2-17-118726/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-118726

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1039,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Gerda Kabrits

Kostja XXX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXX’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 604,94 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 187,89 eurot

ja alates 25.01.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (604,94 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 604,94 eurot.

3. Jätta hagi muus osas (põhinõue 127,82 eurot, sellelt arvestatud viivis ja

sissenõudmiskulud 10 eurot) rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta 83 % ulatuses XXX kanda ja 17 % ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

5. Määrata

kindlaks

Osaühingu

Aktiva

Finants

maakohtus

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks

välja menetluskulud 246,93 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (24.01.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 31.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse XXX vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 31.10.2017

maakohtule hagi XXX (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 29.05.2012 liitumislepingu nr 1778722,

17.11.2012 järelmaksuga vara müügilepingu nr 2170047, 30.01.2013 liitumislepingu nr

2312998 ja 31.01.2013 järelmaksuga vara müügilepingu nr 2317553. Lepingu alusel kohustus

Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud

teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostjale esitatud

arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 732,76 eurot. Kostjale esitatud nõue

sisaldab käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb järelmaksuga vara

müügilepingute tingimustest. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.02.2014

ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. 18.11.2015 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu

hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 732,76 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 208,54 eurot ning viivised alates 01.11.2017 kuni põhinõude

732,76 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on seisukohal, et viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja on viiviseid arvestanud

seadusjärgses määras, mitte lepingujärgse viivisemääraga. Kostja poolt esitatud 17.01.2013

maksekorraldus nr 92, mis tõendab 51,22 euro tasumist, on tasutud peaaegu aasta enne Elisa

Eesti AS-i ees võlgnevuse tekkimist (võlgnevus tekkis perioodil 01.12.2013-01.03.2014).

15.08.2016 maksekorraldus nr 94, mis tõendab 20 euro tasumist Julianus Inkasso OÜ-le, on

hageja arvestanud viivisenõude katteks. Seega on kostja väide, et hageja ei ole kõiki tasutud

summasid arvestanud, alusetu.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. Lisaks on kostja

teinud makseid, mida ei ole võlgnevuse katteks arvestatud.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras.

Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Asjas puudub vaidlus, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel on 29.05.2012 sõlmitud liitumisleping

nr 1778722, 17.11.2012 järelmaksuga vara müügileping nr 2170047, 30.01.2013 liitumisleping

nr 2312998 ja 31.01.2013 järelmaksuga vara müügileping nr 2317553 (tl 22-26). Elisa Eesti

AS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ja tahvelarvuti ning pakkus telekommunikatsiooni

teenust ning kostja kohustus osamaksete ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma.

Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 732,76 eurot (tl 26

pöördel-30). Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud 27.02.2014 ühepoolselt üles öelnud

võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Nõue on 18.11.2015 loovutatud

hagejale (tl 21 pöördel).

5. Hageja palub kostjalt kohustuse täitmisena välja mõista põhivõlgnevuse 732,76 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivisemääras

perioodi 19.03.2014-31.10.2017 eest 208,54 eurot ning viivised alates 01.11.2017 kuni

põhinõude 732,76 euro täitumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 19

pöördel).

6. Kohus hindab kostja vastuväiteid võlgnevuse osas. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue

võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki

vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

Kostja on tunnistanud hagi osaliselt (tl 65). Kohus on andnud kostjale võimaluse täpsustada,

millises osas kostja nõuet tunnistab ning kostja taotlusel andnud vastuse esitamiseks täiendava

tähtaja (vt kohtu elektronkirjad, tl 69, 70). Kostja ei ole kohtule vastanud.

7. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel, mille järgi võib

võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Arvete

alusel on kostjal tasumata telekommunikatsiooni teenused, järelmaksu osamaksed, võlgnevuse

tõttu piirangu eemaldamise tasu, arve edastamise tasu, meeldetuletuse tasud ja leppetrahvid

kokku summas 732,76 eurot (tl 26 pöördel-30).

