2-17-14056/26 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-14056

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14056 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu seltsingu vara jagamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Heigo Kendla (Hema Õigusbüroo OÜ, e-post heigo@hema.ee) Kostja: xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Pormeister, e-post ene@pormeister.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Xxxx ja kostja Xxxx vahel sõlmitud kompromiss ning jagada poolte ühisvara järgmiselt:

1.1. Jätta kinnistu asukohaga xxxx (Kooli kinnistu, registriosa nr xxxx) Xxxx(ik xxxx) ainuomandisse. Xxxx lubab ja Xxxx avaldab soovi kanda kinnistusregistris registriosa nr xxxx teises jaos ainuomanikuna sisse Xxxx(ik xxxx). Xxxx annab käesolevaga nõusoleku kande tegemiseks.

1.2. Abielu ajal soetatud ühisvaraks olev vallasvara jääb selle poole ainuomandisse, kelle valduses vara käesoleval hetkel asub.

1.3. Xxxx tasub Xxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx enamsaadud vara arvelt

2-17-14056

kompromissi korras hüvitise summas 28 000 (kakskümmend kaheksa tuhat) eurot kolme (3) päeva jooksul arvates kompromissilepingu allkirjastamisest.

1.4. Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult käesoleva tsiviilasja esemeks olevad nõuded. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, väljaarvatud need, mis puudutavad kompromissilepingu täitmist.

1.5. Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust. Kompromissilepingu alusel tasutud summa kuulub tagastamisele.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-14056.

3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2. Jätta hageja Xxxx menetluskulud temale antud menetlusabi vabastatud osas, s.o 500 euro osas riigi kanda.

3. Rahuldada hageja Xxxx taotlus tagastada hagejale käesoleva määruse jõustumisel pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu seltsingu vara jagamise ja ühisvara jagamise nõudes. 22.01.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi ühisvara jagamises, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ja kompromiss ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Hageja on lisaks esitanud taotluse tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust Xxxx arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

2-17-14056

TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Käesoleval juhul on pooled palunud kohtul kompromissi kinnitada pärast seda, kui kohtule on esitatud tõend (maksekorraldus) selle kohta, et Xxxx on tasunud punktis 2.4 (kohtumääruse resolutsiooni ps 1.3) märgitud hüvitise Xxxx arveldusarvele. Vastav maksekorraldus on kohtu infosüsteemi laekunud 22.01.2018.a, mistõttu võib kompromissis kokkulepitud tingimuse täidetuks lugeda. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

3. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus tagastab hagejale tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot.

4. Kohus on 02.11.2017.a määrusega rahuldanud osaliselt Xxxx taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud menetlusabi raames vabastatud osas, s.o 500 euro osas riigi kanda.

2-17-14056

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik