks, et pidada õigusvaidlust juhatuse liikmega või põhikirja

alusel teatud tehingu tegemiseks täiendavalt loodud organi liikmega. Üldkoosoleku volitus ei ole

vajalik selleks, et pidada õigusvaidlust korteriühistu liikmeks oleva korteriomanikuga, kelleks on

ka Tallinna linn. Kaebaja põhikirjas (tl 29−34) ei ole MTÜS § 31 alusel ette nähtud mõnda

muud organit. Seega võis korralduse nr 401 halduskohtus vaidlustamise otsustada juhatus.

Kaebaja juhatus tegi selle otsuse 06.10.2016 (tl 46).

17. Korralduse nr 401 sisu on Vabaduse väljak 2a kinnistu otsustuskorras üürile andmine M&A

Pubid OÜ-le (p 1) ning M&A Pubid OÜ-ga sõlmitava lepingu tingimused (p 2). Lepingu

tingimustena on muu hulgas nimetatud üürniku kohustust kasutada kinnistut parkimisteenusega

kauplemiseks (p 2.1.1) ja tasuda selle eest igakuiselt üüri 500 eurot (p 2.1.2).

18. Korralduse nr 401 õiguslikud alused on KOKS § 57 lg 5, mis annab linnaosa vanemale

üldise volituse anda üksikaktidena korraldusi, ning Tallinna Linnavolikogu määrused nr 32 ja 21

ning Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 4.

Määrusega nr 32 reguleeritakse Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade

(linnavara) kasutusse andmist niivõrd, kuivõrd selle kohta ei ole riigi või Tallinna õigusaktiga

kehtestatud erikorda (§ 1 lg-d 1 ja 2). Selliseks erikorraks on mh määrus nr 21, millega

reguleeritakse Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse andmist

isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust (§ 1 lg-d 1 ja 3). Seega on määrus nr 32 üld-

ja määrus nr 21 eriakt. Määrus nr 4 on kehtestatud määruse nr 21 rakendamiseks ja selles on

muu hulgas kindlaks määratud üüri määrad Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa

kaubandustegevuseks üürile andmise korral (§ 2).

Korralduses ei ole viidatud ühelegi määruse nr 32 või 21 paragrahvile, kuid

apellatsioonkaebuses nimetas vastustaja korralduse täpsema õigusliku alusena määruse nr 21 § 5

lg 2 p-i 4. Nimetatud sätte järgi laieneb linnarajatise otsustuskorras kasutada andmise

regulatsioon üldiselt igasugusele muudes määruse punktides nimetamata teenuse müügile.

Määruse nr 4 § 2 p-dest 8 ja 81 tuleneb, et selliseks teenuseks võib olla ka kauplemine

parkimisteenusega.

3-16-2002

8(10)

Seega, kuigi korralduses nr 401 ei ole nimetatud selle aluseks olevaid konkreetseid sätteid ja

vastustaja on kohtumenetluse jooksul viidanud erinevatele normidele, on eelneva põhjal

kokkuvõttes arusaadav, et Tallinna linn andis Vabaduse väljak 2a kinnistu kaubandustegevuseks

üürile, tuginedes määruse nr 21 § 5 lg 2 p-le 4.

19. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei saanud parkimisteenusele

kohaldada määrust nr 21, sest tegemist ei ole kaubandustegevusega KaubTS mõttes. Esiteks

leidis ringkonnakohus eespool, et määrus nr 21 laieneb ka parkimisteenusele. Kohus ei saa

määruse nr 21 regulatsiooni kohaldamata jätta, ilma et kohus tunnistaks selle regulatsiooni

põhiseadusega vastuolus olevaks (HKMS § 158 lg 4). Teiseks on määruse nr 21 andmisel

volitusnormidena viidatud KaubTS § 17 lg-tele 1 ja 4, mis volitab kohaliku omavalitsuse üksust

kehtestama täiendavat tänava- või turukaubanduse korda, ning § 20 lg-le 5, mille kohaselt võib

kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada täiendava korra kauba või teenuse müügiks avalikul

üritusel. Neid küsimusi on Tallinna linn määruses nr 21 ka reguleerinud. Lisaks on määruse nr

21 volitusnormiks KOKS § 22 lg 1 p 6, mis annab volikogule pädevuse linnavara valitsemise

korra kehtestamiseks. See volitus hõlmab volikogu pädevust sätestada muu hulgas linnavara

parkimisteenuse osutamise eesmärgil kasutusse andmiseks kord. Asjaolu, et parkimisteenus ei

ole KaubTS reguleerimisalasse kuuluv majandus- või kutsetegevus, tähendab vaid, et nimetatud

teenuse osutamisele Tallinna linnas ei laiene KaubTS-ga kehtestatud nõuded, vaid teised

majandustegevust reguleerivad normid (nt majandustegevuse seadustiku üldosa seadus).

20. Kaebaja eesmärk on saada Vabaduse väljak 2a kinnistu tasuta kasutusse määruse nr 32 § 41

p-i 10 alusel või kasutada tasuta parkimiskohti sarnaselt G. Otsa nimelisele Tallinna

Muusikakoolile.

21. Määruse nr 32 § 41 p-st 10 tulenevalt võib linnavara anda otsustuskorras parkimise otstarbel

tasuta kasutusse korteriühistule, kui kasutusse antav linnavara on parkimisrajatis, Tallinna linna

ametid on skeemi heaks kiitnud ja linnavara valitseja tagab parkimisrajatise kasutusse saamist

taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sättest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda

vaidlusaluse kinnistu endale tasuta kasutusse andmist. Kui aga korteriühistu on esitanud linnale

vastava taotluse, on taotlejal õigus nõuetekohasele menetlusele ja tema taotluse suhtes tehtavale

kaalutletud otsusele. Kaebaja esitas vastava taotluse vastustajale alles pärast korralduse nr 401

andmist. Hilisem taotlus ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust (HKMS § 158 lg 2),

sest vastustaja ei saanud sellega linnavara kasutusse andmist otsustades arvestada. Samas

kinnitavad vaidluse asjaolud, et kaebaja ei olnud teadlik vastustaja plaanist anda kinnistu

kasutusse.

22. Tallinna linn on selgitanud, et lõpetas Vabaduse väljak 2a kinnistul kaebaja õigusliku

aluseta kasutuse ja andis kinnistu üürile, sest soovis teenida tulu. Eesmärk teenida linnavara

kaubandustegevuse eesmärgil kasutusse andmisega tulu on iseenesest legitiimne (vt määruse nr

32 § 6 lg 1 ja § 42 ning määruse nr 21 § 5 lg-d 2 ja 3) ning vastustajal on linnavara kasutusse

andmisel ulatuslik kaalutlusruum. Samas tuleb ka linnavara kasutusse andmise otsustamisel

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

Määruse nr 21 § 3 lg-test 4 ja 5 tulenevalt peab enne linnarajatise kaubandustegevuseks

kasutusse andmist hindama põhjalikult, igakülgselt ja objektiivselt selle võimalikkust,

veendudes muu hulgas, et linnarajatisel teostatav kaubandustegevus ei kahjusta paiga vahetus

läheduses elavate inimeste põhjendatud huve ja sellel teostatav kaubandustegevus ei takista

inimeste või sõidukite liiklemist.

3-16-2002

9(10)

23. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidluse asjaolusid arvestades kahtlust, et vastustajale oli

enne korralduse nr 401 andmist teada kaebaja huvi tasuta parkimise vastu Vabaduse väljak 2a

kinnistul. Tallinna linn on KÜ Suur-Karja 18 liige. Kaebaja on selgitanud, et Vabaduse väljak 2a

kinnistu on eraldatud aiaga ning sisuliselt on tegemist sisehooviga, mille kaudu on ligipääs G.

Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoonesse ja kaebaja liikmete Vabaduse väljak 2

korteritesse nr 1–10. Korterite nr 1–10 omanikel on kaebaja väidete kohaselt oma korteritesse

sissepääs üksnes Vabaduse väljak 2a kinnistu kaudu ja varem, kui parkimist korraldas kaebaja,

oli igal korteriomanikul võti, millega oli võimalik avada Vabaduse väljak 2a hoovi värav ning

pääseda sõidukiga korteri sissepääsuni. Kaebaja väidab, et käesoleval ajal on hooviväravad

suletud ja kaebajal ning korterite nr 1–10 omanikel puuduvad võtmed väravate avamiseks.

Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud korralduse andmisel oleks nende vastustajale teadaolevate

asjaoludega arvestatud. Korraldusest ei selgu ka see, miks kaebajat on koheldud erinevalt

võrreldes G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakooliga, kes saab kinnistul jätkuvalt tasuta kasutada

viit parkimiskohta. Korralduses ei ole ühtki põhjendust, samuti ei ole selles viidatud ühelegi

dokumendile, kus need põhjendused võiksid sisalduda. Kaebajat ega tema liikmeid ei ole

Vabaduse väljak 2a kinnistu kasutusse andmise menetlusest isegi mitte teavitatud. Seega leidis

halduskohus õigesti, et korraldus nr 401 on oluliste põhjendamispuudustega ja selle andmisel on

tehtud kaalutlusviga.

24. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud

kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti

andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel

tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-

3-1-29-12, p 20; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga (vt otsuse p-d 33−36), et vastustaja ei ole tõendanud, et arvestas kohtumenetluses

välja toodud kaalutlustega juba korralduse nr 401 andmisel. Vastustaja ei ole selle väite

kinnituseks esitanud ühtki linnavara kasutusse andmise menetlusega seonduvat või muud

asjakohast dokumenti. Seetõttu ei saa vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate

kaalutlustega arvestada ning halduskohus on vaidlustatud korralduse õigesti tühistanud põhjusel,

et kaalutluste esitamata jätmine võis viia ebaõige otsuseni.

25. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et korraldus nr 401 on üürilepingu

sõlmimisega ammendunud. Riigikohus on selgitanud, et haldusaktil võib säilida mõju ja

praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti

tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike

võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja

toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti

kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam

tugineda (otsus nr 3-3-1-10-17, p 13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p-d 9−11; 05.12.2011

otsus nr 3-3-1-41-11, p-d 10−12).

Korraldus nr 401 on õiguslikuks aluseks Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ vahel sõlmitud

üürilepingule. Korralduse tühistamise järel on kaebajal võimalik nõuda vastustajalt sammude

astumist M&A Pubid OÜ-ga sõlmitud lepingu muutmiseks selliselt, et selles oleks arvestatud ka

kaebaja huviga tasuta parkimiskohtade vastu (vt määruse nr 21 § 12 lg-d 7 ja 8). Samuti on

kaebajal põhimõtteliselt võimalik taotleda M&A Pubid OÜ-ga korralduse nr 401 alusel sõlmitud

lepingu tühisuse tuvastamist. Õiguskirjanduses on avaldatud seiskohta, et HKMS § 5 lg 2 ei

välista alusakti eelnevat tühistamist ja tehingu tühisuse tuvastamist järgneva kaebusega. HKMS

§ 5 lg-s 2 kasutatud sõna „koos“ eesmärk ei ole nõuda tühistamise ja tuvastamise üheaegsust,

vaid vältida kehtivatele haldusaktidele tuginevate tehingute vaidlustamist halduskohtus (K.

Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2013, lk 64).

3-16-2002

10(10)

Seega on korralduse nr 401 tühistamine võimalik ja kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik.

26. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja need

tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tallinna

linna ning M&A Pubid OÜ menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja

apellatsioonkaebuse menetluskuluks on õigusabikulu 1058 eurot (sh käibemaks), mille kohta on

olemas arved ja maksekorraldused (tl 172-179). Õigusabi osutamisele kulus 7 tundi ja 40 minutit

(tunnihind 138 eurot), sh kulus 3+3 tundi apellatsioonkaebustele vastuste koostamisele. Kuna

apellatsioonkaebuse vastused on suures osas kattuvad ning üksiti kordab kaebaja neis üle juba

varem halduskohtule esitatud seisukohti, tuleb õigusabikulusid vähendada. Ringkonnakohus

peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks 552 eurot (4x138), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/