Kostja on tunnistanud hagi osaliselt, samas ei ole kostja täpsustanud, millises osas. Kostja ei

ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suurusele ega selle kujunemisele. Kohtu hinnangul

tuleb põhinõue rahuldada osaliselt.

Arvel nr 2008891212 on kajastatud käsitlustasud kokku 127,82 (2 x 63,91) eurot (tl 29 pöördel-

30). Järelmaksuga vara müügilepingute tingimuste kohaselt tuleb kliendil tasuda

liitumislepingu lõpetamisel kliendi poolse rikkumise tõttu liitumislepingu lõpetamisega seotud

kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja korraga tasuda antud hetkeks vara eest tasumata kõik

osamaksed. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohus

leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi või ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised

kulud tekkisid liitumislepingute lõpetamisel. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3

p 5 alusel tühine ning kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata käsitlustasud kokku

127,82 eurot.

Kostja märgib, et on hagejale teinud makseid, mida ei ole arvestatud. Kostja on esitanud kaks

maksekorraldust: 17.01.2013 maksekorraldus nr 92, mis tõendab 51,22 euro tasumist Elisa

Eesti AS-ile ja 15.08.2016 maksekorraldus nr 94, mis tõendab 20 euro tasumist Julianus Inkasso

OÜ-le (tl 66-67). Hageja selgitas, et Elisa Eesti AS-i võlgnevus tekkis perioodil 01.12.2013-

01.03.2014 ning maksekorraldus nr 92 summas 51,22 eurot tõendab tasumist pea aasta enne

võlgnevuse tekkimist. Hageja leiab, et nimetatud summa ei ole tasutud käesoleva nõude katteks.

Maksekorraldus nr 92, mis tõendab 20 euro tasumist, on hageja arvestanud viivisenõude katteks

(tl 72-72 pöördel). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja poolt 17.01.2013 tehtud makse

51,22 eurot ei ole tehtud käesoleva nõude täitmiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et

maksekorralduse nr 92 selgitusse on märgitud „2005975461“, millega kostja on ilmselt

viidanud tasutava arve numbrile. Viidatud arve ei kuulu aga käesoleva asja juurde. Kohus on

seisukohal, et kostja poolt 15.08.2016 tehtud makse summas 20 eurot oli hagejal õigus

arvestada viivisenõude katteks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohus

on leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab

VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-138-11, p 11).

Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena (732,76 –127,82) 604,94

eurot.

8. Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o alates 19.03.2014

seadusjärgses viivisemääras. Kostja leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. VÕS § 101 lg 1 p 6

ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et

antud juhul ei ole viivis ebamõistlikult suur, kuna hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse

viivisemääraga. Kuivõrd kohus vähendas hageja põhinõuet kostja vastu, siis seisuga

24.01.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 1408 päeva eest 187,89 eurot. Hageja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivisenõue on õiguslikult põhjendatud, kuid arvestades kostja

vastuväidet, saab hageja nõuda viivist kuni põhinõude suuruseni, so 604,94 eurot.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kuna nõue on kuni 1000 eurot, siis

VÕS § 113² lg 2 p-i 2 alusel võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot. Hageja on saatnud 4 meeldetuletuskirja. Tulenevalt seadusest on esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt:

esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise

kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel, sh kõnedele vastamine ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud

makseviivitusega tekkinud muude kulude kandmist. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud

summas (20+5+5) 30 eurot.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral jaotab

kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Hagi kuulub

rahuldamisele 83 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud 17 % ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal

menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks

on riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud 950 eurot (tl 20 pöördel, 21).

12. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

166 eurot (200 x 83 %).

Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p

14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind.

Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 65 eurot ning hagiavalduse

vormistamise ajakuluks üks tund, 08.01.2018 seisukoha koostamise ajakuluks 30 min, kokku

üks tund ja 30 min. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 80,93 eurot (97,50 x 83%).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik